Johannes Soodla

Allikas: Vikipeedia
Johannes Soodla
Nimi Johannes Soodla
Sündinud 14. jaanuar, 1897
Kudina vald, Liivimaa kubermang Venemaa keisririik
Surnud 16. mai, 1965
Goslar, Saksamaa LV
Auaste Kindralmajor (Brigadeführer)
Autasud Püha Georgi ordeni IV järk
Vabadusristi II liigi 2. järk
Vabadusristi II liigi 3. järk
Kotkaristi III klassi teenetemärk
II klassi Raudrist

Johannes Soodla VR II/2 ja VR II/3 (14. jaanuar 1897 Kudina vald, Liivimaa kubermang Venemaa keisririik16. mai 1965 Goslar, Saksamaa LV) oli Venemaa, Eesti ja Kolmanda riigi sõjavägedes teeninud Eesti sõjaväelane

Elulugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Johannes Soodla alustas sõjaväeteenistust 1916. aastast mobiliseerituna Venemaa Keiserlikus armees, läbis Gatšina lipnikekooli ja osales Esimese maailmasõja lahingutes. Vapruse eest anti talle Püha Georgi ordeni IV järk. Sõjategevuse käigus langes sakslaste kätte vangi ja vabanes sõjavangist alles 1918. aastal.

Eesti Vabadussõjas osales ta alates 25. detsembrist 1918 Julius Kuperjanovi juhitava partisanide pataljoni ja Kuperjanovi Partisanide polgu koosseisus. Vabadussõja kestel teenis ta kompanii- ja pataljoniülemana ning rügemendiülema abina, osaledes kõigis olulisemates Vabadussõja lahingutes. Osales 14. oktoober kuni 20. oktoober 1919.a. Vene Loodearmee Petrogradi vallutamise operatsiooni toetuseks teostatud Krasnaja Gorka operatsioonil (nn. 2. Krasnaja Gorka operatsioon, sest esimene oli teostatud sama aasta suvel ning siis õnnestus Krasnaja Gorka kindlus ka vallutada) juhtides Kuperjanovi pataljoni kahest roodust koosnevat "lahingugruppi". Ülendati 26. veebruaril 1920. a. alamleitnandist leitnandiks vanusega 9. juuli 1919.a.

Hiljem õppis ta aastatel 19251927 kõrgemas sõjakoolis ja teenis juhtivatel kohtadel Eesti kaitseväes. Nii oli ta alates 1934. aastast Tartu sõjaväeringkonna staabiülem, 1936. aastal Kaitsevägede Staabi 1. osakonna ülema kohusetäitja, kolonelleitnant ja alates maist 1939 sõjavägede staabi käsundusohvitser. Õppinud lühikest aega Prantsusmaa kõrgemas sõjakoolis, pöördus ta sama aasta septembris seoses Teise maailmasõja puhkemisega Eestisse tagasi ja nimetati Eesti kõrgema sõjakooli ülemaks. Nõukogude võimud vabastasid ta ametist 1. jaanuaril 1941.

Teine maailmasõda[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pärast teenistusest vabastamist repatrieerus Soodla (kuna abikaasa Irenel oli saksa verd) veebruaris 1941. aastal Saksamaale, kust naasis suvel 1941 koos Saksa vägedega. Algul töötas ta Eesti Omavalitsuse raudteevalitsuse direktorina.

Eesti Omavalitsuse Politsei ja Omakaitse Valitsuse juhataja[muuda | redigeeri lähteteksti]

Juba 22. septembril 1941 nimetas Eesti Omavalitsuse sisedirektor Oskar Angelus Soodla Politsei ja Omakaitse Valitsuse juhatajaks. Alates 28. septembrist juhtis ta nende ametkondade koordineerimiseks loodud Politsei ja Omakaitse Valitsuse tööd.

Eesti Leegioni kindralinspektor[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suvel 1943 anti Soodlale esialgu Oberführeri, hiljem aga Brigadeführeri auaste, ja ta ülendati "Relva-SS-i eesti vabatahtlike leegioni kindralinspektoriks"[1].

1944. aastal anti talle Saksa väejuhatuse poolt Brigadeführeri (kindralmajori) auaste, millega temast sai ainus eestlane, kes Saksamaa teenistuses nii kõrge aukraadi on välja teeninud.

3. september 1944 anti kindralinspektor SS-Oberführer J. Soodlale ja Omakaitse komandörile kindral Arnold Sinkale üle 2. klassi Raudrist. Mõlemad olid eelmistel päevadel paistnud silma isikliku tublidusega[2].

Pärast Teist maailmasõda[muuda | redigeeri lähteteksti]

J. Soodla taandus koos Saksa armeega 1944. aastal Saksamaale, elas pärast Teise maailmasõja lõppu vahepeal ka Itaalias ja Ameerika Ühendriikides. Aastatel 19511959 oli ta Triestes tegutsenud Ülemaailmse Kirikute Nõukogu kutsekooli direktor. Osales ka 1. märtsil 1953 eksiilis kokku tulnud Vabariigi Presidendi Asetäitja Valimiskogu tegevuses.

Isiklikku[muuda | redigeeri lähteteksti]

Johannes Soodla oli kaks korda abielus. Tema esimene abikaasa (laulatati 19. augustil 1922 Tartu Peetri kirikus) Anna Marie (neiuna Kuusik), nende kaksikud tütred surid 3-päeva vanuselt. Abikaasa vend Paul Voldemar Kuusik oli Maarja-Magdaleena ja Türi Püha Martini koguduse õpetaja, abikaasa õe Adele Hilda abikaasa oli Keila Miikaeli koguduse õpetaja Ado Köögardal. Tema teine abikaasa Irene Erika Förster (neiuna Heimberg) oli pärit eesti-saksa-rootsi segaperekonnast; abikaasal oli esimesest abielust poeg Horst Förster.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Hjalmar Mäe, Kuidas kõik teostus: minu mälestusi, Stockholm 1993; Tallinn 2005, ISBN 9949-13-038-7
  2. Raudrist oberführer Soodlale ja kolonel Sinkale. Ajaleht "Meie Maa", 12. september 1944, nr. 106, lk. 1

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rauno Võsaste. Johannes Soodla VR II/2, II/3 Relva-SSi kindral. Tallinn: Grenader Grupp, 2013.