August Rei

Allikas: Vikipeedia
August Rei
August Rei.jpg
August Rei,
Sünniaeg 22. märts 1886
Sünnikoht Viljandi kreis, Liivimaa kubermang
Surmaaeg 29. märts 1963
Erakond VSDTP
Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei
Amet riigivanem (1928 - 1929)
Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis (1945 - 1963)

August Rei VR III/1 (22. märts 1886 Viljandimaa, Pilistvere kihelkond, Kurla29. märts 1963 Stockholm) oli Eesti poliitik ja diplomaat.

August Rei oli 4. detsembrist 1928 kuni 9. juulini 1929 Eesti Vabariigi riigivanem (August Rei valitsus) ja 9. jaanuarist 1945 kuni 29. märtsini 1963 Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis eksiilis.

Elulugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

August Rei õppis Tartu Aleksandri (endises kubermangu-) gümnaasiumis, lõpetas Novgorodi gümnaasiumi, aastatel 1904–1905 ja 1907–1911 õppis ta Peterburi Ülikoolis õigusteadust.

Aastatel 1905–1907 osales Rei 1905. aasta revolutsioonis, aastast 1906 toimetas ta Tallinnas sotsiaaldemokraatliku suunitlusega põrandaalust ajalehte "Sotsiaaldemokraat".

Aastetel 1912–1913 teenis ta sõjaväes sundaega ja aastatel 1913–1914 oli ta advokaat Viljandis.

Esimeses maailmasõja ajal aastatel 1914–1917 oli Rei suurtükiväeohvitser Tallinnas, Peeter Suure merekindluses ja osales 1917–1918 Eesti rahvusväeosade organiseerimises, olles seejuures Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee abiesimees.

Aastatel 1917 ja 1919 oli ta ajalehe “Sotsiaaldemokraat” peatoimetaja ja 1927–1928 “Rahva Sõna” peatoimetaja.

Aastani 1936 oli Rei vandeadvokaat, muu hulgas Ado Birki kaitsja 1927. aastal. 1930–1934 oli August Rei Tallinna linnavolikogu juhataja.

August Rei matusetalituse pidas 20. aprillil 1963 Stockholmis Gustaf Vasa kirikus piiskop Johannes Oskar Lauri.

Poliitiline tegevus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • 1917–1919 oli August Rei Maanõukogu liige
  • 1918–1919 Ajutise Valitsuse töö- ja hoolekandeminister, peaministri asetäitja ja haridusministri kohusetäitja
  • 1919–1920 Asutava Kogu liige ja esimees
  • aastatel 1920–1937 oli A. Rei I-V Riigikogu liige
  • 1923–1925 Eesti delegatsiooni juht Eesti-Läti piirikomisjonis
  • 1925–1926 II Riigikogu esimees
  • 1932–1933 välisminister
  • 1936–1937 välisministri abi
  • 1938–1940 Eesti saadik Nõukogude Liidus

1940. aastal Eesti saadikuna Nõukogude Liidus pärast juunipööret ja Eesti okupeerimist ning annekteerimist põgenes ta Riia kaudu Rootsi.

Ühiskondlik tegevus[muuda | redigeeri lähteteksti]

August Rei on olnud Eesti Töölismuusika Liidu ja Tallinna Töölismuusika Ühingu, osaühingu “Rahva Sõna”, kirjastusosaühingu “Täht”, sihtasutuse “Tallinna Rahvamaja”, Tallinna Töölisteatri, Tallinna Töölisspordi Ühingu ja muude ühenduste esimees.

1946–1949 oli A. Rei Eesti Rahvusfondi ja aastatel 1947–1963 ka Eesti Rahvusnõukogu esimees.

August Rei on kirjutanud ja tõlkinud sotsialistlikke raamatuid, avaldanud mälestused.

Tsitaat[muuda | redigeeri lähteteksti]

„Kuna Põhiseadus on absoluutselt kohustavaks juhiseks igale Eesti kodanikule ja selle eeskiri käesoleval juhul on nii vaieldamatult selge, et ühelgi seaduste tõlgendamise reegleid ja loogikat austaval inimesel ei saa selle kohta tekkida kahtlusi ega kaksipidi arvamist, siis ei saa mina keelduda seda kohustust täitmast, mis minu peale on langenud.“

(9. jaanuaril 1945)

August Rei stipendium[muuda | redigeeri lähteteksti]

Alates 2008. aastast annab Riigikogu Kantselei välja August Rei parlamendiuuringu stipendiumit.

Autasud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vabadusrist.gif
Vabadusrist
III/1

Isiklikku[muuda | redigeeri lähteteksti]

August Rei abiellus 1917. aastal Therese Lutsuga (16. august 1891 Peterburi – 30. mai 1976 Sköndal), peale selle oli tal Hilda Pärdiga (3. mai 1912 – 10. september 1992 Rakvere) tütar Hilja Rei (sündinud 20. septembril 1938 Tallinnas, saabus Rootsi detsembris 1943, lapsendatud 1. märtsil 1944, algne nimi Hilja Pärt).

Ta vend oli ajakirjanik ja poliitik Ferdinand Rei.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eelnev:
Jaan Tõnisson
Eesti riigivanem
19281929
Järgnev:
Otto Strandman
Eelnev:
Jüri Uluots
Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis
19451963
Järgnev:
Aleksander Warma
Eesti Vabariigi presidendid Eesti Vabariigi presidendi lipp
Päts | (Vares)** | Uluots* | Rei* | Warma* | Kint* | Mark* | Meri | Rüütel | Ilves |
*- peaminister presidendi ülesannetes (eksiilis); **- presidendi kohusetäitja kuni Eesti annekteerimiseni
Eesti Vabariigi riigivanemad ja peaministrid Eesti Vabariigi vapp
Ministrite Nõukogu esimees (1918): Päts
Peaministrid (1918–1920): Päts | Strandman | Tõnisson | Birk | Tõnisson | Piip
Riigivanemad (1920–1934): Piip | Päts | Kukk | Päts | Akel | Jaakson | Teemant | Tõnisson | Rei | Strandman | Päts | Teemant | Einbund | Päts | Tõnisson | Päts
Peaministrid (1934–1953): Päts | Eenpalu | Uluots | (Vares)  | Tief
Eksiilis peaministri asetäitjad (1953–1992): Sikkar | Kint | Warma | Kint | Mark | Penno
Peaministrid (alates 1991): (Savisaar) | (Vähi) | Laar | Tarand | Vähi | Siimann | Laar | Kallas | Parts | Ansip | Rõivas 


Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Raamat[muuda | redigeeri lähteteksti]

Artikleid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]


Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]