Artur Saueselg

Allikas: Vikipeedia

Artur Aleksander Saueselg VR II/3 (ka Arthur Sauselg; vene Артур-Александр Иосипович Сауэсельг) (17. oktoober 189429. august 1965 Tallinn)[1] oli Eesti sõjaväelane (kolonel), Sõjakooli ülem ja hiljem NSV Liidu polkovnik, 249. Eesti Laskurdiviisi ülem (29. september 194229. detsember 1942).

Valdeki katastroof[muuda | redigeeri lähteteksti]

Artur Saueselg oli vastutav ülem 14. juunil 1934 Valdeki katastroofi ajal, kus Valdeki laskeväljal toimunud Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste taktikalise õppuse käigus aspirant Johannes Kattai leidis lõhkemata mürsu ja tõi selle rühma koondumiskohta.[2] Mürsk lõhkes ootamatult selle ümber koondunud meeskonna keskel. Õnnetuse käigus hukkus 10 aspiranti ja hulk sai vigastada.

15. märtsil 1935 mõistis Sõjaringkonnakohus kolonel Saueselja toimunud õnnetuses õigeks. Süüdi mõisteti hooletus järelvalves ja võimu mittetarvitamises kapten Voldemar Tepper, keda karistati ühekuise arestiga.[3]

Teises maailmasõjas[muuda | redigeeri lähteteksti]

29. septembril 1942 määrati polkovnik Saueselg 249. Eesti Laskurdiviisi ülemaks.

29. detsembril 1942, Velikije Luki operatsiooni käigus, tagandati Artur Saueselg 249. Laskurdiviisi ülema kohalt ja asendati kommunist Johan Lombakiga.

Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Isiklikku[muuda | redigeeri lähteteksti]

Õde Alma Karotamm (abielus 1924 Nikolai Karotammega).

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Eesti Vabariigi Kaadriohvitseride saatus Okupatsioon.ee
  2. Leitud kuul külwas aspirantidele surma. Kohutaw õnnetus sõjakooli õppustel, mis nõudis 9 aspirandi elu. Postimees, 16. juuni 1934.
  3. Otsus Valdeki katastroofi protsessis Postimees, 16. märts 1935.

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Magnus Ilmjärv: Hääletu alistumine. Eesti, Läti ja Leedu välispoliitilise orientatsiooni kujunemine ja iseseisvuse kaotus 1920. aastate keskpaigast anneksioonini. Argo. 986lk.

Välislink[muuda | redigeeri lähteteksti]