Eesti Omavalitsus

Allikas: Vikipeedia

Eesti Omavalitsus

Moodustatud 1941
Peakorter Tallinn
Asukoht Vallikraavi tänav 10 (võõrastemaja "Grand Hotell"), Tartu (1941. aasta juuli)
(1941. aasta august – 1944. aasta september), Tallinn
Piirkond Eesti (va Narva linna ja 4 valda)
Juhtkond Eesti Omavalitsuse juht dr. Hjalmar Mäe, (saksa keeles Der Erste Landesdirektor)

Eesti Omavalitsus (saksa keeles Estnische Selbstverwaltung, inglise keeles Self-Administration) oli Teise maailmasõja ajal, aastail 1941 kuni 1944 Saksa okupatsioonivägede poolt Eestis tsiviilvalitsemise teostamiseks moodustatud nukuvalitsus.

Next.svg Pikemalt artiklis Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)

Eesti Omavalitsuse moodustamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti Omavalitsuse nimetas ametisse 15. septembril 1941. aastal Väegrupi Nord tagalapiirkonna juhataja Franz von Roques tehes Eesti Omavalitsusele ülesandeks teostada ülemjuhataja nimel tsiviilvalitsemist Eesti Vabariigis valitsenud seaduste kohaselt. Tagalaülemale jäi õigus tühistada või muuta Eesti Omavalitsuse otsuseid. Eesti Omavalitsus võis anda tagalaülema volitusel seadusejõulisi määrusi.

Eesti Omavalitsus taaskehtestas 14. oktoobril 1941. a Eestis, enne 21. juuni 1940. aasta "juunipööret" kehtinud Eesti Vabariigi seadused, mis olid jõus, kui ülimuslike Saksa seadustega ei olnud vastuolusid.

Saksa okupatsioonivõimud andsid ametlikult tsiviilvõimu üle Eesti Omavalitsusele 5. detsembril 1941, Tallinnas Kadrioru lossis toimunud üritusel, kus Saksa Okupeeritud Ida-alade Riigiministeeriumi Ida-alade Riigikomissariaadi riigikomissari Hinrich Lohse esindaja Martin Matthiessen nimetas ametisse kindralkomissari Karl Siegmund Litzmanni.


Eesti Omavalitsuse legitiimsus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti Omavalitsus määrati ametisse Eesti okupeerinud Kolmanda Riigi Okupeeritud Ida-alade Riigiministeeriumi Ida-alade Riigikomissariaadi riigikomissari poolt koos Saksa vägedega Eestisse jõudnud ning eelnevalt vastavalt Saksa Riigi poliitilise juhtkonna poolt välja valitud isikutest – Eesti Omavalitsuse juht Dr. Hjalmar Mäe oli lahkunud Eestist 1941. aastal "järelümberasumise" käigus Saksamaale.

Eestis asus 1941. aasta sügisel pärast Tallinna vallutamist Saksa vägede poole ka endine I Riigivolikogu esimees 19381939 ja Eesti Vabariigi peaminister aastatel 19391940 Jüri Uluots, kellele 21. juunil 1940 langesid Vabariigi Presidendi ülesanded ja kes ainsana viimase Eesti Vabariigi Valitsuse koosseisust suutis ta vältida arreteerimist nõukogude julgeolekuasutuste poolt.

1941. aasta juulis püüdis Jüri Uluots ametisse nimetada uut Eesti Vabariigi Valitsust, mis ebaõnnestus, kuna Saksamaa ei tunnustanud Eesti iseseisvust.


Eesti Omavalitsuse koosseis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti Omavalitsuse direktoreid kinnitas ametisse kindralkomissar (S. Litzmann), Eesti Omavalitsuse juhi ettepanekul ja vabastas neid ametist ka Eesti Omavalitsuse juhi ettepanekul.

