August Rei
| See artikkel vajab toimetamist. Palun aita artiklit toimetada. |
August Rei VR III/1 (22. märts 1886 Viljandimaa, Pilistvere kihelkond, Kurla – 29. märts 1963 Stockholm) oli Eesti poliitik ja diplomaat.
August Rei oli 4. detsembrist 1928 kuni 9. juulini 1929 Eesti Vabariigi riigivanem (August Rei valitsus) ja 9. jaanuarist 1945 kuni 29. märtsini 1963 Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis eksiilis.
Sisukord |
[redigeeri] Elulugu
August Rei õppis Tartu Aleksandri (endises kubermangu-) gümnaasiumis, lõpetas Novgorodi gümnaasiumi, aastatel 1904–1905 ja 1907–1911 õppis ta Peterburi Ülikoolis õigusteadust.
Aastatel 1905–1907 osales Rei 1905. aasta revolutsioonis, aastast 1906 toimetas ta Tallinnas sotsiaaldemokraatliku suunitlusega põrandaalust ajalehte “Sotsiaaldemokraat”.
Aastetel 1912–1913 teenis ta sõjaväes sundaega ja aastatel 1913–1914 oli ta advokaat Viljandis.
Esimeses maailmasõja ajal aastatel 1914–1917 oli Rei suurtükiväeohvitser Tallinnas, Peeter Suure merekindluses ja osales 1917–1918 Eesti rahvusväeosade organiseerimises, olles seejuures Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee abiesimees.
Aastatel 1917 ja 1919 oli ta ajalehe “Sotsiaaldemokraat” peatoimetaja ja 1927–1928 “Rahva Sõna” peatoimetaja.
Aastani 1936 oli Rei vandeadvokaat, muu hulgas Ado Birk’i kaitsja 1927. aastal. 1930–1934 oli August Rei Tallinna linnavolikogu juhataja.
August Rei matusetalituse pidas 20. aprillil 1963 Stockholmis Gustaf Vasa kirikus piiskop Johannes Oskar Lauri.
[redigeeri] Poliitiline tegevus
- 1917–1919 oli August Rei Maanõukogu liige
- 1918–1919 Ajutise Valitsuse töö- ja hoolekandeminister, peaministri asetäitja ja haridusministri kohusetäitja
- 1919–1920 Asutava Kogu liige ja esimees
- aastatel 1920–1937 oli A. Rei I-V Riigikogu liige
- 1923–1925 Eesti delegatsiooni juht Eesti-Läti piirikomisjonis
- 1925–1926 II Riigikogu esimees
- 1932–1933 välisminister
- 1936–1937 välisministri abi
- 1938–1940 Eesti saadik Nõukogude Liidus
1940. aastal Eesti saadikuna Nõukogude Liidus pärast juunipööret ja Eesti okupeerimist ning annekteerimist põgenes ta Riia kaudu Rootsi.
- 31. detsember 1944 – 9. jaanuar 1945 välisminister
[redigeeri] Ühiskondlik tegevus
- 1930–1936 Alliance Francaise’i president
- 1937–1938 Eesti Välissuhete Ühingu abiesimees
August Rei on olnud Eesti Töölismuusika Liidu ja Tallinna Töölismuusika Ühingu, osaühingu “Rahva Sõna”, kirjastusosaühingu “Täht”, sihtasutuse “Tallinna Rahvamaja”, Tallinna Töölisteatri, Tallinna Töölisspordi Ühingu ja muude ühenduste esimees.
1946–1949 oli A. Rei Eesti Rahvusfondi ja aastatel 1947–1963 ka Eesti Rahvusnõukogu esimees.
August Rei on kirjutanud ja tõlkinud sotsialistlikke raamatuid, avaldanud mälestused.
