Richard Maasing

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib sõjaväelasest; vaimuliku kohta vaata artiklit Richard Ferdinand Masing

Richard Maasing
Nimi Richard Maasing
Sündinud 28. juuli 1896
Vorbuse vald, Tartumaa
Surnud 10. aprill 1976
Stockholm, Rootsi
Teenistused Venemaa Keiserlik armee
Eesti sõjavägi
Auaste kolonel
Juhitud üksused 62. löögipataljon
Sõjavägede Staabi II osakond
1. Jalaväerügement
Sõjad/lahingud Esimene maailmasõda
Eesti Vabadussõda
Autasud Püha Georgi rist
Püha Georgi orden
Püha Vladimiri ordeni 4. järk mõõkadega
Vabadusristi I liigi 3. järk
Karutapja ordeni III klass
Valge Roosi ordeni komandör
Mõõgaordeni komandör
Vabadusrist.gif
Vabadusrist
I/3

Richard Maasing VR I/3 (kuni 1938 Richard Masing, 28. juuli 1896 Vorbuse vald, Tartumaa10. aprill 1976 Stockholm, Rootsi) oli Eesti sõjaväelane (kolonel) ja publitsist.

Noorpõlv[muuda | redigeeri lähteteksti]

Richard Maasingu isa töötas aktsiisiametnikuna Venemaal, ta õppis Tartu Aleksandri Gümnaasiumis, 1908. aastal sai isa koha Lätimaal ja õpingud jätkusid Miitavi gümnaasiumi, gümnaasiumi lõpetas Riias.

Esimeses maailmasõjas[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esimeses maailmasõja ajal õppis Richard Maasing 1915. aastal Vilno sõjakoolis Leedus, mille ta lõpetas 1. veebruaril 1916. aastal. Peale sõjakooli lõppu määrati teenistusse 39. Siberi kütipolku, Barnauli linna Siberisse. 1916. aasta sügisel saadeti R. Maasing 248. jalaväepolku Poolamaale ja määrati õppekomanii ülema abiks ja roodu ülemaks, alamleitnandi auastmes. 248. jalaväepolgu ülemaks oli eestlane polkovnik Raudsepp. Maikuus 1917. aastal määrati R. Maasing 62. löögipataljoni ülemaks. See pataljon allus 62. diviisi ülemale. Oktoobrikuus 1917 tuli 62. diviisi staabiülemaks polkovnik Johan Laidoner. Samal ajal määrati R. Maasing 62. diviisi staapi operatiivadjutandiks ja sellega polkovnik Laidoneri otseseks alluvaks. Nii algas ta pikaajaline koostöö ja sõprus J. Laidoneriga.

Detsembrikuu keskel 1917. a. lahkus polkovnik Laidoner 62. diviisi staabist ja sõitis Eestisse. Vene võimud ei andud aga luba R. Maasingule Eestisse sõiduks. 1918. a. veebruarikuus algas Saksa vägede üldine pealetung Vene rindel. 62. diviis piirati ümber ja Maasing vangistati ja viidi sõjavangina Saksamaale. 1918. a. novembrikuus puhkes Saksamaal novembrirevolutsioon ja algas vene sõjavangide sundkorras saatmine Venemaale. Vangilaagris sattus kokku kapten Paul Lillega (hiljem kindral ja sõjaminister Eestis), kellega said loa siirduda Eestisse. 1918. a. novembri lõpul jõudsid koos kapten Lillega Tallinna.

Eesti Vabadussõjas[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti Vabadussõja alguses 1918. aasta detsembrikuu algul jõudis Petrogradist üle Soome Eestisse polkovnik Laidoner. 14. detsembril 1918 määrati polkovnik Laidoner Sõjavägede Ülemjuhatajana operatiivstaabi ülemaks Eestis. Samal päeval tegi Laidoner ettepaneku Maasingule tulla temale adjutandiks, millega too nõustus.

Vabadussõja ajal oli Maasing sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoneri adjutant, kuid sealhulgas täitis vahel ülesandeid, mis ületasid tavalise adjutandi kohustused. R. Maasing pidas läbirääkimisi 1919. aastal Pihkva rindel punaste väeosade juhi Aintsiga Eesti punadiviisi ületulekuks meie poolele, mis ka teostus[1].

Tegevus peale Vabadussõda[muuda | redigeeri lähteteksti]

1920. aasta märtsis likvideeriti sõjavägede ülemjuhataja staap ja Maasing määrati sõjaväeliseks esindajaks Läti ja Leedu armeede juurde asukohaga Riias, kus ta tegutses kuni 1922. aastani.

1922. aastal soovides astuda Eesti kõrgemasse sõjakooli ja lahkus ta omal palvel sõjaväeesindaja kohalt. 1925. a. lõpetas kõrgema sõjakooli, peale mida määrati käskudetäitjaks ohvitseriks Sõjavägede Staapi.

1928. aastal määrati ta uuesti sõjaväeesindajaks Läti ja Leedu sõjavägede juurde, asukohaga Riias, kus teenis aastail 1927-1928 Lätis ja 1928-1930 Leedus.

1930. aastal tuli tagasi Eestisse, kus töötas Sõjavägede Staabi II osakonna A jaoskonna ülemana ja 1932. aastast 1. Jalaväerügementi I pataljoni ülemaks Narva.

