Rohuküla sadam
Rohuküla sadam on sadam Eestis, mis asub Lääne maakonnas Haapsalu linnas Rohukülas, ligi 8 km kaugusel Haapsalu keskusest.
Sadamast algavad Rohuküla–Heltermaa ja Rohuküla–Vormsi laevatee.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Enne Esimest maailmasõda oli Rohukülas olemas üks jupike primitiivset silda ja rannas üks ait, mille oli oma tarvis ehitanud kohalik mõisaomanik.[1]
Vahetult sõja eel hakati Rohukülla rajama Vene Keisririigi sõjasadamat (osa Tallinna mereväebaasist).[2] Rohuküla mereväebaasi ehitati kaid, mereveemagesti, selle jõujaam, aga ka remondikojad, mageveemahuti jms.[3] Sadamas olid põhja- ja lõunabassein.
Samuti rajati kasarmud, ohvitseride elamu, konduktorite elamud, ohvitseride kasiino jms; aga ka miinilaod, suurtükkide laskemoonalaod jms.[2] Peeter Suure Sadamale allus ka merelennubaas, millele omakorda allusid Tahkuna lennusadam ja Kõrgessaare lennusadam.
Sadamasse rajati ka ulatuslik raudteede võrk ja raudteejaam.[2]
Ulatuslike plaanide lõpuleviimise katkestas oktoobris 1917 taganevate Venemaa Ajutise Valitsuse vägede poolt sadamaehitiste hävitamine. Muu hulgas hävitati siis ka vaksalihoone.
Hiiumaale väljuvate ja saabuvate parvlaevade kai lähedal asub vees laevavrakk, mis kuivemal ajal on veest väljas.
Pärast Esimest maailmasõda ja Vabadussõda[muuda | muuda lähteteksti]
1920. aastatel korrastati basseinidevaheline muul.
Teise maailmasõja ajal[muuda | muuda lähteteksti]
1939. aastal sõlmitud Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahelise vastastikuse abistamise pakti alusel anti Eesti poolt sõjaväebaaside tarvis Rohuküla raudteejaama ja sadama rajoon (30 ha) – ümberlaadimise baas ladudega vägede varustamiseks Hiiumaal ja Saaremaal. Tingimusel, et sadam ja selle juurdeveoteed jäävad vabaks üldisele kasutamisele. Nõukogude relvajõududele anti Rohuküla sadamas õigus baseerida kergeid sõjalaevu, õigusega teostada hüdrotehniliste ehitiste remonti, samuti püstitada ajutisi ehitisi, töökodasid ja ladusid.
Eesti okupeerimise ja annekteerimise järel tunnistas NSV Liidu Merelaevanduse Rahvakomissariaat oma käskkirjaga 25. veebruarist Tallinna Merekaubasadama I järgu sadamaks (koos Kopli, Tsitre, Ülgase, Rohuküla ja Haapsalu sadamapunktidega).
Pärast Teist maailmasõda[muuda | muuda lähteteksti]
Sadamasild põles pärast Teist maailmasõda. NSV Liidu mereväele allus Eestis 1945. aastal Rohuküla sadam, mida 1945. aasta dokumentides nimetati Rohuküla mereväebaasiks.
1975. aastal ehitati uus sadamahoone.
1995. aastal valmis põhjabasseinis parvlaevade sildumiskai. Enne seda oli kasutamiskõlblik ainult lõunabasseini endine sild number 3. Samal aastal korrastati ka basseinidevaheline muul.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "Rohuküla sadam peaks likvideerimisele tulema". Vaba Maa nr 226, 27. september 1930
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Venemaa Riiklik Mereväearhiiv, RGAVMF 418.1.554
- ↑ Pekka Erelt, Sensatsiooniline leid Tartust. Eesti Ekspress, 18. märts 2011
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Oliver Orro, Monika Eensalu. "Rohuküla. Vene impeeriumi unustatud sõjasadam ja selle säilinud arhitektuuripärlid". Tallinn 2013. 80 lk. ISBN 9789949907854
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Rohuküla sadam |