Nimi Ametikoht pilt Ametiaeg Asukoht
Hjalmar Mäe Eesti Omavalitsuse juht
haridus- ja kohtudirektor
15. september 1941 – 1944 Tõnismägi 11, Tallinn
Oskar Angelus sisedirektor Angelus, O.jpg 15. september 1941 – 1944 Pagari tänav 1, Tallinn
Oskar Öpik kohtudirektor 28. jaanuar 1943 – 1944 Pernausche Straße (Pärnu maantee) 7, Tallinn
Alfred Vendt majandus- ja transpordidirektor 15. september 1941 – 1944
Hans Saar põllutöödirektor 15. september 1941 – 1944 Pikk tänav 40, Tallinn
Otto Leesment sotsiaaldirektor 15. september 1941 – 1944
Arnold Radik tehnikadirektor 1. juuni 1942 – 1944
Aksel Mei arvekontrolli juhataja
Johannes Soodla Relva-SS-i eesti vabatahtlike leegioni kindralinspektor


Eesti Omavalitsuse haldusasutused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti Omavalitsuse Sekretariaat

EOV Sisedirektoorium[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti Omavalitsuse Sisedirektoorium

Moodustatud 1941
Peakorter Tallinn
Asukoht Pagari tänav 1, Tallinn
Piirkond Eesti (va Narva linna ja 4 valda)
Juhtkond sisedirektor Oskar Angelus

EOV Haridusdirektoorium[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti Omavalitsuse Haridusdirektoorium

Moodustatud 1941
Peakorter Tallinn
Asukoht Tõnismägi 11, Tallinn
Piirkond Eesti (va Narva linna ja 4 valda)
Juhtkond Haridusdirektor dr. Hjalmar Mäe
haridusdirektori abi dr. Aleksander Massakas
haridusdirektori abi Egon Leonhard Pallon

EOV Kohtudirektoorium[muuda | redigeeri lähteteksti]

EOV Majandus- ja Rahandusdirektoorium[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Eesti Omavalitsuse Majandus- ja Rahandusdirektoorium
    • Üldfinants- ja Krediidinduse Peaamet
    • Tehnika Peaamet
    • Majanduse Peavalitsus
      • Majanduse Peavalitsuse mäeosakond
    • Kaubandusvalitsus
    • Metsade Peavalitsus
    • Maksude Valitsus
    • Ehitus-Teede Valitsus
    • Ehitusvalitsus
    • Veeteede ja Sadamate Valitsus
    • Eesti Raudteede Valitsus
    • Eesti Posti-Telegraafi-Telefonitalitus
    • Kodumajandusamet
    • Tehnilise Järelevalve Valitsus
    • Majandus- ja Rahandusdirektooriumi Tööosakond
    • Metsade Keskvalitsus
    • Põllumajanduse Keskvalitsus
    • Arvekontroll

EOV Majandusdirektoorium[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Hindade osakond, juhataja Teodor Endre (ka Majandusdir. kaubandusvalitsuse asejuhataja)
  • Finantsvalitsus, juhataja Artur Keller (1. september 1941 –)
    • Finantsvalitsuse maksude osakond, juhataja Härm Reelaid (9. september 1941 –)
    • Finantsvalitsuse eelarve osakond, juhataja Paul Raudsepp (4. september 1941 –)
  • Tööstusvalitsus, juhataja Arnold Radik (1. september 1941 –)
  • Pangandus- ja kindlustusvalitsus

EOV Põllutöödirektoorium[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti Rahva Ühisabi

Moodustatud 1941
Peakorter Tallinn
Piirkond Eesti (va Narva linna ja 4 valda)
Juhtkond President dr. Hjalmar Mäe, abipresident Hans Leesment (1941–1942)
direktor Otto Leesment
(1. juuni 1942–1944)

EOV Sotsiaaldirektoorium[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Tehnikadirektoorium
    • Tehnikadirektooriumi kultuurtehnika osakond
    • Tehnikadirektooriumi jõumajanduse osakond
  • Konsistoorium

Maavanemad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Koos Eesti Omavalitsuse koosseisu määramisega, määrati ka sama käskkirjaga maavanemad ja linnapead.

Eesti Omavalitsuse haldusjaotusena, kasutati enne Eesti NSV moodustamist kehtinud piirkondade piire: Eesti haldusjaotus.