Tegevus sõjaväeluure juhina[muuda | redigeeri lähteteksti]

1934. aasta märtsikuus nimetati aga taa Sõjavägede staapi 2. osakonna ülemaks ning tegutses Eesti Sõjavägede Staabi II osakonna ülemana 1. aprillist 1934 kuni 1. aprillini 1939. aastal.

Eestist lahkumine[muuda | redigeeri lähteteksti]

1939. aasta aprillist teenis ta Sõjavägede Staabi ülema 1. abina, (teine abi kolonel Eduard Ahman).

28. septembril 1939. aastal kirjutati Moskva diktaadi kohaselt alla "Baasideleping" ja 1. oktoobril 1939 määras Vabariigi Valitsus komisjoni "Eesti-N. Vene vastastikuse abistamise lepingu" sõjaliste üksikasjade kindlaksmääramiseks. Komisjoni esimeheks määrati kindral Nikolai Reek ja komisjoni abiesimeheks kol. Maasing. 2. oktoobril 1939 tuli Tallinna N. Vene komisjon eesotsas marssal Kirill Meretskov'iga. Juba esimesel delegatsioonide koosolekul selgus, et N. Vene komisjon ei soovi mingit "kahepoolset kokkulepet", vaid nõuab, et Eesti komisjon võtaks vastu sisuliselt muutmata Moskva nõudmised. Need nõudmised esitati meile koos ähvardustega. Eesti komisjoni katsed resoneerida N. Vene komisjoniga ei annud tagajärgi. Ähvardused vaid suurenesid. 7. oktoobril nõudis marssal Meretskov ähvardustega Moskva nõudmiste vastuvõtmist ja kokkuleppe allakirjutamist. Mina protesteerisin selle vastu öeldes, et see kokkulepe kujuneb Eesti okupeerimiseks ja deklareerisin, et sarnases olukorras ei saa ma olla komisjoni liige ja sellisele, ähvardustega pealesunnitud kokkuleppele mina oma allkirja ei anna. Oma sõnul, "Et pääseda lepingule allakirjutamisest", lahkus Richard Maasing Eestist 9. oktoobril 1939. a.

9. oktoobri hommikul 1939 põletas ta ära oma arhiivi ja kartoteegi kõigi salajaste paberitega ja isikute nimekirjadega, mis olid staabiteenistuse ajal (5 aastat 2. osakonna juhina ja hiljem kaitsevägede staabi ülema esimese abina) kogunenud. Esialgu arvati, et ta lahkus autoga koos abikaasa ja pojaga Läti ja Leedu kaudu Saksamaale, kuid Maasingu enda andmetel lahkus ta merd pidi tavalise reisilaevaga. "2. osakonna ülemana oli mul teada nii meie maapiiril kui ka Tallinna sadamas augud, kust ilma tolli-, politsei- ja passikontrollita sai läbi pääseda. Nende aukude kaudu oli mul vahel vaja oma ameti huvides inimesi välja saata. Seda auku sadamas kasutasin nüüd ise. Saatsin enne oma abikaasa ja poja laevale. Ise tulin laeva 10 minutit enne laeva lahkumist Tallinna sadamas. Kõik toimus hästi, nagu kavatsetud, ilma häireta ja takistuseta. Sõitsin Stralsundi ja sealt edasi Stockholmi, nagu oli mu kodumaalt lahkumiseplaan ette näinud."

Teine maailmasõda[muuda | redigeeri lähteteksti]

Saksa-Vene sõja alguse lähenedes talle tuli kutse Soomest, tookordselt Soome kaitseväe staabi 2. osakonna ülemalt Melin'ilt — asuda Soome. Neil oli vaja Vene olusid tundvat spetsi ja mulle anti soome armee ohvitseri munder ja käsundusohvitseri tiitel, kellena viibisin hiljem ka Soome vägede ülemjuhataja Marssal Mannerheimi staabis Mikkelis." Jätkusõda ajal tuli Eesti ohvitsere Saksamaalt Soome eesotsas L. Jakobseniga, kes oli meie sõjaväe esindaja Saksamaal. Tuli ka kolonel Villem Saarsen ja mõningaid teisi nooremaid ohvitsere-eestlasi. Soome 2. osakonna ülem sai palju abi eesti nooremailt ohvitseridelt, kes käisid okupeeritud Eestis või tõid sealt teisel viisil häid informatsioone Soome."

Kui Eestis algas Saksa okupatsioon ja Tallinn vallutati, sai Eestis alul Saksa kõrgemaks ülemaks Väegrupp Nord tagalapiirkonna ülem kindral Franz von Roques, kelle tiitel oli — "tagala ülem" ja kelle staap asus Tallinnas "Kuld Lõvis". Kolonel Maasing komandeeriti Soomest kohe Tallinna nimetatud kindrali juurde.

Paguluses[muuda | redigeeri lähteteksti]

Richard Maasing oli Eesti Ohvitseride Kogu Rootsis esimene esimees (1959)[2], hiljem auliige.

Isiklikku[muuda | redigeeri lähteteksti]

Abikaasa: Ludmilla (neiuna Männa, abiellusid 1923); poeg: Iva-Maldus (sünd. 1930)

Teosed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Artikkel ajalehest "Meie Elu" nr 24, 26 ja 29 vastavalt 11. VI, 25. VI ja 16. VII 1976
  2. EOK Rootsis. Võitleja, aprill 1960, nr. 4, lk. 6.

Kirjandust[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]