Igor Severjanin

Allikas: Vikipeedia
Igor Severjanin aastal 1916
Igor Severjanini haud Aleksander Nevski kalmistul

Igor Severjanin (kodanikunimega Igor Lotarjov, vn. Игорь Северянин, Игорь Васильевич Лотарев; 4. mai/16. mai 1887 Peterburi20. detsember 1941 Tallinn) oli vene luuletaja, hõbedase ajastu esindaja.

Igor Severjanin sündis Peterburis sõjaväeinseneri Vassili Lotarjovi pojana. Tema emapoolseteks sugulasteks olid revolutsionäär Aleksandra Kollontai, aga ka ajaloolane Nikolai Karamzin ja poeet Afanassi Fet. Esimesed eluaastad elas Peterburis, aastatel 18981903 Novgorodi kubermangus Tšerepovetsis (praeguse haldusjaotuse järele Vologda oblastis), kus õppis Tšerepovetsi reaalkoolis. Aastast 1904 elas põhiliselt Peterburis. Külastas aastal 1912 Eestit, suvitas aastatel 1914 ja 1915 Toilas, jäi aastal 1921 sinna alaliselt elama. Käis aastast 1921 sageli esinemisreisidel Lätis, Leedus, Poolas, Saksamaal, Tšehhoslovakkias ja mujal. Aastatel 19301931 viibis ta pikemat aega Jugoslaavias ja Bulgaarias, aastatel 19331934 Rumeenias ja Jugoslaavias. Aastast 1935 elas ta peamiselt Tallinnas; aastatel 19381939 Saarkülas (Vaivara kihelkonnas, Narva lähedal, praegu Leningradi oblasti territooriumil; aastatel 19391941 Narva-Jõesuus, lühiajaliselt ka Paides. Ta suri Tallinnas ja on maetud Tallinna Aleksander Nevski kalmistule.

Igor Severjanini looming[muuda | redigeeri lähteteksti]

Igor Severjanini tõlked[muuda | redigeeri lähteteksti]

Severjanin tõlkis eesti keelt oskamata autorite ja oma eestlannast abikaasa Felissa Kruudi (19021957) abiga eesti keelest vene keelde paljude luuletajate luuletusi. Kahe luulekoguga on esindatud Henrik Visnapuu ja Aleksis Rannit. Teiste seas on ta tõlkinud eesti keelest vene keelde Marie Underit, Friedrich Reinhold Kreutzwaldi, Friedrich Kuhlbarsi, Lydia Koidulat, Juhan Liivi, Gustav Suitsu, Friedebert Tuglast, Johannes Barbarust, Johannes Semperit, Mihkel Vesket, Ado Reinvaldi, Ado Grenzsteini, Karl August Hermanni, Juhan Kunderit, Peeter Jakobsoni, Martin Lippu, Jaan Bergmanni, Matthias Johann Eisenit, Jakob Liivi, Jakob Tamme, Karl Eduard Sööti, Elise Rosalie Auna, Anna Haavat, Georg Eduard Luigat, Andres Alverit, Ernst Ennot, Villem Grünthal-Ridalat, Marie Heibergi, August Allet, Rudolf Reimani ja Valmar Adamsit.


Teosed eesti keeles[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus ja välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]