Hiiumaa
Allikas: Vikipeedia
 |
See artikkel on saarest; maakonna kohta vaata artiklit Hiiu maakond. |
| Hiiumaa | |
|---|---|
 Hiiumaa |
|
| Pindala | 989 km² |
| Rannajoone pikkus | 310 km |
| Rahvaarv | umbes 10 000 |
| Tuletorn | Kõpu tuletorn |
| Koordinaadid | 58°52′ N 22°35′ E |
 |
|
Hiiumaa on suuruselt (989 km²) teine saar Eestis Saaremaa järel. Valdava osa Hiiu maakonnast moodustab Hiiumaa saar.
Saare ida- ja kaguranniku lähedal paikneb umbes 200 saart ja saarekest, millest suurim on tammide kaudu peasaarega ühendatud Kassari (19,3 km²). Hiiumaa ümber asuvatest laidudest on suurim Vohilaid. Hiiumaast kagus olevaid laide nimetatakse Hiiumaa laidudeks.
Hiiumaa rannajoon (pikkus 310 km) on hästi liigendunud. Saare pinnamood on madal ja tasane. Põhjarannikul on palju liivarandu. Ujumiseks ja päevitamiseks on sobivamad Tõrvanina, Lehtma, Tahkuna, Mangu, Luidja, Pallinina ja Kalana rand ning Surfiparadiis. Pikalt läände ulatub Kõpu poolsaar, mille keskosa kerkib 67 meetrini ja kus asub Baltimaade vanim tuletorn – Kõpu tuletorn, mis on ehitatud 16. sajandi esimesel poolel eelkõige ohtliku Hiiu madala eest hoiatamiseks. Kõpu poolsaare tipus asuvad Eesti parimad surfirannad. Eriti tähelepanuväärne on Kalana sadamast mõned kilomeetrid läänepoole asuv rand. Seal asub Eestis ainulaadne järsult sügavaks minev, suure kaldega, jämeda liivaga rand.
Suuremat osa Hiiumaast katab mets. Saare taimestik on liigirikas – ligi 1000 liiki soontaimi, neist palju haruldusi.
Inimasustus paikneb rannikualadel, saare metsases keskosas inimesed ei ela.
Sisukord |
[redigeeri] Ajalugu
Pärast viimast jääaega tõusis esimesena üle merepinna Kõpu poolsaarel asuv Püha Andrese mägi, millele on ehitatud Kõpu tuletorn. Sealtkandist on leitud vanima asustuse jäljed, hülgeküttide laager.
Aastal 1228 läänistati Hiiumaa piiskop Gottfriedile. Läänistamisdokumendis nimetatakse Hiiumaad "Quadam insula deserta, quae dicitur Dageida" (mingi tühi saar, mida nimetatakse Dageida).
14. sajandil asusid Hiiumaale rootslased. Hiiurootsi asustuse jäljed on saarel ilmsed veel 21. sajandi alguseski.[1]
Aastatel 1563–1720 oli Hiiumaa Rootsi valdustes.
[redigeeri] Sadamad
- Emmaste vallas – Sõru sadam
- Käina vallas – Orjaku sadam
- Kõrgessaare vallas – Lehtma sadam, Kalana sadam, Kõrgessaare sadam
- Pühalepa vallas – Suursadam, Heltermaa sadam
[redigeeri] Hiiumaa kihelkonnad 20. sajandi algul
Hiiumaa kuulus siis administratiivselt Läänemaa alla.
