Lembit Pärn

Allikas: Vikipeedia

Lembit Pärn (21. juuni 1903 Eesti-Haginski küla, Medvežje maakond, Stavropoli kubermang, Venemaa Keisririik27. märts 1974 Moskva) oli eestlasest Nõukogude Armee kindralleitnant, sõjateaduse kandidaat, NLKP liige.

Lembit Pärn
Lembit Pärn.jpg
kindralleitnant Lembit Pärn
Nimi Lembit Pärn
Sündinud 21. juuni 1903
Eesti-Haginski küla Stavropoli kubermang
Surnud 27. märts 1974
Moskva
Auaste kindralleitnant
Juhitud üksused 2. erikorpuse staabiülem
50. armee staabiülem
59. armee staabiülem
249. Eesti Laskurdiviis
7. Eesti Laskurdiviis
8. Eesti laskurkorpus
Eesti NSV relvajõudude minister
Autasud Lenini orden
Punalipu orden (3 korda)
Kutuzovi ordeni 1. klass
Suvorovi ordeni 2. klass
Punatähe orden
Orden "Austuse märk"

Elulugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lembit Pärn oli pärit Venemaa keisririigi ajal Siberisse väljarännanud eestlaste järeltulijatest ning ta sündis Stavropoli kubermangus Eesti-Haginski külas (praegune Jašalta rajoon Kalmõkkias).

Lembit Pärn õppis ja lõpetas 1924. aastal Leningradi Internatsionaalse Sõjakooli, 1934. aastal Frunze-nimelise Sõjaväeakadeemia ja 1938. aastal NSV Liidu Punaarmee Kindralstaabi Akadeemia ning oli 19381940 ja 19501965 Akadeemia õppejõud.

1940. aasta augustis määrati L. Pärn Tallinna, 8. armee staabiülema asetäitjaks, täites NSV Liidu Riigikaitse Rahvakomisariaadi eriülesannet olla esimeheks endise Eesti kindralstaabi ja sõjaministeeriumi asjaajamise vastuvõtmise komisjonis. Pärast Eesti sõjaväe ülevõtmise protsessi läbiviimist, suunati ta 1940. aasta septembris Daugavpilsi, 2. erikorpuse staabiülemaks. 1941. aasta märtsis suunati korpus Minski, kuhu see jäi kuni Suure Isamaasõja alguseni Idarindel.

Teises maailmasõjas oli Lembit Pärn 1941. aasta augustist Brjanski rinde koosseisu kuuluva 50. armee staabiülem; 1941 aasta detsembrikuus juhatas ta kindralstaabi ohvitseride operatiivgruppi, kes aitas Moskva lahingute vastupealetungi ajal juhtimist ja varustust organiseerida 10. armees ja 1. kaardiväe-ratsakorpuses; 1942 aasta jaanuarist Volhovi rinde koosseisu kuuluva 59. armee staabiülem.

1942. aastal määrati Lembit Pärn moodustatud Eesti rahvusväeosade juhiks, olles:

Pärast Teist maailmasõda aastatel 19451949 töötas Pärn Eesti NSV relvajõudude ministrina ja sõjakomissarina, 1965–1971 oli sõjateaduse instituudi vanemteadur.

Lembit Pärn on maetud Moskvasse, Novodevitšje kalmistule.

Mälestuse jäädvustamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

1965. aastal nimetati Lembit Pärn Velikije Luki ja 1973 Tallinna aukodanikuks.

Tema mälestusteraamat kannab pealkirja "Sõjakeerises" (Tallinn 1976).

Lembit Pärna nime kandis kolhoos Rakvere rajoonis, mille keskus asus Vohnjas. Kuni 2004. aastani seisis seal ka Lembit Pärna ausammas.

Ka Tallinna 42. Keskkool (praegu Kadrioru Saksa Gümnaasium) kandis pikka aega Lembit Pärna nime. Koolimaja ja Lomonossovi tänava (praegu Gonsiori tänav) vahelisel haljasalal oli Lembit Pärna mälestussammas.

Autasud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lembit Pärna autasustati mitmete Nõukogude Liidu ordenitega:

Samuti autasustati teda hulga medalitega.

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Lembit Pärn. "Sõjakeerises", Eesti Raamat 1968, 184 lk
  • Lembit Pärn. "Sõjakeerises: Mälestused", Toimetanud Ilmar Paul, Eesti Raamat 1976, 242 lk
  • Karl Aru, Fjodor Paulman "Meie kindral", Eesti Raamat, 1984, 136 lk
  • Ajakiri "Meie Tee" 1971, nr.5-6
  • Лембит Абрамович Пэрн. В вихре военных лет, Eesti Raamat 1969, 244 lk

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]