Henn-Ants Kurg

Allikas: Vikipeedia
Henn-Ants Kurg
Nimi Henn-Ants Kurg
Sündinud 17. oktoober 1898
Tallinn
Surnud 28. detsember 1943
Tallinna sõjaväehaigla
Teenistused Venemaa keiserlik armee
Eesti kaitsevägi ja sõjavägi
Auaste kolonel
Autasud Prantsuse sõjarist, 1919
Läti Karutapja ordeni V klass, 1925
Soome Valge Roos I klassi rüütel 1925
Kotkaristi teenetemärgi III klass, 1936
II klassi Raudrist
I klassi Raudrist

Henn-Ants Kurg (kuni 1935. aastani Hans Kurg) (17. oktoober 1898 Tallinn28. detsember 1943 Tallinna sõjaväehaigla[1]) oli Eesti sõjaväelane (kolonel) ja diplomaat.

Elulugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hans Kurg sündis 1898. aastal Tallinnas, Lehtse vallast pärit kaupmees Tõnu Kure ja Haljalast pärit Cäcilie Marie Aitian pojana. Ta õppis aastatel 1906–1916 Tallinna Aleksandri Gümnaasiumis.

Aastatel 1916–1917 osales Esimeses maailmasõjas, kus lõpetas 1916. aastal Vladimiri suurtükiväekooli, 1916. aasta detsembrist lipnik ja teenis Eesti rahvusväeosades 1. Eesti jalaväepolgus, Eesti Tagavara Jalaväepataljonis ja 3. Eesti jalaväepolgus. Saksa okupatsiooni eel põgenes Venemaale, kus oli Vene kodusõja ajal Slaavi-Briti leegionis Murmanskis aastatel 1918–1919.

Saabus Eestisse tagasi 1919. aastal ning oli Eesti Vabadussõja ajal (1919–1920) oktoobrist 1919 Soomusrongide Divisjoni suurtükiväeinspektori adjutant. Vabadussõja järel 3. Suurtükiväepolgu adjutant ja aastatel 1920–1923 väljapatarei nr 3 ülem. Aastatel 1921–1922 õppis alalisväe ohvitseride kursustel.

Aastatel 1923–1924 oli 1. Suurtükiväepolgu õppekomando ülem ja 1. Suurtükiväegrupi 1. patarei ülem ning õppis ka Tartu ülikoolis õigusteaduskonnas.

1924. aasta augustist kuni 1925. aasta juunini teenis Riigivanema adjutandina, ülendati novembril 1924 kapteniks.

1925. aastast kuni 1927. aastani õppis Prantsusmaal suurtükiväekoolis ja oli seejärel sõjakooli patareiülem aastatel 1927–1930. 1928. aastal ülendati majoriks.

Aastatel 1930–1931 Sõjaväe Ühendatud Õppeasutuste vanemsuurtükiväeohvitser, 1. Suurtükiväegrupi ülema abi aastatel 1931–1934. Aastatel 1934–1938 4. Suurtükiväegrupi ülem ning samal ajal õppis ka Kõrgemas Sõjakoolis aastatel 1936–1938. 1935. aasta 24. veebruaril ülendati kolonelleitnandiks.

1938. aastast oli Sõjavägede Staabi käsundusohvitser, 1. septembrist 1938. aastal kuni 1939. aastani oli ta Tartu ülikooli riigikaitse instituudi abijuhataja.

1939. ja 1940. aastal oli Eesti sõjaväe esindaja Prantsusmaal, ülendati 1940. aasta 24. veebruaril koloneliks.

Teise maailmasõja alguse ajal oli Saksamaal, kust 1941. aastal suundus Soome. Soomes nimetati ta Erna pataljoni ülemaks. Pärast Erna luuregrupi ületulekut üle rindejoone lahkus pataljoni juhi kohalt ning liitus hiljem Eesti SS-leegioniga, kus oli Leegioni 1. rügemendi ja Eesti SS-vabatahtlike brigaadi 42. SS-vabatahtlike rügemendi ülem 1943. aasta juulis-augustis, Standartenführeri auastmes Brigaadi asudes Neveli rindel, novembris 1943 sai auto sattudes miinile, raskesti põrutada. Hiljem Tallinnas ebaõnnestunult teostatud operatsiooni järel suri Tallinnas, sõjaväehaiglas 28. detsembril 1943. aastal.

Ta maeti 4. jaanuaril 1944 Metsakalmistule[2].

Isiklikku[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hans Kurg oli abielus 1927. aastast Marta Baumanniga, kellega olid pojad Peet-Rein (1928) ja Ivo-Mart (1931).

Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Prantsuse sõjarist 1919,
  • Läti Karutapja ordeni V klass 1925,
  • Soome Valge Roos I klassi rüütel 1925,
  • Raudrist I, II.
  • Kotkaristi teenetemärgi III klass, 1936

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. *Eesti biograafiline andmebaas ISIK [1]
  2. *Eesti biograafiline andmebaas ISIK [2]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Henn-Ants Kurg. "Juhtnöörid nurgamõõtja-bussooli käsitamiseks suurtükiväe topograafiliste tööde juures." (Kokku seadnud H. Kurg. Mimeograafpaljundus.) Tallinn, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutiste staap, 1929

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Eesti biograafiline andmebaas ISIK [3]