Vormsi

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel on saarest; laeva kohta vaata Vormsi (laev)

Vormsi
Taluhoone Vormsil
Taluhoone Vormsil
Koordinaadid 59° 0′ 0″ N, 23° 15′ 0″ Ekoordinaadid: 59° 0′ 0″ N, 23° 15′ 0″ E
Pindala 93 km²
Rannajoone pikkus 109 km
Kõrgeim koht 13 m üle merepinna
Elanikke 415
4,5 in/km²
EE Vormsi.PNG

Vormsi (varem ka Hiiurootsi saar, rootsi keeles Ormsö, saksa keeles Worms) on 93 km² suurune saar Läänemeres, Lääne maakonna territooriumil. Ta on suuruselt neljas saar Eestis.

Vormsi saar moodustab põhilise osa Vormsi vallast. 15. oktoobri 2011 seisuga on Vormsi vallas registreeritud 415 elanikku. Statistikaameti andmetel oli 2011. aasta alguses vallas püsielanikke 241.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Varasemad arheoloogilised leiud Vormsilt on pärit rauaajast.[viide?]

Esmakordselt on Vormsit ürikutes mainitud aastal 1391. Vormsi saare esimesteks elanikeks peetakse rootslasi. Täpset rannarootslaste Vormsile saabumise aastat pole teada saadud, kuid juttude kohaselt liikus rootslasi Eesti rannavetes juba 13. sajandi keskel. 1220 korraldati rootslaste poolt Läänemaale ja Vormsile misjoni- ja vallutusretki, millest võis saada algus Rootsi asulate tekkimisele nendes paigus. Rootslased võtsid Vormsi 1220. aastal oma valdusse.[1]

Vormsi esimesed elanikud olid 1944. aastani Rootsi kalurite ja põlluharijate järeltulijad, kellest enamus oli pärit Soomest. Rootslaste peamiseks asualaks oli Noarootsi ja Vormsi kihelkond. Elati vabade talupoegadena rootsi õiguse järgi, mis tähendas neile väiksemaid makse, soodsamat maad ja suuremat vabadust. 1938 elas Vormsi saarel umbes 2600 inimest, nendest enamus olid rootslased.

Rootsi õigus ius suecium rakendus Rootsist kaasa toodud õigusdeklaratsiooni alusel automaatselt ka väljarändajatele. Sel ajal, kui rannarootslased elasid rootsi õiguse alusel, kaotasid Eesti talupojad alates 14. sajandi lõpust oma liikumisvabadust ja muutusid vähehaaval pärisorjadeks. Siinsete rootslaste eelis oli õigus oma asustusala piires ümber paikneda. Mõisnik ei tohtinud rootslasi müüa, kuid võis aga maa üles öelda, andes neile pool aastat kolimisaega. Rootslased käisid ka mõisas tööl, tööde raskus sõltus asukohast. Maksude maksmine käis peamiselt kümnisena.[1]

1604 rajas Magnus Brümmer Bussbysse esimese mõisa, mis on tuntud Magnushofi ehk Suuremõisana. Aastaid hiljem suurendasid Vormsi saarel oma valdusi mõisnikud De la Gardie ja Stackelberg. Kohalikele mõisnikele ei meeldinud, et talupojad elasid rootsi õiguse järgi ning see tekitas vastuolusid – eriti mõisnik Stackelbergiga. Mõisnike vastu käidi abi otsimas ka Rootsi kuningalt ning viimane selline retk leidis aset 1861. aastal. 1841 tegi Eesti kubermanguvalitsus otsuse Stackelbergi eemaldamise kohta Vormsi mõisate valitsemisest – põhjuseks toodi tema põhjendamatult halb käitumine talupoegadega. Vormsi saare mõisate valitsemine läks üle tema pojale.[2]

Tänapäeval on Vormsi saare üks olulisemaid vaatamisväärsusi Püha Olavi kirik, mis ehitati 13. sajandil ning see asub Hullos. Tegemist on luterliku kogudusega, mis kuulub Lääne praostkonda. Algselt ehitati kirik puust nagu enamik tolleaegseid pühakodasid. Kivist kooriruum ehitati juurde 14. sajandil. Kiriku lääneosale ehitati kellatorn, mille jäänuseid on siiani sissekäigu juures näha. Hoone rüüstati täielikult Liivi sõja ajal. Rööviti kirikuhõbe ning kirikukellad viidi Saaremaale. Rüüstajateks olid nii vene sõjaväelased, saarlased ja rootslased. 1632 püstitati vana puuhoone asemele uus kivihoone ning kirikukell paigutati seina. Ühtlasi selle viimase muudatusega sai kiriku ehitamise ajalugu läbi. Tulevikus tehti hoonele vaid parandustöid.[1]

Rootsi ärkamisliikumise ajal (19. sajandil) tulid Eestisse misjonitööd tegema viis meest, kelle hulgas oli Vormsi saarel väga tuntud misjonär Lars Johan Österblom. Österblom viibis saarel 14 aastat ning selle ajaga asutas ta 3 kooli, palvemajasid ja karskusseltse. Ta jättis jälje rahva harimisse, kasvatusse ning ellu – muutis Vormsi rahvariideid ja isegi arhitektuuri. Österblomi laiaulatusliku tegevuse tõttu vaadeldaksegi Vormsi ajalugu kahes perioodis: Österblomi eelne ja järgne aeg. Vaatamata tema positiivsetele tegudele taheti teda saarelt korduvalt välja süüa ning seda eelkõige kohaliku kirikuõpetaja kinnisidee tõttu. Lõpuks, 1886. aastal, väljasaatmine õnnestus. Väljasaatmise põhjuseks toodi kahjulikkust kreeka-katoliku kirikule.[1]

Õigeusu kogudus rajati Vormsi saarele 1886. aastal. Kirik rajati Tsaariaegse Venemaa venestamispoliitika raames ning 500 liiget saadi eelkõige sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise survega. Vormsi õigeusu kirik tegutses umbes 40 aastat. 1937 olid jumalateenistused lõppenud. Baptistikoguduse maja Rälbys ehitati 1878, mis oli esimene palvemaja Vormsis.

