Vjatšeslav Molotov

Vjatšeslav Molotov

Vjatšeslav Molotov
Sünniaeg	9. märts 1890
Sünnikoht	Vjatka kubermang, Venemaa keisririik
Surmaaeg	8. november 1986
Erakond	VSDT(b)P/VK(b)P/ÜK(b)P/NLKP
Amet	Ukraina K(b)P Keskkomitee sekretär VK(b)P/ÜK(b)P Keskkomitee sekretär ÜK(b)P Moskva linnakomitee I sekretär NSV Liidu RKN esimees NSV Liidu välisminister

Vjatšeslav Mihhailovitš Molotov (vene keeles Вячеслав Михайлович Молотов; tegelik nimi: Vjatšeslav Skrjabin (Скрябин); 9. märts (25. veebruar vkj) 1890 Vjatka kubermang, Venemaa keisririik – 8. november 1986, Moskva NSV Liit) oli Nõukogude Liidu riigitegelane, kindralmajor (1940). Ta oli üks Stalini lähedasemaid abilisi juba enne tolle täielikku võimuhaaramist.

Noorus

Vjatšeslav Molotov liitus 1906. aastal VSDT(b)P-ga, 1910. aastal lõpetas Kaasani reaalkooli, aastail 1911–1916. õppis Peterburi Polütehnilises Instituudis.

Revolutsioonid

1917. aastal oli Petrogradi Nõukogu Täitevkomitee liige, Petrogradi Sõja-Revolutsioonikomitee liige.

Karjäär NSV Liidus

Vjatšeslav Molotov oli aastail 1920–1921 Ukraina K(b)P Keskkomitee sekretär, 1921–1930 VK(b)P/ÜK(b)P Keskkomitee sekretär ja aastail 1928–1929 ka ÜK(b)P Moskva linnakomitee I sekretär.

Tegevus kollektiviseerimisel ja süü Ukraina golodomoris

Vjatšeslav Molotov oli ÜK(b)P erakorraline volinik Ukrainas 1931. aasta detsembris ja 1932. aasta oktoobris läbiviidud viljavarumiskatsioonis,. mille tulemusena tekitati vilja sundkogumise ja rekviseerimisega 1932-1933. aasta näljahäda Ukrainas.

Ametikohad NSV Liidu riigiaparaadis

• Aastail 1926–1957 oli Vjatšeslav Molotov ÜK(b)P Keskkomitee ja NLKP Keskkomitee Poliitbüroo (Presiidium) liige;
• Aastail 1930–1941 oli Vjatšeslav Molotov NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu esimees ja NSV Liidu Töö- ja Kaitsenõukogu esimees;
• Aastail 1941–1942 ja 1946–1953 oli Vjatšeslav Molotov NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu esimehe asetäitja;
• Aastail 1941–1945 oli Vjatšeslav Molotov NSV Liidu Riikliku Kaitsekomitee esimehe asetäitja;
• Aastail 1942–1946 oli Vjatšeslav Molotov NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu esimehe 1. asetäitja;
• Aastail 1939–1949 oli Vjatšeslav Molotov NSV Liidu Välisasjade rahvakomissariaadi rahvakomissar, kellena sõlmis Saksamaaga ka Molotovi-Ribbentropi pakti ja
• Aastail 1953–1956 oli Vjatšeslav Molotov NSV Liidu välisminister.
• Aastail 1956–1957 oli Vjatšeslav Molotov NSV Liidu Riigikontrolli Ministeeriumi minister.

1953. aasta ja Jossif Stalini surm

Enne Stalini surma sattus ta ebasoosingusse ning nii oli Juhi ootamatu surm talle suureks kergenduseks. Järgnenud võimuvõitluses kaotas ta aga Nikita Hruštšovile ja Georgi Malenkovile ning pidi poliitelust tagasi tõmbuma.

Võimukaotus

Aastal 1957. arvati Vjatšeslav Molotov välja Poliitbüroost ja Keskkomiteest, kus ta oli 1920-dast, kui sai Keskkomitee kandidaadiks ja 1921 Keskkomitee liikmeks (37 aastat) ning lähetati saadikuks Mongooliasse.

Aastal 1960. määrati ta NSV Liidu esindajaks Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri juurde. Siis tundus see osalise rehabiliteerimisena. Aga pärast NLKP 22. kongressi 1961. aastal tagandati ta kõikidest oma ametitest ning heideti välja ka parteist. Lõplikult sunniti teda pensionile minema 1962. aastal, kui stalinism oli Hruštšovi poolt täielikult hukka mõistetud.

Molotov rehabiliteeriti osaliselt Leonid Brežnevi valitsemisaastail ning 1984. aastal lubati tal taas liituda NLKP-ga.

Molotov elas väga kõrge eani, ta suri 96-aastasena. Ta on maetud Moskvasse, Novodevitšje kalmistule.

Kirjandus

• Feliks Tšujev, "Kõnelusi Molotoviga" – Rahva Hääl 19.–27. jaanuar 1991, nr 15–22
• Leonid Mletšin, "Välisministrid". Tõlkinud Margus Leemets. Varrak, Tallinn 2004, lk. 150–218 ja 252–296
• Boriss Sokolov, "Vjatšeslav Molotov. Juhi vari". Tõlkinud Rein Kärner. Olion, Tallinn 2007

Eelnev: Aleksei Rõkov	NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu esimees 1930–1941	Järgnev: Jossif Stalin
Eelnev: Maksim Litvinov	NSV Liidu välisasjade rahvakomissar, NSV Liidu välisminister 1939–1949	Järgnev: Andrei Võšinski
Eelnev: Andrei Võšinski	NSV Liidu välisministrite loend 1953–1956	Järgnev: Dmitri Šepilov