Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt

Allikas: Vikipeedia

Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt ehk "baaside leping" sõlmiti 28. septembril 1939 aastal Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel Moskvas. Baaside lepingut peetakse tänapäeval Molotovi-Ribbentropi pakti kõrval teiseks põhjuseks, miks Eesti Vabariik NSV Liidu osaks sai.

Pakti sõlmimisest võtsid osa Vene rahvakomissaaride nõukogu esimees Vjatšeslav Molotov ja Stalin Vene poolelt ja Eesti välisminister Karl Selter, Eesti Riigivolikogu esimees Jüri Uluots, Ants Piip ja Eesti saadik August Rei Eesti poolelt.

Pakti kolmandas artiklis lubab Eesti Vabariik Nõukogude Liidul tuua oma sõjalaevastiku Saaremaale, Hiiumaale ja Paldiski linna. Samuti on lubatud laevastikku toetada teist liiki väeosadega ning muude baaside ja lennuväljade täpsed kohad lepiti vastastikuselt kokku väljaspool baaside lepingut.

Paldiski elanikele tähendas baaside leping sunniviisilist kodude maha jätmist. Lepingut täitsid Eesti võimud kahetsusväärselt tõhusalt, mistõttu Vene vägede tulekuks oli linn elanikest tühjaks tehtud. Paldiskist kujunes venelastele üks tähtsamaid baase. Kohe alustati merekindlustuste ehitamist vastavalt plaanile panna Soome laht lukk. Patareisid hakati ehitama Suur- ja Väike-Pakrile ning Pakri poolsaare tippu. Samaaegselt ehitati ka raudteekahurite tulistamiseks mõeldud platvorme mis on ka tänapäeval alles, kuigi võsastunud ning kõrvalises kohas.

[redigeeri] Välislingid

• Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakti originaaltekst koos konfidentsiaalse protokolliga
• Pakti tekst nagu see oli avaldatud 1939.a. Postimehes
• K.Pätsi kõne: Eesti riik on niisama kindel nagu ennegi Päevaleht, 1. oktoober 1939, nr. 266, lk. 1

[redigeeri] Kirjandus

• Heino Arumäe. Võrdlevalt Eesti-Nõukogude ja Soome-Nõukogude läbirääkimistest sügisel 1939. Tuna 2006, nr. 1, lk. 52-71.

Eesti Teises maailmasõjas
Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt • Juunikommunistid • Nõukogude okupatsioon Eestis • Suvesõda • Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) • 1944
Võitluste osapooled			Lahingud		Ohvitserid
			1940 • Sidepataljoni lahing 1941 • Barbarossa plaan • Suvesõda • Loobu lahing • Kautla lahing • Juminda miinilahing • Muhu dessant 1942 • Volhovi lahing • Stalingradi lahing 1943 • Teine Laadoga lahing • Izjumi lahing	1944 • Narva lahing (1944) • Meerapalu lahing • Meriküla dessant • Auvere lahingud • Sinimägede lahing • Permisküla lahing • Tartu lahing (1944) • Kärevere lahing • Avinurme lahing • Porkuni lahing • Kose lahing • Tehumardi lahing 1945 • Kuramaa lahing • Oppelni lahing • Berliini lahing	Saksa poolel • Alfons Rebane • Harald Riipalu • Ain-Ervin Mere • Valter Pedak • Hando Ruus • Oskar Ruut • Johan Pitka • Georg Sooden • Karl Talpak • Paul Maitla • Harald Nugiseks Nõukogude poolel • Lembit Pärn • Nikolai Trankmann
Saksamaa Soome		Nõukogude Liit