Prangli

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib saarest; küla kohta vaata artiklit Prangli küla, metsaala kohta Prangli laas.

Prangli
Prangli merelt, keskel Prangli kirik
Prangli merelt, keskel Prangli kirik
Koordinaadid 59° 37′ 28″ N, 25° 1′ 15″ Ekoordinaadid: 59° 37′ 28″ N, 25° 1′ 15″ E
Pindala 6,44 km²
EE Prangli.PNG

Prangli (saksa Wrangelsholm, rootsi Wrangö) on saar Soome lahes Viimsi poolsaarest kirdes.

Saare pindala on 6,44 km². Prangli lähedal asuvad Aksi, Tiirloo, Liivakari ja Keri. Saare idaosas on valdav männimets. Luitekõrgendikud on kuni 9 meetrit merepinnast.

Sarnaselt mitme teiste Läänemere ja Soome lahe saarega oli saar kunagi asustatud rannarootslastega. Hiljem asusid sinna Eesti ja Soome päritolu kalurid ja hülgekütid. Praegu elab saare kolmes külas (Kelnase, Idaotsa, Lääneotsa) ligi 100 elanikku ning olemas on koolimaja (põhikool), kauplus, arstipunkt, postiasutus, rahvamaja ja restoran.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aurulaeval Eestirand hukkunute ühishaud

Prangli saar kerkis merest umbes 3500 aastat tagasi.

Pranglit on esimest korda mainitud 1387 (Rango). Saar kuulus hiljem Harju kreisi Harju-Jaani kihelkonda.

Aastatel 1397–1549 kuulus saar Maardu mõisale, seejärel läks see esimesest eraldatud Haljava mõisa koosseisu. Aastatel 1847–1899 haldasid Pranglit poolmõisana Girard de Soucantonid.

1848. aastal ehitati saarele kabel.

Jõelähtme kirikuõpetaja Paul Loppenowe eestvõttel alustas 1869. aastal tegevust Prangli kool. Tänaseni kasutatav koolihoone ehitati 1900.

1941. aastal pommitasid Saksa hävituslennukid saare lähedal aurikut Eestirand, mis transportis ligikaudu 3500 sunniviisiliselt Nõukogude armeesse mobiliseeritud meest Kroonlinna. Kapten juhtis vigastatud auriku randa ja teadaolevalt pääsesid eluga saarele 2762 meest.[1] Saarel on hukkunute kalme koos dolomiidist samba ja puidust mälestusristiga.

Teise maailmasõja ajal lahkus saarelt suur osa elanikkonnast.

Loodus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kotkakivi Pranglil

Käänulise rannajoonega saare madal ja kivine lääneosa vaheldub idas rannavallide ja liivaluidetega. Saarel paiknev loode–kagusuunaline voor on 6 km pikk ja 3,5 km lai. Kõrgeim koht Kullamägi ulatub 10 meetrit üle merepinna (sinna olevat maetud mereröövlite kulda). Taimkattes on valdavateks ranna- ja puisniidud ning nõmmemännikud. Suur osa saarest on kaetud männimetsaga, mis pakub head kaitset tuule eest. Prangli moodustab koos Aksi (ehk Väike-Prangli) ja Keri saarega Soome lahes ühtse aheliku. Saare lääneosa on madal ja kivine, idaosas vahelduvad rannavallid ja liivaluited.

Saarel on rohkesti rändrahne ja kivikülve.

Rändrahnudest on suuremad Punane kivi, Kotkakivi, Rebasekivi, Suti teeäärerahn, Suti võsarahn, Tagalahe rannarahn, Prahirahn, Kabelimäe kivi, Kõrgerahn, Jahukari rahn, Eeslahe Suurkivi, Sadulakivi, Loo põõsastiku rahn, Loo rannarahn, Pikk-Kari Soonestiku rahn ja Pikk-Kari Väikekarirahn.

Transport[muuda | redigeeri lähteteksti]

Laevaühendus mandriga toimub Kelnase sadama ja Leppneeme sadama vahel. 2010. aastani teenindas laevaliini postipaat Helge, seejärel reisilaev Vesta ning 2013. aastast sõidab Prangli ja mandri vahel reisiparvlaev Wrangö.

Saarel on kaks kasutuses olevat merenavigatsioonirajatist: Prangli loode ja kagu tulepaak.

Pilte[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. "70 aastat laevahukust Prangli juures" Viimsi Teataja, 31. august 2011

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]