James Joyce

Allikas: Vikipeedia
James Joyce Dublinis O'Connell'i tänaval

James Joyce (täisnimi James Augustine Aloysius Joyce; 2. veebruar 1882 Dublin13. jaanuar 1941 Zürich) oli iiri rahvusest ingliskeelne kirjanik.

Elukäik[muuda | redigeeri lähteteksti]

James Joyce sündis Dublini lõunapoolses eeslinnas Rathgaris vaesunud haritlasperekonnas. Ta oli kümnelapselise pere vanim laps. Tema noorus langes kokku iiri rahvusliku liikumise tõusuga.

Hariduse sai ta mitmes jesuiitide koolis. Kuueaastaselt pandi ta jesuiidi kolledžisse ja aastatel 1898–1902 õppis ta Dublini jesuiitlikus University College'is keeli ja filosoofiat. Katoliiklik dogma muutus talle aga peagi vastumeelseks ning ta ütles end kirikust lahti. Hiljem pihtis Joyce poolautobiograafilise kangelase Stephen Dedaluse kaudu romaanis "Kunstniku noorpõlveportree", et otsustas varakult tõde otsida vabaduse altari ees, eemal dogmadest ja fanaatilisest mõtteviisist.

Pärast ülikooli lõpetamist lahkus James Joyce Iirimaalt ja suundus Pariisi, kus ta vireles ühe aasta(1902), kirjutades peamiselt luulet. Aastal 1903, pärast teadet ema raskest haigestumisest, naasis Iirimaale, kus elas lühikest aega vanas Martello kindlusetornis. Tema ema suri 1904. aastal.

Dublinis tutvus Joyce Nora Bernacle'iga, kellega koos lahkus uuesti oma kodumaalt. Noraga elas ta Zürichis, Triestes ja mujal Euroopas. Kooselust (abielu registreeriti alles 27 aastat hiljem) sündis poeg Giorgio (1905) ja tütar Lucia (1907).

Triestes elades teenis Joyce elatist inglise keele tundide andmisega. Triestes kirjutas Joyce põhiliselt oma esimese menuka proosateose, novellikogu "Dublinlased" (1914).

Esimese maailmasõja eest läks Joyce pagulusse Zürichisse. Sõja ajal ja vahetult pärast seda ilmusid romaan "Kunstniku noorpõlveportree" ja näidend "Pagulased". 1922. aastal kirjaniku 40. sünnipäeval ilmus suurromaan "Ulysses".

James Joyce kannatas silmahaiguse all, mis lõppes tema pimedaksjäämisega. Joyce'i tütar kannatas vaimuhaiguse all.

1939 ilmus kirjaniku viimane romaan "Finnegans Wake". Joyce'i elupäevad lõppesid Zürichis, kus ta otsis varju ka Teise maailmasõja eest.

Looming[muuda | redigeeri lähteteksti]

James Joyce rakendas oma romaanides teadvuse voolu tehnikat.

Teosed[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Kammermuusika" (1907; luulekogu)
  • "Dublinlased" ("Dubliners!", 1914, novellikogu; eesti keeles 1969, 2003; tõlkija Jaak Rähesoo)
  • "Pagulased" ("Exiles", 1915; eesti keeles 2003; tõlkija Jaak Rähesoo)
  • "Kunstniku noorpõlveportree" ("A Portrait of the Artist as a Young Man", 1916, autobiograafiline romaan; eesti keeles 2003; tõlkija Jaak Rähesoo)
  • "Ulysses" (1922; eesti keeles on Märt Väljataga tõlkes ilmunud katkendeid ajakirjas Vikerkaar 1991/2, 1992/9 ja 1993/5)
  • "Finnegans Wake" (1939, romaan)

Muud[muuda | redigeeri lähteteksti]

James Joyce oli kujutatud Iiri kümnenaelasel rahatähel.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]