Eduard Laaman

Eduard Laaman (12. veebruar (vana kalendri järgi 31. jaanuar) 1888 Beregovoje (Samruki) küla, Tauria kubermang, Krimm – 1. september 1941 Kirovi vangla, Kirovi oblast) oli eesti ajakirjanik, ajaloolane ja ühiskonnategelane.

Sündis Krimmi väljarännanud talupidaja Hindrek Laamani perekonnas. Osales aktiivselt veebruarirevolutsioonijärgse ja vastselt iseseisvunud Eesti poliitikas. Tõmbus aktiivsest poliitilisest elust 1920ndate lõpus tagasi, oli aktiivne ajakirjanik. Suurt tähtsust omavad tema Eesti iseseisvumist ja iseseisvusaegseid pöördepunkte käsitlevad ajalookirjutised.

Haridus

• 1894–1899 Samruki külakool
• 1899–1907 Kertši gümnaasium
• 1908–1912 Peterburi Ülikooli õigusteaduskond

Teenistuskäik

• 1912–1913 Tallinna Teataja toimetus
• 1913–1915 Tartu Päevalehe toimetus
• 1919 aastal oli Pariisi rahukonverentsi Eesti delegatsiooni ajakirjandussekretär
• 1919–1920 Eesti saatkonna pressiatašeena Londonis
• 1920–1923 Eesti välisministeeriumi informatsiooniosakonna juhataja
• 1924–1929 ja 1930-1938 Vaba Maa toimetaja
• 1938–1939 Rahvalehe toimetaja
• 1939–1940 juunini Eesti saatkonna pressiatašee Moskvas
• 1940 Eesti Tarbijate Kooperatiivi kooliosakonna tõlk

Poliitiline tegevus

• 1915–1917 Tallinna linnavolikogu sekretäri abi
• 1917 Eesti Tööerakonna üks asutajatest
• 1917–1918 Eesti Toitluskomitee sekretär
• 1917 Tallinna Eesti Liidu sekretär
• 1918 veebruar-1918 detsember Eesti Ajutise Valitsuse sekretär
• 1918 lõpp–1919 august ajakirjandussekretär Eesti delegatsiooni juures Pariisi rahukonverentsil
• 1919 september–1920 aprill ajakirjandusatašee Eesti Londoni saatkonna juures
• 1920 aprill–1923 välisministeeriumi infobüroo juhataja
• 1936 põhiseadust arutava komisjoni liige
• 1937 kuulus Rahvuskogu II koja koosseisu
• 1939–1940 juuni pressiatašee Eesti saatkonna juures Moskvas

Ühiskondlik tegevus

• 1908–1912 Peterburi Eesti Üliõpilaste Seltsi liige
• 1930 Üliõpilaste Selts Raimla vilistlaskogu liige
• Estonia teatrikomisjoni liige
• Balti ajakirjandusliidu Eesti rahvuskomitee esimees
• Rotary klubi liige

Tunnustused

• 1937 Eesti Vabariigi Põhiseaduse mälestusmärgi II järk
• 1938 Valgetähe teenetemärgi II klass
• Mitmed riiklikud autasud Poolalt, Leedult, Soomelt ja Prantsusmaalt

Isiklikku

Eduard Laaman oli abielus Jaan Poska tütre Tatjana Poska-Laamaniga. Sorbonne’i ülikooli lõpetanud Poska-Laaman oli Eesti Emadekaitse Ühingu esimees. Tatjana Poska kirjutas oma doktoritöö Pariisis ajalehest Postimees ja Jaan Tõnissonist. Elas Tallinnas Liiva, nüüd Jaan Poska tänav 6a. Laamani abikaasa ja tütred pidid Nõukogude repressioonide kartusel 1944. aastal lahkuma Rootsi. Vanem tütar Ilona Laaman on avaldanud mitmeid luulekogusid, kirjutanud novelle ning tõlkinud eesti kirjandust rootsi keelde. Kasupoeg Árpád Arder oli baptistivaimulik.

