Naissaar

Naissaar
Naissaare lõunarand
Pindala	18,6 km²
Rahvaarv	3
Saare esmamainimine	1075–1080
Koordinaadid	59° 34′ 00″ N, 24° 31′ 00″ E

Naissaar (saksa keeles Nargen, rootsi keeles Nargö, vahel nimetatud ka kui Nargent) on saar Eesti põhjarannikul, mis eraldab Tallinna lahte ülejäänud Soome lahest.

Pindala on 18,6 km², pikkus 8–9 ja laius 4 kilomeetrit, asub mandrist 8,5 km kaugusel. Kõrgeim punkt on Kunilamägi (27 meetrit).

Loodus [muuda]

Valdavalt katab saart okasmets, on suuri kivikülve ja rändrahne, saar on 1995. aastast alates looduspark.

Saarel asub mitu sood: Suursoo, Kunila, Kullkrooni ja Sinkara soo^[1]. Kõik need sood määratud ürglooduse objektideks^[1].

Ajalugu [muuda]

Esimest korda mainiti Naissaart väidetavasti 1075–1080 (Bremeni Adama kroonika) kui Terra feminarum.

Naissaare Suursadam sai tänase kuju I maailmasõja eel ja ajal, kui Tallinna ümbrusesse rajati Peeter Suure Merekindlus. Saarele rajati sadamaid, raudteid, suurtükipatareisid jm. I maailmasõja ning Vabadussõja ajal asus saarel ka vangilaager. Nõukogude ajalgi oli saar militariseeritud, sinna rajati meremiinide ladu ja montaažitehas.

Naissaare maastikukaitsealal on kolm registreeritud matkarada. Naissaarel asub ka tuletorn.

Saar kuulub Viimsi valda ja seal on neli küla: Naissaare, Lõunaküla, Tagaküla ja Väikeheinamaa. Saarel on kolm püsielanikku ja kümmekond suveelanikku.

Naissaarel on sündinud tuntud astronoom Bernhard Schmidt.

Kunilamägi

Muusikaelu [muuda]

Muusikaelu edendab saarel Nargen Opera Tõnu Kaljuste juhtimisel [1]

Pilte [muuda]

Kitsarööpmelise raudtee vedur Naissaarel.jpg

Kitsrööpmelise raudtee vedur Naissaarel
Kitsarööpmeline raudtee
Meremiinide kestad
ZIL-157
Põlendikukivi
Lõunaküla
Naissaare kõrgeimad luited
Lehtmetsa rändrahn
Naissaare kirik
Naissaare kalmistu
Rannapatarei nr 7
Kiviriidad Naissaare metsas
Väike paadisadam saare lõunarannikul
Rand saare idaosas