Barbarossa plaan

Allikas: Vikipeedia
Barbarossa plaan

Barbarossa plaan (saksa keeles: Unternehmen Barbarossa, ka Fall Barbarossa) oli Saksamaal väljatöötatud välksõjaplaani nimi, mille kinnitas Adolf Hitler 18. detsembril 1940 direktiivina nr 21.

Barbarossa plaan sai nime Saksa-Rooma keisri ja Švaabimaa hertsogi Friedrich I Barbarossa järgi, kes legendi kohaselt pidavat päästma Saksa rahva, kui see on oma suurimas hädaohus.

Saksa väe edasitungimine pidi toimuma kolme kontrolljoone saavutamise kaupa. Aasta lõpuks oli plaanis vallutada Moskva, Leningrad ja Nõukogude Liidu tööstuslik süda – Donetsi söebassein. Kindral Friedrich Pauluse 1940. aasta lõpus tehtud sõjalised õppused näitasid, et kolmanda jooneni jõudmine on logistilistel põhjustel ebatõenäoline.

Viktor Suvorov ja Pjotr Ivašutin on seisukohal, et Nõukogude luureorganitele sai plaani olemasolu teatavaks 11 päeva hiljem alates selle allkirjastamisest.[1][2] Mihhail Meltjuhhov selle väitega ei nõustu. Oma kirjutises on ta teinud järelduse, et kuigi Nõukogude Liidu Berliini sõjaväeatašee Vassili Tupikov kandis tõepoolest 29. detsembril 1940 Moskvasse ette Hitleri kavatsusest rünnata NSV Liitu, siis on vastavas teates ekslikult kirjas sõja alustamise hetkena märts 1941. Meltjuhhov täpsustab, et kuna direktiivis number 21 ("Barbarossa plaan") on selgelt fikseeritud, et sõjaliste ettevalmistuste lõpetamise ligikaudne tähtaeg on 15. mai 1941, siis "õnnestus Nõukogude luurel saada andmeid selle kohta, et Hitler võttis vastu mingisuguse otsuse, mis oli seotud Nõukogude Liiduga ja Saksamaa suhetega, kuid selle täpne sisu jäi teadmata, nagu ka selle kodeeritud nimetus "Barbarossa"".[3]

Saksamaa kuulutas Nõukogude Liidule sõja 1941. aasta 22. juuni varahommikul.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Viktor Suvorov, Jäälõhkuja: kes alustas Teist maailmasõda (Tallinn: Olion, 2000 (Tallinn: Ühiselu)), lk 363.
  2. Ivašutin, P. I. Стратегия и тактика вероломства. – Военно-исторический журнал., 1991 (nr 6), lk 10.
  3. Mihhail Meltjuhhov, Stalini käestlastud võimalus: Nõukogude Liit ja võitlus Euroopa pärast 1939–1941 (dokumendid, faktid, arvamused) (Tartu: Elmatar, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused, 2005), lk 234–235.