Rudolf Heß

Allikas: Vikipeedia
Rudolf Heß

Rudolf Walter Richard Heß (26. aprill 1894 Aleksandria17. august 1987 Lääne-Berliin) oli Saksamaa poliitik, Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei tähtsuselt teine mees.

Rudolf Heßi isa Fritz Hess tegeles väliskaubandusega, ema Klara Münch oli kodune. Rudolfil oli kolm nooremat õde-venda. Pere kolis Saksamaale 1908, kui Rudolfil oli aeg gümnaasiumi minna. Isa mõjul õppis ta Šveitsis ärijuhtimist.

Esimeses maailmasõjas oli Heß Baieri 7. suurtükirügemendi koosseisus jalaväelasena, sai korduvalt haavata ja teda autasustati Raudristi teise klassiga. Tema vigastused (kuul kopsust läbi) olid piisavalt rasked selleks, et teda ei lubatud enam jalaväelasena rindele, kuid lenduriks lubati tal õppida. Ta läbis väljaõppe ja teenis Jasta 35b eskadrillis leitnandina alates 16. oktoobrist 1918. Vähem kui kuu aega hiljem sõda lõppes. Heß ei jõudnud ühtki lennukit alla tulistada.

Tema õpetaja ja sõber oli Karl Haushofer.

Lootuses lõpetada sõda Saksamaa ja Suurbritannia vahel, lendas Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei sekretär Hess 10. mail 1941. aastal eraviisilise rahumissiooniga salaja Šotimaale, kuid võeti vangi.

1946 alanud Nürnbergi protsessil mõisteti ta eluks ajaks vangi.

Kohtus ütles Rudolf Heß oma viimases sõnas muuhulgas järgmist: "Mulle langes osaks õnn pikka aega meie rahva hulgast tuhandeaastase ajaloo vältel võrsunud suurimat poega teenida. Isegi kui ma saaksin, ei tahaks ma seda aega olematuks teha. Ma ei kahetse midagi."[1]

Viimased kakskümmend eluaastat oli ta Spandau ainus, viimane vang. Väidetavalt lõpetas ta elu enesetapuga.

Aastal 2011 hävitasid Saksamaa võimud tema hauapaiga Baieris Wunsiedelis, sest seal hakkas käima liiga palju austajaid (ka neonatsid). Tema jäänused kremeeriti ja puistati järve, mille nimi hoitakse saladuses.[2]

Isiklikku[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rudolf Heß abiellus 20. detsembril 1927 27-aastase Ilse Pröhliga (19001995) Hannoverist. Neile sündis üks laps, poeg Wolf Rüdiger Hess (19372001), kelle ristiisa oli Adolf Hitler. Pojast sai äärmusparempoolne Hitleri austaja ja vandenõuteoreetik.

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Guido Knopp. Hitleri käsilased : Goebbels, Göring, Hess, Himmler, Speer, Dönitz. Tallinn, 2001, lk. 173
  2. http://uudised.err.ee/index.php?06231844