Jüri Uluots

Allikas: Vikipeedia
Jüri Uluots
Jüri Uluots

Ametiaeg
21. juuni 1940 – 9. jaanuar 1945
Eelnev Konstantin Päts
Järgnev August Rei

Ametiaeg
12. oktoober 1939 – 21. juuni 1940
Eelnev Kaarel Eenpalu
Järgnev Otto Tief

Ametiaeg
21. aprill 1938 – 12. oktoober 1939
Järgnev Otto Pukk

Sünniaeg 13. jaanuar 1890
Sünnikoht Kirbla vald
Surmaaeg 9. jaanuar 1945
Surmakoht Stockholm
Erakond Põllumeestekogud
Alma mater Peterburi ülikool

Jüri Uluots (13. jaanuar 1890 Kirbla vald, Läänemaa9. jaanuar 1945 Stockholm) oli Eesti õigusteadlane ja poliitik. Ta oli peaminister 12. oktoobrist 1939 kuni 21. juunini 1940 ja Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis 21. juunist 1940 kuni surmani.

Elulugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Uluots õppis aastatel 1910–1918 Peterburi ülikoolis õigusteadust, oli aastatel 1924–44 Tartu Ülikooli Eestimaa õiguse ajaloo professor, õppeprorektor. Aastatel 1919–1920 ajalehe Kaja toimetaja, 1937–1938 ajalehe Postimees peatoimetaja.

Jüri Uluots oli Riigikogu liige 1920–1926, 1929–1932, (Põllumeestekogude liige), Rahvuskogu Esimese Koja esimees 1937 ja I Riigivolikogu esimees 19381939, peaminister 19391940. 21. juunil 1940 langesid talle Vabariigi Presidendi ülesanded. Ainsana oma valitsuse koosseisust suutis ta vältida arreteerimist ja püüdis 1941. aasta juulis ametisse nimetada uut Vabariigi Valitsust, mis ebaõnnestus, kuna Saksamaa ei tunnustanud Eesti iseseisvust. 1944 kutsus Uluots Eesti kodanikke üles astuma relvastatud võitlusse Nõukogude okupatsiooni vastu. 20. aprillil 1944 kutsus ta kokku Vabariigi Presidendi Asetäitja Valimiskogu. 18. septembril 1944, olles maovähki suremas, nimetas Uluots ametisse Otto Tiefi valitsuse ja lahkus 20. septembril 1944 Eestist Rootsi, kus 9. jaanuaril 1945 suri.

13. mail 2008 saabusid Jüri Uluotsa ja tema pere põrmud Rootsist Eestisse ja maeti 31. augustil maeti Kirbla kalmistule.

Jüri Uluotsale kuulus 3000-köiteline õigusteaduslik raamatukogu[1].

Ta oli korp! Sakala liige ja Peterburis korp! Rotalia asutajaliige, seetõttu jäi ta hiljem korp! Rotaliaga seotuks.

Teenistuskäik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Teosed[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Kõneleb prof. Jüri Uluots" (kõnesid, ettekandeid, sõnavõtte aastaist 1933–1944). Kokku pannud ja kommenteerinud Kädi RiismaaLooming 1990, nr. 6, lk. 803–820
  • "Eesti ja vene sotsiaalpoliitilisest ideoloogiast" – Akadeemia 1990, nr. 7, lk. 1347–62
  • Järvelaid, Peeter. Jüri Uluots oma ja meie ajas. - Tartu : Tartu Ülikool, 2000. - Lk. 5-28. - (Aulaloengud). - Õigusteadlane ja riigimees, Tartu Ülikooli professor Jüri Uluots (1890-1945). - Äratr. väljaandest Ajalooline Ajakiri (2000) nr. 2.
  • "Seaduse sünd: Eesti õiguse lugu" (artiklid). Koostaja: Hando Runnel; eessõna: Kalle Merusk; saatesõna "Prof. Jüri Uluots juristina ja ajaloolasena": Richard Ränk. Sari Eesti mõttelugu nr. 59, Ilmamaa, Tartu 2004

Tsitaate[muuda | redigeeri lähteteksti]

Meie iseseisvuse saavutamine oli ju kaugete unistuste saar, see oli kõige salajasema soovi täitumine, mille kättesaamisel rahvas aga pimestus suurest valgusest. Nüüd aga on nagu tekkimas tundemärgid, mis omased langevale riigile. Seda ei märka mitte üksi meie, vaid ka välisriigid on meid hakanud vaatlema haige riigina. On juba hakatud, nagu omal ajal Poolas, väljastpoolt meid "heatahtlikult" hoole alla võtma. On tunne, et meie praegu elame hädaohtlikus seisukorras ning rahvas ise peab selle välja arstima.

11. veebruaril 1934

Meile, eestlastele endile kuulub õigus otsustada, missugusel viisil ja kellega koos on meie enesekaitse efektiivsem. Igal enesekaitsel on siht, milleks seda teostatakse. Meie tõendame avalikult ja otsekoheselt kogu maailmale, et meie, eestlased, kaitseme oma rahva olemasolu, oma põlis eluruumi ja oma rahva vabadust.

