Naissaar

Allikas: Vikipeedia
Naissaar
Naissaare lõunarand
Naissaare lõunarand
Koordinaadid 59° 34′ 0″ N, 24° 31′ 0″ E59.56666666666724.516666666667
Pindala 18,6 km²
Elanikke 3
Naissaar.PNG

Naissaar (soome keeles Naissaari, saksa keeles Nargen, rootsi keeles Nargö, vahel nimetatud ka Nargent) on saar Eesti põhjarannikul, mis eraldab Tallinna lahte ülejäänud Soome lahest.

Saare pindala on 18,6 km², pikkus 8–9 ja laius 4 kilomeetrit ning ta asub mandrist 8,5 km kaugusel. Kõrgeim punkt on Kunilamägi (27 meetrit).

Kunilamägi

Naissaare põhjatipul on tuletorn.

Saar kuulub Viimsi valda ja seal on kolm küla: Lõunaküla (Storbyn), Tagaküla (Bakbyn) ja Väikeheinamaa (Lillängin). Aastani 2011 kuulus kogu saar Naissaare küla alla.

Saarel on kolm püsielanikku ja kümmekond suveelanikku.

Naissaarel on sündinud maailmakuulus Eesti optik, astronoom ja leiutaja Bernhard Schmidt (1879–1935).

Loodus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Valdavalt katab saart okasmets, on suuri kivikülve ja rändrahne, saar on 1995. aastast alates maastikukaitseala.

Saarel asub mitu sood: Suursoo, Kunila, Kullkrooni ja Sinkara soo[1]. Kõik need sood on määratud ürglooduse objektideks[1].

Naissaare looduspargis on kolm registreeritud matkarada.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esimest korda on Naissaart (Terra feminarum) väidetavalt mainitud Bremeni Adama kroonikas (10751080).

Saar kuulus Eestimaa kubermangu Harju kreisi Keila kihelkonda.

Naissaare Suursadam sai tänase kuju I maailmasõja eel ja ajal, kui Tallinna ümbrusesse rajati Peeter Suure Merekindlus. Saarele rajati sadamaid, raudteid, suurtükipatareisid jm. I maailmasõja ning Vabadussõja ajal asus saarel ka vangilaager. Nõukogude ajalgi oli saar militariseeritud, sinna rajati meremiinide ladu ja montaažitehas.

Kultuurielu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Saarel asub sõjateemaline Naissaare muuseum. Muusikaelu edendab saarel Nargen festival[2] Tõnu Kaljuste juhtimisel.

Pilte[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Eesti Looduse Infosüsteemi (EELISe) järgi loodus.keskkonnainfo.ee (vaadatud 12.05.2013)
  2. Nargen festival www.nargenfestival.ee (vaadatud 22.08.2013)

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]