Eesti Omavalitsus

Eesti Omavalitsus
Moodustatud	1941
Peakorter	Tallinn
Piirkond	Eesti kindralkomissariaat
Juhtkond	Eesti Omavalitsuse juht Hjalmar Mäe

Eesti Omavalitsus (saksa keeles Landesverwaltung) oli Teise maailmasõja ajal, aastail 1941 kuni 1944 Saksa okupatsiooni vägede poolt Eestis tsiviilvalitsemise teostamiseks moodustatud nukuvalitsus.

Eesti Omavalitsuse moodustamine

Eesti Omavalitsuse nimetas ametisse 15. septembril 1941 Põhjarinde tagala ülemjuhataja Franz von Roques tehes Eesti Omavalitsusele ülesandeks teostada ülemjuhataja nimel tsiviilvalitsemist Eesti Vabariigis valitsenud seaduste kohaselt. Tagalaülemale jäi õigus tühistada või muuta Eesti Omavalitsuse otsuseid. Eesti Omavalitsus võis anda tagalaülema volitusel seadusejõulisi määrusi.

Eesti Omavalitsus taaskehtestas 14. oktoobril 1941. a Eestis enne 21. juunit 1940. a kehtinud seadused, mis olid jõus, kui ülimuslike Saksa seadustega ei olnud vastuolusid.

Saksa okupatsioonivõimud andsid ametlikult tsiviilvõimu üle Eesti Omavalitsusele 5. detsembril 1941, Tallinnas Kadrioru lossis toimunud üritusel, kus Saksa Ida Riigiministeeriumi Ida-alade Riigikomissariaadi riigikomissari Hinrich Lohse esindaja Martin Matthiessen nimetas ametisse kindralkomissari Karl Siegmund Litzmanni.

Eesti Omavalitsuse legitiimsus

Eesti Omavalitsus määrati ametisse Eesti okupeerinud Kolmanda Riigi Ida Riigiministeeriumi Ida-alade Riigikomissariaadi riigikomissari poolt koos Saksa vägedega Eestisse jõudnud ning eelnevalt vastavalt Saksa Riigi poliitilise juhtkonna poolt välja valitud isikutest – Eesti Omavalitsuse juht Dr. Hjalmar Mäe oli lahkunud Eestist 1941. aastal "järelümberasumise" käigus Saksamaale.

Eestis asus 1941. aasta sügisel pärast Tallinna vallutamist Saksa vägede poolt ka endine I Riigivolikogu esimees 1938–1939 ja Eesti Vabariigi peaminister aastatel 1939–1940 Jüri Uluots, kellele 21. juunil 1940 langesid Vabariigi Presidendi ülesanded ja kes ainsana oma valitsuse koosseisust suutis ta vältida arreteerimist nõukogude julgeolekuasutuste poolt.

1941. aasta juulis püüdis Jüri Uluots ametisse nimetada uut Eesti Vabariigi Valitsust, mis ebaõnnestus, kuna Saksamaa ei tunnustanud Eesti iseseisvust.

Eesti Omavalitsuse koosseis

Nimi	Ametikoht	pilt	Ametiaeg	Asukoht
Hjalmar Mäe	Eesti Omavalitsuse juht haridus- ja kohtudirektor		5. detsember 1941 – 1944	Tõnismägi 11, Tallinn
Oskar Angelus	sisedirektor		5. detsember 1941 – 1944	Pagari tänav 1, Tallinn
Oskar Öpik	kohtudirektor		28. jaanuar 1943 – 1944	Pernausche Straße (Pärnu maantee) 7, Tallinn
Alfred Vendt	majandus- ja transpordidirektor		5. detsember 1941 – 1944
Hans Saar	põllutöödirektor		5. detsember 1941 – 1944	Pikk tänav 40, Tallinn
Otto Leesment	sotsiaaldirektor		5. detsember 1941 – 1944

Eesti Omavalitsuse haldusasutused

Eesti Omavalitsuse Sekretariaat

• Eesti Omavalitsuse Sisedirektoorium, asukohaga Pagari tänav 1, Tallinn
  • Politsei ja Omakaitse Valitsus (1941–1942)
  • Eesti Politseivalitsus (1942–1944)
    • Eesti Politseivalitsuse Tuletõrje osakond
  • Eesti Statistikavalitsus

