Nikolai Trankmann

Allikas: Vikipeedia
Nikolai Trankmann
Nimi Nikolai Trankmann
Sündinud 1. jaanuar 1898
Surnud 16. veebruar 1990
Auaste polkovnik
Juhitud üksused Narva töölispolk
27. Laskurpolk
Sõjad/lahingud Vabadussõda
Teine maailmasõda
Autasud Vabadusrist II/3

Nikolai Konstantin Trankmann (1. jaanuar 189816. veebruar 1990) oli Eesti ja hiljem Nõukogude Liidu sõjaväelane.

Teenistus Eesti sõjaväes[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nikolai Trankmann võttis osa Vabadussõjast ning teda autasustati Vabadusristi II liigi 3. järguga. Lipnik, Vabadussõja ajal kuulus 4. polku ja hiljem 5. polku. Väejooksu eest alandati reameheks, määrati trahviroodu.

Väejooks

Sõjaväljakohtu otsusega 17. veebruarist 1919 mõisteti 10 aastaks sunnitööle ühes ohvitseri aukraadi kaotusega, (karistuse pidi ära kandma peale sõda). Ülemjuhataja päevakäsu sõjavägedele nr. 89 järgi, sai oma süü eeskujuliku riviteenistuse eest andeks ja sai oma auastme tagasi. [1]

Vabadusristiga autasustamine

Vabadusristi sai 16. augustil 1919 toimunud vaenlase ohtliku läbimurde likvideerimise eest. Ostrovi sihil, 16. augustil oli vaenlane sügavalt haaranud 5. polgu paremat tiiba. Olukord oli tõsine, selle likvideerimiseks saadeti lipnik Nikolai Trankmann poole rooduga Lapina või Sabina mõisa ja Podmogilje küla (ei loe käekirja välja) tagasi võtma. Poolrood jäi vaenlase ägeda tule alla ja lipnik Trankmann ühes viie mehega tormas mõisa poole edasi. Oma teoga julgustas ta isikliku eeskujuga poolroodu endale järgnema ja mõis ja küla vallutati.[2]

Riigireetmine

1930. aastatel tekkisid tal suured kaardimänguvõlad, mistõttu ta müüs Nõukogude Liidule Narva kaitseehitiste plaanid. 26. aprillil 1938 mõisteti ta KrS § 84 esimese lõike p. 2 (riigisaladuse reetmine), § 86 teise lõike 1 p. 3, SvKrS § 211 järgi ning karistati 20 aasta sunnitööga riigireetmise eest. Vanglast vabanes 1940. aastal pärast juunis toimunud riigipööret.

Sovetivõimu teenistuses[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nikolai Trankmann oli: 1940. aasta juunikuust kuni juulikuuni NSV Liidu NKVD informatsioonibüroo kaastöötaja Eestis, kuni 1940. aasta oktoobrini oli ta Virumaa tööstus- ja kaubandusettevõtete natsionaliseerimiskomitee esimees Narvas ja 1941. aasta suvel Narva segakaubastu direktor.

II maailmasõjas[muuda | redigeeri lähteteksti]

1941. aastal, pärast Teise maailmasõja algust astus Trankmann vabatahtlikult Punaarmeesse ning temast sai Narva töölispolgu staabiülem. 1942. aastal astus ta Eestimaa Kommunistlikkusse Parteisse. 1942–1943 oli ta 8. Eesti Laskurkorpuse 249. Eesti Laskurdiviisi staabiülem, 1943–1944 8. Eesti Laskurkorpuse 7. Eesti Laskurdiviisi 27. Laskurpolgu ülem ja 1944–1946 8. Eesti Laskurkorpuse 7. Eesti Laskurdiviisi 27. Laskurpolgu ülema asetäitja.

Armeeteenistuse lõppedes oli tema auastmeks polkovnik.

Nikolai Trankmann on maetud 20. veebruaril 1990 Tallinna Metsakalmistule.[3]

Isiklikku[muuda | redigeeri lähteteksti]

Abiellus 1925. aastal baleriin Nadežda Tsõgankovaga.

  • Laps: näitleja Inna Taarna-Järvet-Länts 20. VIII 1926 Tallinnas;
  • Naisevend Adolf Polisinski töötas N. Trankmanni sidemehena Narva piiri lähedal ja N. Liidu luure heaks vähemalt 1936. aasta sügisest (agendinimi Tarassov). Olid koos Eesti Vabariigi Sõjaringkonnakohtu poolt süüdi mõistetud 26. IV 1938 KrS par. 84 lg. 1 p. 2 (riigisaladuse reetmine), par. 86 lg. 1 p. 3 SvKrS par. 211 järgi ning karistatud vastavalt - Nikolai Trankmann 20 a. sunnitööga ja sidepidaja Adolf Polisinski 14 aastat sunnitööd.

Seotud arhivaale Eesti Riigiarhiivis[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Riigikohtu kriminaalasjade poliitiliste süüasjade kohtutoimikute hulgas: ERA.1356.4.187 Polisinski, Adolf ja Trankmann, Konstantin-Nikolai süüdistus luureandmete kogumises Nõukogude Liidu kasuks 1938
  • Tallinna ringkonnakohtu fondis on ka toimik: ERA.1357.2.6781 Trankmann, Konstantin ja Nadezda 26.03.1938-16.07.1938
  • Toimik kapten Trankmann, Konstantin-Nikolai Mihkli p. süüdistamise kohta 1938.a.veebruaris riigi raha omastamises. 1938-1938
  • Toimik kapten Trankmann, Konstantin-Nikolai Mihkli p. süüdistamise kohta 1937.a. märtsis riigi varaomastamises. 1938-1938
  • Toimik kapten Trankmann, Konstantin-Nikolai Mihkli p. süüdistamise kohta 1937.a. suvel riigi raha omastamises. 1939-1940
  • Toimik kapten Trankmann, Konstantin-Nikolai Mihkli p. süüdistamise kohta 1937.a.suvel omastamises. 1938-1939
  • Toimik kapten Trankmann, Nikolai Mihkli p. süüdistamise kohta 1929.a. mais alluva kaebuse edasi andmata jätmises. 1929-1931

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Kärevere silla rusude kõrvaldamine. Vaba Maa, 23. märts 1929, nr. 70, lk. 3.


Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Eesti Riigiarhiiv: ERA.497.2.226 lk 113
  2. Eesti Riigiarhiiv: ERA.497.1.58 lk 264–266
  3. Tallinna kalmistute register: Trankmann, Nikolai.

Välislink[muuda | redigeeri lähteteksti]