Sovhoos

Allikas: Vikipeedia

Sovhoos (vene keeles: совхоз, lühend sõnadest советское хозяйство, sõna-sõnalt nõukogude majand, tavakasutuses riigimajand) oli Nõukogude Liidus riiklik põllumajandusliku tootmise ettevõte.

Esimesed sovhoosid Nõukogude Venemaal moodustati 1918. aastal.

1988. aastal oli Eestis 136 sovhoosi.

Kolhoosi ja sovhoosi võrdlus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sovhoos oli NSV Liidus riikliku alluvusega, kolhoos aga ühismajand, mis kuulus kolhoosnikele. Sovhoosnikel oli tööraamat.

Stalinismi ajal sai kolhoosnik lahkuda esimehe loal. Kavalamad, kes lahkuda tahtsid, tegid tööd meelega halvasti või mängisid isegi joodikut, kuna siis oli suurem tõenäosus, et tööline lastakse lahti. Kolhoosniku lubatud põllumaa suurus oli kuni pool hektarit, sovhoosnikul ja töölisel kuni 0,15 ha[viide?]. Põllumaa oli oluline allikas ka isikliku toidu saamiseks.

Tehnikaga varustamine oli sovhoosides parem. Näiteks tööriistu töökojale, puure, keermelõikureid said põllumajandusasutused osta spetsiaalsest laost. Enamik kaupu oli lubatud müüa ainult sovhoosidele[viide?]. Elektrimootoreid olid kolhoosidel samuti raskem saada. Tuli kavaldada. Tehti näiteks "must kassa". Kasvatati mõni lehm või siga kolhoosi karjas üles aga raamatupidamisse kirja ei pandud. Loom müüdi mõne kolhoosniku nime all maha ja raha pandi "musta kassasse". Elektrimootoreid toodeti Tallinnas Volta tehases.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]