Lembit Pärn

Lembit Pärn (21. juuni 1903 Eesti-Haginski küla, Medvežje maakond, Stavropoli kubermang, Venemaa Keisririik – 27. märts 1974 Moskva) oli eestlasest Nõukogude Armee kindralleitnant, sõjateaduse kandidaat, NLKP liige.

Lembit Pärn
kindralleitnant Lembit Pärn
Nimi	Lembit Pärn
Sündinud	21. juuni 1903 Eesti-Haginski küla Stavropoli kubermang
Surnud	27. märts 1974 Moskva
Auaste	kindralleitnant
Juhitud üksused	2. erikorpuse staabiülem 50. armee staabiülem 59. armee staabiülem 249. Eesti Laskurdiviis 7. Eesti Laskurdiviis 8. Eesti laskurkorpus Eesti NSV relvajõudude minister
Autasud	Lenini orden Punalipu orden (3 korda) Kutuzovi ordeni 1. klass Suvorovi ordeni 2. klass Punatähe orden Orden "Austuse märk"

Elulugu

Lembit Pärn oli pärit Venemaa keisririigi ajal Siberisse väljarännanud eestlaste järeltulijatest ning ta sündis Stavropoli kubermangus Eesti-Haginski külas (praegune Jašalta rajoon Kalmõkkias).

Lembit Pärn õppis ja lõpetas 1924. aastal Leningradi Internatsionaalse Sõjakooli, 1934. aastal Frunze-nimelise Sõjaväeakadeemia ja 1938. aastal NSV Liidu Punaarmee Kindralstaabi Akadeemia ning oli 1938–1940 ja 1950–1965 Akadeemia õppejõud.

1940. aasta augustis määrati L. Pärn Tallinna, 8. armee staabiülema asetäitjaks, täites NSV Liidu Riigikaitse Rahvakomisariaadi eriülesannet olla esimeheks endise Eesti kindralstaabi ja sõjaministeeriumi asjaajamise vastuvõtmise komisjonis. Pärast Eesti sõjaväe ülevõtmise protsessi läbiviimist, suunati ta 1940. aasta septembris Daugavpilsi, 2. erikorpuse staabiülemaks. 1941. aasta märtsis suunati korpus Minski, kuhu see jäi kuni Suure Isamaasõja alguseni Idarindel.

Teises maailmasõjas oli Lembit Pärn 1941. aasta augustist Brjanski rinde koosseisu kuuluva 50. armee staabiülem; 1941 aasta detsembrikuus juhatas ta kindralstaabi ohvitseride operatiivgruppi, kes aitas Moskva lahingute vastupealetungi ajal juhtimist ja varustust organiseerida 10. armees ja 1. kaardiväe-ratsakorpuses; 1942 aasta jaanuarist Volhovi rinde koosseisu kuuluva 59. armee staabiülem.

1942. aastal määrati Lembit Pärn moodustatud Eesti rahvusväeosade juhiks, olles:

• 1942. aastal 1. moodustatud 7. Eesti Laskurdiviisi ja seejärel 2. moodustatud 249. Eesti Laskurdiviisi komandör,
• aastatel 1942–1945, 1942. aasta augustis moodustatud eesti laskurdiviise ühendava 8. Eesti laskurkorpuse komandör.

Pärast Teist maailmasõda aastatel 1945–1949 töötas Pärn Eesti NSV relvajõudude ministrina ja sõjakomissarina, 1965–1971 oli sõjateaduse instituudi vanemteadur.

Lembit Pärn on maetud Moskvasse, Novodevitšje kalmistule.

Mälestuse jäädvustamine

1965. aastal nimetati Lembit Pärn Velikije Luki ja 1973 Tallinna aukodanikuks.

Tema mälestusteraamat kannab pealkirja "Sõjakeerises" (Tallinn 1976).

Lembit Pärna nime kandis kolhoos Rakvere rajoonis, mille keskus asus Vohnjas. Kuni 2004. aastani seisis seal ka Lembit Pärna ausammas.

Ka Tallinna 42. Keskkool (praegu Kadrioru Saksa Gümnaasium) kandis pikka aega Lembit Pärna nime. Koolimaja ja Lomonossovi tänava (praegu Gonsiori tänav) vahelisel haljasalal oli Lembit Pärna mälestussammas.

Autasud

Lembit Pärna autasustati mitmete Nõukogude Liidu ordenitega:

• Lenini orden
• Punalipu orden (3 korda)
• Kutuzovi ordeni 1. klass
• Suvorovi ordeni 2. klass
• Punatähe orden
• Orden "Austuse märk"

Samuti autasustati teda hulga medalitega.

Kirjandus

• Lembit Pärn. "Sõjakeerises", Eesti Raamat 1968, 184 lk
• Lembit Pärn. "Sõjakeerises: Mälestused", Toimetanud Ilmar Paul, Eesti Raamat 1976, 242 lk
• Karl Aru, Fjodor Paulman "Meie kindral", Eesti Raamat, 1984, 136 lk
• Ajakiri "Meie Tee" 1971, nr.5-6
• Лембит Абрамович Пэрн. В вихре военных лет, Eesti Raamat 1969, 244 lk

Välislingid

• Lembit Pärna eluloost

Eesti NSV sõjakomissarid

Lembit Pärn (1947–1948)  · Johan Lombak (1948–1951)  · August Feldman (1951–1954)
Ivan Tuhkru (1954–1975)  · Romet Kiudmaa (1975–1987)  · Rein Põder (1987–1991)