Vabadussõda jätkub praegu. Küll erinevamates ja keerulisemates ajaloolistes tingimustes kui eelmine. Mitte orjade kari, mitte palgasõdurid, vaid väike kaine põhjamaine rahvas võitleb praegu oma eluruumi, oma vabaduse eest. On raske laim ja solvamine kui keegi ütleb või mõtleb teisiti.

1944

Eesti rindel on alanud suur pealetung, mitte üksi idast, vaid ka kagust. Sellega on loodud olukord, mis nõuab kindlat seisukohavõtmist.

10. augustil ma rääkisin Tartus. Nüüd on aga kaaskodanikud avaldanud tungivat soovi, et ma kordaksin oma kõnet raadios, et ka suured hulgad saaksid seda kuulda.

Selles sõjas ristlevad paljude riikide ja rahvaste huvid. Mitmed rahvad võitlevad koos teiste rahvastega, kellega neil ei ole ühiseid sihte ja huvisid. Võideldakse koos kuid igal on oma huvid ja eesmärgid.

Eestil ei ole midagi tegemist suuriikide võitlusega üksteise vastu. Tehakse selles sõjas hirmus palju propagandat ühe ja teise rahva arvel ja pillutakse puru inimestele silma. Ka meie oleme oma nahal saanud mitmesugust propagandat tunda. Meil on silmade ees ainult Eesti huvid.

Idast tungiti meile ilma põhjuseta kallale. Meie kaitseme oma riiki ja vabadust. See on ainuke põhjus, miks me sõdime. Meie rahvas teab, mis tähendab kallaletung idast. Peaks Venemaa uuesti meid okupeerima, siis ootab meie rahvast häving ja laialivedamine Siberisse. 1941. aastal ootasime igatsusega pääsemist ja pääsemine tuli. Kui Venemaa uuesti meid okupeerib, ei ole meil ühtegi pääsemist oodata. Ja kui kord peaks pääsemine tulema, siis ei ole enam ühtegi eestiverelist inimest olemas, keda võiks päästa.

Sõda läheneb lõpule. Meie peame katsuma maad hoida vabana, kuni saabub rahu või vähemalt vaherahu. See võib päästa meid hukkumisest. Meie arvestame selles sõjas reeglitega ning meil on õigus abi vastu võtta igalt poolt, kust see meile tuleb. Seekord aitavad meid sakslased ja sellepärast võitleme nendega koos. Teist ega kolmandat võimalust ei ole. Peame selles võitluses kõik jõu kokku võtma. Need kes seni on endid tagasi hoidnud, astugu välja ja mingu frondile. Bolševistlikul Venemaal ei ole ühtegi õigust meile kallale tungida. Liitumine 1940. aastal Nõukogudega oli vägivalla akt, mida teostati terrori ja sõjaväe võimuga Eesti rahval ei ole sellega midagi tegemist.

Saatus on praegusele generatsioonile raske koorma peale pannud, aga ka endised generatsioonid on pidanud samasuguseid raskusi kandma. Alates 1030. aastast on 39 sõda käinud üle meie maa ning käesolev on neljakümnes. Neist sõdadest tuli 90% idast. On alati leidunud rahvaid, kes Eestimaad on aidanud. Taanlased, rootslased, sakslased, poolakad. Ja Eesti elas üle kõik need sõjad. Meie paneme oma lootuse kuningate kuningale ja teame, et meie poolt on õigus ja õiglus. Praeguses raskes olukorras loodame meie Temale ja usaldame endid Tema kaitsele…

Mahakirjutus peaminister professor Jüri Uluotsa 17. augustil 1944 raadio kaudu peetud kõnest, milles ta Eesti valitsuse esindajana otseselt suunas Eesti mehi võitlema Saksa vormis NSV Liidu vastu.

Läbi raskeimate raskuste saavutame uuesti vaba isamaa.

Surivoodil 9. jaanuaril 1945.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

- Peeter Järvelaid. Professor Jüri Uluots ja Eesti Teaduste Akadeemia. //Tartu ülikooli ajaloo küsimusi. Tartu:Tartu Ülikool, 2009, lk. 68-83.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Täielik Eestimaa õiguse allikate kogu. Uus Sõna, 9. november 1935, nr. 262, lk. 5.
  2. Allveelaevastiku kasuks tööle. Vaba Sõna, 29. oktoober 1933, nr. 8, lk. 4.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eelnev:
Kaarel Eenpalu
Eesti peaminister
19391940
Järgnev:
Otto Tief
Peaministri asetäitja
Eelnev:
Konstantin Päts
Eesti Vabariigi President
Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis
19401945
Järgnev:
August Rei
Eelnev:
Rudolf Penno (Riigikogu esimees)
Rahvuskogu esimese koja esimees, I Riigivolikogu esimees
19371939
Järgnev:
Otto Pukk (Riigivolikogu esimees)