• Eesti Omavalitsuse Haridusdirektoorium, asukohaga Tõnismägi 11, Tallinn.
  • Rahvakasvatuse Peavalitsus, juhataja Boris Meret
    • Teaduse ja kunsti osakond
  • Kirjastus Eesti Kirjastus
  • Ajaleht Uus Aeg (ajaleht)
  • Ajaleht Vaba Maa (ajaleht)
  • Eesti Ringhääling, Landessender Reval, kus töötas legendaarne raadiodiktor Irene Menning

• Eesti Omavalitsuse Kohtudirektoorium
  • Rakvere Ringkonnakohus
  • Tallinna Ringkonnakohus
  • Tartu Ringkonnakous
  • Viljandi Ringkonnakohus

• Eesti Omavalitsuse Majandus- ja Rahandusdirektoorium
  • Üldfinants- ja Krediidinduse Peaamet
  • Tehnika Peaamet
  • Majanduse Peavalitsus
    • Majanduse Peavalitsuse mäeosakond
  • Kaubandusvalitsus
  • Metsade Peavalitsus
  • Maksude Valitsus
  • Ehitus-Teede Valitsus
  • Ehitusvalitsus
  • Veeteede ja Sadamate Valitsus
  • Eesti Raudteede Valitsus
  • Eesti Posti-Telegraafi-Telefonitalitus
  • Kodumajandusamet
  • Tehnilise Järelevalve Valitsus
  • Majandus- ja Rahandusdirektooriumi Tööosakond
  • Metsade Keskvalitsus
  • Põllumajanduse Keskvalitsus
  • Arvekontroll
  • Hindadeasutus

• Eesti Omavalitsuse Põllutöödirektoorium (1941–1942)
• Põllumajanduse Keskvalitsus (1942–1944)

• Eesti Omavalitsuse Sotsiaaldirektoorium
  • Tallinna Piirkonnakomissari Tööamet
  • Pärnu Piirkonnakomissari Tööamet (Põltsamaa, Vändra, Viljandi osakond jne)
  • Tartu Piirkonnakomissari Tööamet (Valga osakond jne)
  • Eesti Rahva Ühisabi, ERÜ Tartu Ringkonnaamet, Tartumaa Ringkonnaamet, Läänemaa Ringkond, Viljandi Ringkonnaamet jne. ERÜ direktor Otto Leesment (1. juuni 1942 –)
    • Äraviidute Otsimise ja Tagasitoomise Osakond

• Tehnikadirektoorium
  • Tehnikadirektooriumi kultuurtehnika osakond
  • Tehnikadirektooriumi jõumajanduse osakond
• Konsistoorium

Maavanemad

Koos Eesti Omavalitsuse koosseisu määramisega, määrati ka sama käskkirjaga maavanemad ja linnapead.

Eesti Omavalitsuse Haldusjaotusena, kasutati enne Eesti NSV moodustamist kehtinud piirkondade piire: Eesti haldusjaotus.

• Paul Männik – Harju maakond,
• Herman Lipp – Järva maakond,
• Artur Tomiste – Lääne maakond,
• Richard Koolmann – Petseri maakond,
• Jüri Looväli – Pärnu maakond,
• Aleksander Koov – Saare maakond,
• August Eslas – Tartu maakond,
• Värdi Vellner – Valga maakond,
• Mihkel Hansen – Viljandi maakond,
• Karl-Eduard Erenurm – Viru maakond,
• Jüri Sassian – Võru maakond,

• Artur Terras – Tallinn,
• Voldemar Onton – Tartu (asetäitja),
• Artur Peetre – Pärnu.
• Leonhard Vahter – Narva,
• Oskar Kalmisto – Rakvere,
• Albert Vilms – Viljandi,
• Valter Männik – Valga.

Kindralinspektuur

1944. aastal moodustati ka Eesti sõjaväeüksuste (Relva-SS ja kaitsepataljonide ja Piirikaitserügementide) tagalategevuse koordineerimiseks Kindralinspektuur (Generalinspektion). Kindralinspektuur juht, SS-Brigadeführer Johannes Soodla. Staabiülemaks Alfred Luts.