Vangistamine ja surm

Ta arreteeriti okupatsioonivõimude poolt 24. veebruaril 1941 ja süüdistati nõukogudevastases agitatsioonis ja propagandas ning spionaažis. Süüdistuskokkuvõte kinnitati 27. juunil 1941 Tallinnas. Tallinnast viidi Eduard Laaman edasi Kirovi vanglasse Kirovi oblastis. NKVD vägede sõjatribunal mõistis Eduard Laamani 26. juulil 1941 surma "revolutsiooniliikumise ja töölisklassi vastase võitluse" eest. Otsus viidi täide 1. septembril 1941. Eduard Laamani abikaasat ei teavitatud Eduard Laamani saatusest ligi viiekümne aasta jooksul.

Teosed

• 1920 Eesti lahkumine Vene riigist: 1917-1920 (Tallinn: Varrak)
• 1925 (varjunimega J. Saar) Enamlaste riigipöörde katse: Tallinnas 1. detsembril 1924 (Tallinn: Valvur; 2., faksiimiletrükk Tallinn: Monokkel 1992; teos ilmus 1925 ka prantsuse keeles)
• 1933 Demokraatia ja diktatuur (Tartu: Noor-Eesti; 2. trükk Pärnu: Perona, 1991)
• 1934 Erakonnad Eestis (Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, sari Elav Teadus, nr. 26)
• 1935 Nõukogude Vene ja kommunismi teostuskatseid a. 1917-1934 (Tartu: EKS, sari Elav Teadus, nr. 38; teos ilmus ka soome keeles Helsingis 1935)
• 1935 Jaan Poska: Eesti riigitegelase elukäik (Tartu: EKS, sari Suurmeeste elulood; 3., täiendatud ja parandatud trükk Tartu: EKS, 1998)
• 1936 Eesti ühiskond: selle koostis, areng ja iseloom (Tartu: EKS, sari Elav teadus nr. 54)
• 1936 Eesti iseseisvuse sünd (Tartu, ilmus ka vihikutena; 2. trükk Stockholm: Vaba Eesti, 1964; 3. trükk Tallinn: Faatum, 8 vihikut, 1990-97)
• 1938 Juhan Luiga: elu ja mõtted (Tartu: Noor-Eesti)
• 1938 Tänapäeva Saksamaa: peajooni rahvussotsialistliku "Kolmanda riigi" arengust, alustest ja sisekorrast (kaasautor Leo Kahkra, Tartu)
• 1940 Konstantin Päts: poliitika- ja riigimees (Tartu: Noor-Eesti; 2. trükk Stockholm: Vaba Eesti, 1949)
• 1940 Uus Euroopa sõda: kuidas see puhkes (Tartu: EKS, sari Elav Teadus, nr. 97)
• Eduard Laamani päevik aastaist 1922-40 avaldati ajakirjas Akadeemia 2003, nr 7 – 2004, nr 10
• 2010 Iseseisvuse tunnid (artiklite valimik). Koostanud Hando Runnel. Sari Eesti mõttelugu, nr 96, Ilmamaa, Tartu, 432 lk; ISBN 9789985773628

Kirjandus

• Rein Ruutsoo, Eduard Laaman – Looming 1988, nr. 2, lk. 252–256
• Heino Arumäe, Eduard Laamani päevik lähiajaloo allikana – Tuna 2000, nr. 1 (lk. 19–31), nr. 2, (lk. 131–142), nr. 3 (lk. 37–41), nr. 4 (lk. 65–74)
• Jaan Poska oma ja meie ajas. Tallinn, 2010, 527 lk. (ISBN 978-9949-21-171-5)

Artiklid Loomingus ja Varamus

• Meie haritlaskonna väljavaateist., Koguteos Omariikluse süvendamisel
• Kultuur ja rahvas, Looming nr. 1 1936
• Eesti muinasusust ja kultuuri lähtekohtadest, Looming nr. 9 1936
• Juhan Luiga kui ideoloog, Looming nr. 8 1937
• Juhan Luiga ja J. J. Rousseau, Looming 8 1938
• „Tõe ja õiguse” jälil, Varamu nr. 2 1938

Välislingid

• Eduard Laaman Eesti biograafilises andmebaasis ISIK