[redigeeri] Tsitaat
„Kuna Põhiseadus on absoluutselt kohustavaks juhiseks igale Eesti kodanikule ja selle eeskiri käesoleval juhul on nii vaieldamatult selge, et ühelgi seaduste tõlgendamise reegleid ja loogikat austaval inimesel ei saa selle kohta tekkida kahtlusi ega kaksipidi arvamist, siis ei saa mina keelduda seda kohustust täitmast, mis minu peale on langenud.“
– (9. jaanuaril 1945)
[redigeeri] August Rei stipendium
Alates 2008. aastast annab Riigikogu Kantselei välja August Rei parlamendiuuringu stipendiumit.
[redigeeri] Autasud
| Vabadusrist III/1 |
- Vabadusrist III/1[1]
- 1930 Kotkaristi teenetemärgi I klass[2]
- 1932 Tartu Ülikooli õigusteaduse audoktor
[redigeeri] Viited
| Eelnev: Jaan Tõnisson |
Eesti riigivanem 1928–1929 |
Järgnev: Otto Strandman |
| Eelnev: Jüri Uluots |
Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis 1945–1963 |
Järgnev: Aleksander Warma |
| Eesti Vabariigi presidendid | |
|---|---|
| Päts | (Vares)** | Uluots* | Rei* | Warma* | Kint* | Mark* | Meri | Rüütel | Ilves | | |
| *- peaminister presidendi ülesannetes (eksiilis); **- presidendi kohusetäitja kuni Eesti annekteerimiseni |
| Eesti Vabariigi riigivanemad ja peaministrid | |
|---|---|
| Ministrite Nõukogu esimees (1918): Päts | |
| Peaministrid (1918–1920): Päts | Strandman | Tõnisson | Birk | Tõnisson | Piip | |
| Riigivanemad (1920–1934): Piip | Päts | Kukk | Päts | Akel | Jaakson | Teemant | Tõnisson | Rei | Strandman | Päts | Teemant | Einbund | Päts | Tõnisson | Päts | |
| Peaministrid (1934–1953): Päts | Eenpalu | Uluots | (Vares) | Tief | |
| Eksiilis peaministri asetäitjad (1953–1992): Sikkar | Kint | Warma | Kint | Mark | Penno | |
| Peaministrid (alates 1991): (Savisaar) | (Vähi) | Laar | Tarand | Vähi | Siimann | Laar | Kallas | Parts | Ansip | |
|
|||||||||||
[redigeeri] Kirjandus
- A. Rei ajakirjanike küsimuste risttules – tema seisukohad. Stocholms-Tidningen Eestlastele, 4. veebruar 1953, nr. , lk. 2.
- August Rei autojuht mäletab: Elukilde Moskva saatkonnast. Eesti Päevaleht, 3. juuli 1992, nr. 50, lk. 5.
- Avati mälestuskivi August Reile – bhr.balanss.ee, 24. aprill. 2008.
- Heino Laagus, "Kunagine riigivanem on väärt mäletamist", Sakala, 23. aprill 2008
[redigeeri] Välislingid
- August Rei'st riik.ee veebilehel
- Ametisseastumise käskkiri (1. leht)
- Ametisseastumise käskkiri (2. leht)
- August Rei ametisseasutmise pühalik tõotus 31. detsembril 1944, ERA.4969.1.6 (SAAGA)
- Täna tähistatakse riigivanem August Rei sünnikoht - Riigikantselei, 23. aprill 2008.
- August Rei Eesti biograafilises andmebaasis ISIK
[redigeeri] Vaata ka
- Toimetamist ootavad (juuli 2006)
- Eesti välisministrid
- Eesti riigivanemad
- Eesti peaministrid
- Asutava Kogu liikmed
- I Riigikogu liikmed
- II Riigikogu liikmed
- III Riigikogu liikmed
- IV Riigikogu liikmed
- V Riigikogu liikmed
- Eesti saadikud Nõukogude Liidus
- Vabadusristi kavalerid
- Kotkaristi I klassi teenetemärgi kavalerid
- Tartu Ülikooli audoktorid
- Sündinud 1886
- Surnud 1963