Maavalitsused
Linnavalitsused

Kindralinspektuur[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kindralinspektuur


Toompea loss
Toompea loss
Moodustatud 1944
Peakorter Tallinn
Asukoht Toompea loss, Lossi plats 1a
Juhtkond Relva-SS-i eesti vabatahtlike leegioni kindralinspektor SS-Brigadeführer Johannes Soodla

1944. aastal moodustati ka eestlastest moodustatud sõjaväeüksuste (Relva-SSi Eesti Leegion, kaitsepataljonide ja Piirikaitserügementide) tagalategevuse koordineerimiseks Kindralinspektuur (Generalinspektion). Kindralinspektuur moodustas ka Eesti Vabariigi aegse riigikaitsekontseptsiooni (Vaata Eesti sõjaväe ja Sõjaministeeriumi organisatsioon (1939)) alusel sõjaväeringkonnad.

Kindralinspektuuris teenisid:

Eesti Omavalitsuse tegevus[muuda | redigeeri lähteteksti]

1942. aasta[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • 8. märtsil ilmus dr Mäe üleskutse: "Kogugem rinde jaoks värvilist metalli!" ning kuulutati välja seemnevilja kogumise aktsioon. Kokku saadi 836.000 kg. viljaseemet, mis jagati välja kannatada saanud taludele;
  • 1. mail hakkas kehtima Omavalitsuse poolt Eesti Vabariigi seaduste järgi tegutsenud poliitiline- ja kriminaalpolitsei organisatsiooni reorganiseerimine – Polpol ja Kripo nimetati ümber julgeolekupolitseiks ja allutati dejure otse Eesti Omavalitsuse juhile. Välipolitsei jäi endiselt Omavalitsuse Sisedir. Politsei ja Omakaitse Valitsuse alluvusse. 1941. aastal moodustatud Kriminaalkohtute asemel alusid tegevust Ringkonna- ja Jaoskonnakohtud;
  • 3. mail pidas Dr. Mäe kõne Narvas, kus teatas, et Eesti piir saab ulatuma Ilmjärveni ja Narva on tulevase Eesti pealinn. Et seda maa-ala elanikega täita, on vaja suurendada eesti rahva arvu. 20 aasta pärast peab eestlasi olema 2 miljonit ja 50 aasta pärast 3 miljonit;
  • 30. mail kuulutas majandus- ja transpordidirektor Dr. Alfred Vendt välja linlaste põllutöödele saatmise suuraktsiooni, mille kohaselt pidid maale põllutööle kõik 16–55 aasta vanused kodanikud, kes pole linnas töökohaga seotud;
  • 30. juunil ilmus Omavalitsuse määrus välipolitsei ja Omakaitse struktuuride kohta, millega moodustati Tallinna, Harju-Järva, Viru, Tartu, Võru-Valga, Petseri, Pärnu-Viljandi, Saare-Lääne ja Raudtee Prefektuurid;
  • 28. augustil – Tallinna "vabastamise" aastapäeval tegi piirkonnakomissar Karl-Siegmund Litzmann teatavaks, et Führer Adolf Hitler on andnud nõusoleku Eesti Leegioni asutamiseks. Omavalitsuse juht Dr. H. Mäe kuulutas välja vabatahtliku eestlaste astumise Saksa Relva-SS vägedesse;

1943. aasta[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • 30. märtsil ilmus Omavalitsuse juhi Dr. H. Mäe korraldus, mis kohustas kõiki reservohvitsere ja allohvitsere astuma vabatahtlikult Eesti Leegioni;
  • 17. juulil avaldati Omavalitsuse juhi määrus, mis lubas kutsuda 17–45 aasta vanuseid meeskodanikke Omakaitse teenistusse piiramatuks ajaks;
  • 27. oktoobril teavitas Omavalitsuse juht Dr. H. Mäe 1925. aastal sündinud noormeeste sundmobilisatsioonist;
  • 12. detsembril avaldati määrus 1924. aastal sündinud meeste moblisatsiooni kohta;

1944. aasta[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Petserimaal uus maavanem. Eesti Sõna, 13. juuli 1944, nr. 160, lk. 3.
  2. TLÜAR väliseesti isikud Saluste, Anton
  3. TLÜAR väliseesti isikud Tiivel, Ernst

Välislink[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]