Eestirand
 |
See artikkel on aurikust; külmutuslaevast vaata artiklit Eestirand (külmutuslaev). |
 |
|
| Teenistuskäik | |
|---|---|
| Nimi: |
|
| Omanik: |
|
| Ehitaja: | A. McMillan & Son Ltd. yard no.: 437, Dumbarton, Šotimaa |
| Maksumus: | 120 000 Eesti krooni (1932) |
| Valminud: | november 1910[3] |
| Laeva üldandmed | |
| Klass ja tüüp: | teraskerega kahemastiline kuunartüüpi aurulaev |
| Tonnaaž: | 4377 (t.a. 4688) grt, 2823 nrt, 8160 dwt |
| Pikkus: | 114,7 m |
| Laius: | 15,9 m |
| Süvis: | 6,9 m |
| Tekkide arv: | 2 |
| Peamasinad: | 1 kolme katlaga 320 hobujõuline aurumootor (Tootja: D Rowan & Co Ltd, Glasgow) (t.a. 2153 hj (1582 kW)[viide?]) |
| Kiirus: | 9,5 sõlme |
| Kandevõime: | 4443,6 brt |
Eestirand oli 1910. aastal A. McMillan & Son Ltd.' laevatehases Dumbartonis Šotimaal ehitatud aurulaev Eestis. Aastail 1932–1939 oli see Eesti suurim laev.
Sisukord |
[redigeeri] Ajalugu
Laev ehitati 1910. aastal Dumbartonis Šotimaal kui Strathardle.
1932. aastal ostis laeva 120 000 krooni eest samal aastal moodustatud heeringapüügi seltsi osaühisus "Kalandus", mille juhtivad tegelased olid Jakob Jürison, Kolumbus, Lambot, Kilu j.t. 1932. aastal saabus laev Tallinna, see kohandati heeringapüügiekspeditsiooni baaslaevaks. Heeringalaevastiku - sellesse kuulusid veel Põhjarand, Läänerand, Harjurand ja Virurand - emalaevana teenis Eestirand Islandi ümbruses Norra merel kuni 1936. aastani. Laeva kapteniks oli Jakob Lepni. Eestiranda kasutati ka kaubalaevana.
1941. aastal, transportides mobiliseerituid Tallinnast Kroonlinna sai Eestirand Saksa pommituslennukeilt raskeid tabamusi ning kapten juhtis laeva madalikule Prangli lähedal. Sõja käigus laev uputati.
1946. aastal tõsteti laev üles ja pukseeriti Tallinna Kopli lahte. 1948. aastal lõigati ta Paljassaares vanarauaks.
[redigeeri] Hukkumine
Eestirand kuulus konvoisse koos tankeriga nr.11, transpordilaevadega Aegna, A. Ždanov, hüdrograafialaevaga Gidrograf, jäämurdja Oktjabr ja vigastatud hävitajaga Engels 6 miinitraaleri saatel. Konvoi transportis Eestist 1941. aastal Nõukogude Armeesse mobiliseerituid Kroonlinna. Laeval oli ligikaudu 3500 meest (mõningate allikate kohaselt isegi umbes 5000 meest), nende hulgas ka ligi 40 Eesti kõrgemat ohvitseri, kes olid arreteerimislainest kõrvale jäänud.
24. augustil ründasid laeva Keri saare juures Saksa õhujõudude lennukid, misjärel kapten B. Nelke kahest pommitabamusest lekkiva laeva Prangli läheduses madalikule juhtis.
Pommitamise käigus hukkus 44 inimest, mitusada meest hüppas üle parda (enamik neist uppus). 2762 (teiste allikate kohaselt 2672) meest jõudis Pranglile, kus nad kolonel Arved Engmanni juhtimisel võimu enda kätte võtsid ning hiljem mandrile tagasi jõudsid. Sõja jooksul uputasid venelased laevavraki lõplikult.
Sündmust mälestuseks on Pranglile püstitatud suur puidust mälestusrist, seal on ka hukkunute kalme.
[redigeeri] Viited
- ↑ R. A. Cage: A tramp shipping dynasty--Burrell & Son of Glasgow, 1850-1939, 1997 ISBN 0313303460 lk. 170
- ↑ Roger Jordan: The World's Merchant Fleets, 1939, lk. 22
- ↑ http://www.clydesite.co.uk/clydebuilt/viewship.asp?id=12386
[redigeeri] Välislingid
- Pranglil mälestatakse täna Eesti vabadust kaitsenud auriku huku 70. aastapäeva Delfi.ee, 24. august 2011
- Merepõhjas lebav Eesti suurim kaubalaev paistab aerofotodelt Delfi.ee, 20. september 2011
- wrecksite.eu: SS Eestirand (+1941)
