Mine sisu juurde

Aleksander Warma

Allikas: Vikipeedia
Aleksander Warma koos abikaasa Martaga

Aleksander Warma, ka Aleksander Varma, VR I/3 (22. juuni 1890 Viinistu, Kõnnu vald, Harjumaa23. detsember 1970 Stockholm) oli Eesti riigimees, diplomaat ja sõjaväelane (kaptenmajor), peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis 30. märtsist 1963 kuni surmani. Aleksander Warma valiti 1966. aastal, 1968. aastal ja 1970. aastal Eesti Komitee Asemike Kogusse.

Haridus ja tööelu algus

[muuda | muuda lähteteksti]

Hindreku talus Viinistu külas sündinud Aleksander Warma õppis Pärispea vallakoolis ja lõpetas 1905. aastal Kõnnu ministeeriumikooli. 1906 perega Pernå valda kolinuna sai ta üheks esimestest Kabböle eestlastest. Aastail 1910–1912 õppis ta Käsmu merekoolis ja 1913–1914 Narva merekoolis. Kaugsõidukapteni eksami tegi ta Riias ja 1920. aastal tegi eksternina küpsuseksami Tallinna Õpetajate Seminari juures. Aastail 1907–1914 töötas ta vaheaegadega mitmel laeval, oli kütja, madrus, pootsman ja tüürimees.

Esimeses maailmasõjas osales Aleksander Warma Vene-Balti sõjalaevastiku koosseisus. 1916. aastal tegi ta Kroonlinnas mereväe lipniku eksami ja teenis kuni märtsini 1918 miiniristlejal Zarja vahiülemana.

Vabadussõja ajal oli Aleksander Warma Eesti merejõudude Mereväe Valitsuse osakonnajuhataja, Merejõudude Staabi ülema abi ja ülema kohusetäitja. Alates 1920. aastast töötas ta Merejõudude Staabi juristina ja oli sõjalaeva Mardus komandör, seejärel töötas ta Sõjaministeeriumi juristina.

Aastail 1921–1924 õppis Aleksander Warma Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas rahvusvahelist õigust ja kaitses 1929. aastal magistritöö "Enamsoodustusklauselist kaubalepingutes".[1]

Eesti Üliõpilaste Seltsi vilistlane.

Diplomaadi teenistuskäik

[muuda | muuda lähteteksti]

Teenetemärgid

[muuda | muuda lähteteksti]

Oli aastatel 1918–1927 abielus õpetaja Anni Warmaga (sündinud Anni Pulk) ja alates 1931. aastast Marta Warmaga (sündinud Marta Alep). Isa Johannes Warma oli üks Kabböle kaluriküla asutajatest Pernaja vallas Soomes; Aleksander Warma oli üks küla esimestest elanikest 1906. aastal.

Aleksander Warma matusetalitus toimus 16. jaanuaril 1971 Stockholmi Jakobi kirikus, matusetalituse pidas peapiiskop Johannes Oskar Lauri.

Mälestuse jäädvustamine

[muuda | muuda lähteteksti]
Mälestusmärk Viinistul
  • 2005. aastal tähistati Aleksander Warma 115. sünniaastapäeva Viinistul konverentsiga.
  • 22. juunil 2008 avati Eesti Vabariigi järjepidevuse eest seisnud riigimehe ja riigipea Aleksander Warma sünnikohas Viinistul mälestusmärk, millel on kiri: Siin Hindreku talus sündis peaminister presidendi ülesannetes Aleksander Warma VR I/3 22.06.1890 – 23.12.1970. Osalesid Riigikogu esimees Ene Ergma, riigisekretär Heiki Loot, Kuusalu vallavanem Kalmer Märtson. Mälestuskivi õnnistas EELK Kuusalu koguduse õpetaja Jaanus Jalakas. Kivi avamisele järgnes koosviibimine Viinistu kunstimuuseumis, kus Warma elust ja tegevusest andsid ülevaate Välisministeeriumi kantsler Matti Maasikas, Eesti mereväe ajaloonõunik Reet Naber ja ajaloolane Küllo Arjakas.[3][4]
  • 2015. aastal andis Eesti Post välja tema mälestuseks postmargi.[5]
(Teos on ilmunud ka soome keeles: Lähettiläänä Suomessa 1939–1944: muistiinpanoja ja dokumentteja diplomaatin taipaleelta. Tõlkija Martti Rauhala. Helsingi: Otava, 1973.)

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Eelnev
Johannes Sikkari valitsus
Vabariigi Valitsus eksiilis
1. jaanuar 19621. märts 1964
Järgnev
Tõnis Kindi valitsus
Eelnev
August Rei
Vabariigi Valitsuse eksiilis välisminister
12. jaanuar 195329. märts 1963
Järgnev
August Koern
Eelnev
Johannes Sikkar
Peaministri asetäitja
19621963
Järgnev
Tõnis Kint
Eelnev
August Rei
Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis
19631970
Järgnev
Tõnis Kint