Kindralinspektuuris teenisid:

• Anton Saluste, osakonnaülem;
• Ernst Tiivel, tehnikaosakonna ülem;
• Ostubaf Hermann Stockeby, personaliosakonna ülem
• Stubaf Karl Kukk 23/03/1896
• Stubaf Juhan Madise 09/07/1903
• Hstuf Otto Mius 08/07/1901
• Hstuf Johan Holberg
• Hstuf August Jaakson 10/11/1904
• Hstuf Kristjan Parres 23/03/1904
• Ostuf Alo Kaermaa 13/10/1905
• Ostuf Peeter Luksi 26/03/1908
• Ustuf Artur Tammaru 03/10/1909
• Ustuf Juhan Hansen 26/09/1919
• Ustuf Aadu Kallas 19/12/1909
• Ustuf Ilmar Kallaste 20/11/1905
• Ustuf Ottomar Kess 16/04/1913
• Ustuf Edgar Lueues 12/10/1903
• Ustuf Viktor Raeni 19/02/1914
• Ustuf Haary Randma 16/11/1913

Eesti Omavalitsuse tegevus

1942. aasta

• 8. märtsil ilmus dr Mäe üleskutse: "Kogugem rinde jaoks värvilist metalli!" ning kuulutati välja seemnevilja kogumise aktsioon. Kokku saadi 836.000 kg. viljaseemet, mis jagati välja kannatada saanud taludele;
• 1. mail hakkas kehtima Omavalitsuse poolt Eesti Vabariigi seaduste järgi tegutsenud poliitiline- ja kriminaalpolitsei organisatsiooni reorganiseerimine – Polpol ja Kripo nimetati ümber julgeolekupolitseiks ja allutati dejure otse Eesti Omavalitsuse juhile. Välipolitsei jäi endiselt Omavalitsuse Sisedir. Politsei ja Omakaitse Valitsuse alluvusse. 1941. aastal moodustatud Kriminaalkohtute asemel alusid tegevust Ringkonna- ja Jaoskonnakohtud;
• 3. mail pidas Dr. Mäe kõne Narvas, kus teatas, et Eesti piir saab ulatuma Ilmjärveni ja Narva on tulevase Eesti pealinn. Et seda maa-ala elanikega täita, on vaja suurendada eesti rahva arvu. 20 aasta pärast peab eestlasi olema 2 miljonit ja 50 aasta pärast 3 miljonit;
• 30. mail kuulutas majandus- ja transpordidirektor Dr. Alfred Vendt välja linlaste põllutöödele saatmise suuraktsiooni, mille kohaselt pidid maale põllutööle kõik 16–55 aasta vanused kodanikud, kes pole linnas töökohaga seotud;
• 30. juunil ilmus Omavalitsuse määrus välipolitsei ja Omakaitse struktuuride kohta, millega moodustati Tallinna, Harju-Järva, Viru, Tartu, Võru-Valga, Petseri, Pärnu-Viljandi, Saare-Lääne ja Raudtee Prefektuurid;
• 28. augustil – Tallinna "vabastamise" aastapäeval tegi piirkonnakomissar Karl-Siegmund Litzmann teatavaks, et Führer Adolf Hitler on andnud nõusoleku Eesti Leegioni asutamiseks. Omavalitsuse juht Dr. H. Mäe kuulutas välja vabatahtliku eestlaste astumise Saksa Relva-SS vägedesse;

1943. aasta

• 30. märtsil ilmus Omavalitsuse juhi Dr. H. Mäe korraldus, mis kohustas kõiki reservohvitsere ja allohvitsere astuma vabatahtlikult Eesti Leegioni;
• 17. juulil avaldati Omavalitsuse juhi määrus, mis lubas kutsuda 17–45 aasta vanuseid meeskodanikke Omakaitse teenistusse piiramatuks ajaks;
• 27. oktoobril teavitas Omavalitsuse juht Dr. H. Mäe 1925. aastal sündinud noormeeste sundmobilisatsioonist;
• 12. detsembril avaldati määrus 1924. aastal sündinud meeste moblisatsiooni kohta;

1944. aasta

• 1. veebruaril kuulutas Omavalitsuse juht Dr. H. Mäe välja 1904–1923. aastal sündinud meeste üldmobilisatsooni;
• 17. veebruaril tegi kindralkomissar Litzmann prof. Jüri Uluotsale ettepaneku asuda Eesti omavalitsuse juhi kohale, millest prof. Jüri Uluots keeldus;
• 20. veebruaril tegi kindralkomissar Litzmann prof. Edgar Kantile ettepaneku asuda Eesti omavalitsuse juhi kohale;
• 2. augustil ilmus Omavalitsuse juhi Dr. H. Mäe määrus 1926. a. sündinud noormeeste mobiliseerimise kohta;
• 3. augustil ilmus Omavalitsuse juhi Dr. H. Mäe määrus 1927. a. sündinud noorte lennuväe abiteenistusse kutsumise kohta;

Välislink

• Eesti Omavalitsus

Vaata ka

• Eesti kindralkomissariaat
• Ida-alade Riigikomissariaat