Maria Murman, Vormsi viimane rannarootslane

Esimese EV ajal olid rannarootslased tegevad erinevates seltsides ning neil oli oma esindaja EV Riigikogus. Esimese maailmasõja alguse mobiliseerimislaine viis saarelt omajagu inimesi. Sõja ajal ehitati saarele kaitsekindlustusi. Alates 1917. aastast oli Vormsi saar terve aasta sõjapiirkonnas, samas otsest sõjategevust seal ei toimunud. Teine maailmasõda Vormsi jaoks nii rahulikult ei möödunud. Saxby tuletorni pärast toimus 1941. aastal äge võitlus sakslaste ja venelaste vahel. Kummalgi poolel oli palju langenuid.[1]

1943. aasta tõi Vormsi elanikele suuri muudatusi. Vormsist lahkus peaaegu kogu elanikkond. Osa liikusid Soome kaudu ja mõned sõitsid otse üle Läänemere Rootsi. Inimesi aitas sakslaste heakskiidul transportida Svealandi lahingulaev Odin. See jättis vormsilastele suured jäljed, sest selja taha pidi jätma saare, kus esivanemad on maad harinud juba 700 aastat. Sõja lõpuks oli Vormsi saar peaaegu inimtühi – saarel hulkusid koduloomad.[1]

Idaring[muuda | redigeeri lähteteksti]

Taluhoone, Diby küla

Vormsi võib jaotada kaheks: idaks ja lääneks. Idapoolsetes külades elasid kalurid ja vaesem rahvas. Idapoolsetest küladest üks esimesi, millega saarele tulija kokku puutub, on Sviby. Küla on kaks korda maha põlenud ja seda viimati 1932. aastal. Tänaseks on majadevahelised kaugused pikemad ning seetõttu ka tuleohutus suurem. Svibys elas suurem osa Vormsi eestlastest.

Hosby on üks Vormsi nooremaid külasid. Küla lähedal paikneb Skärssteni rändrahn. Järgmine idaringi küla on Söderby, mis oli mõisaküla ja kus eelmise sajandi algusel toodeti soola. Edasi jõuab idaringil sõitja Norrby külla, mille lähedal asub 1935. aastal ehitatud tuletorn. Majaka juurest lahele vaadates näeb Noarootsi poolsaart. Norrby, Diby ja Rälby on ühed paremini säilinud Vormsi asulad.

Diby küla sai oma nime lähedal asuva Diby järve järgi. Rälbyt on peetud Vormsi üheks jõukamaks külaks. Rälbys tegutses pühapäevakool, laulu- ja keelpilliansambel, külas on oma palvemaja. Külast põhja pool asub Rälby sadam. Sellega saab saare idaring läbi ning teedmööda edasi sõites jõutakse Hullosse.[3]

Läänering[muuda | redigeeri lähteteksti]

Saxby rand ja tuletorn

Vormsi kiriku juurest läheb tee lääneringile ehk saare jõukamasse poolde. Lääneringil elasid uhketes majades laevaomanikud, meremehed. Håkabackani küla olla saanud oma nime selle järgi, et talvel puhus tuul künkalt lume ja koormad jäid kinni nagu haaranuks neid mingi salapärane haak (håka — haak). Vormsi ainus suitsutare asub Håkabackanil. Lääneringi järgmine küla on Borrby, mille asutajateks peetakse Soomest Borgåst tulnud inimesi. Borrby asub kabelikünkal (rootsi keeles Kabolbackan). Külas asub veel üks mägi nimega Dambackan ehk kohtumägi.

Vormsi esimesteks asukateks peetakse Kärrsläti elanikke. Kärslätti külas asus Vormsi suurim palvemaja. Järgmise küla Saxby tuntus tuleb eelkõige seal asuvast majakast. Förby ehk Eesküla oli rahvarohke küla, mis elatus peamiselt kartulikasvatusest ja saaduste Rootsi müümisest. Förby reidil peatusid tihti suured kaubalaevad.

Förbyst läheb tee Fällarnasse. Tee ääres olevas metsas on Hoitbergi korallriff. Sealt edasi jõuab Vormsiga tutvuja Suuremõisani (Magnushof), kus on siiani kahel poolt teed näha Magnushofi mõisa varemeid. 1747 ostis mõista Karl Wilhelm von Stackelberg. Legendi kohaselt mängis mõisa kaardilauas Stackelbergi pojale maha Aurora Königsmarcki ja Poola kuninga August II poeg krahv Moritz. Mõisavaremete juures on Vormsi ainus valgusfoor, mille paigaldasid VW Beetle klubi liikmed. Suuremõisast edasi Rumpo poole liikudes on vasakul Prästvike järv, mis hakkab vähehaaval kinni kasvama.[3]

Loodus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Karjamaa, Rälby küla
Tuuleveski, Rälby küla

Vormsi saar on moodustunud ühest suurest ja ligikaudu 30 väiksemast saarest. Maismaad on kokku 93 km2 ja rannajoont 109 km. Umbes 3000 aastat tagasi hakkasid Vormsi kõrgemad osad üle merepinna tõusma. Kerkimise tulemusel on merelahtedest moodustunud Prästvike, Diby ja Kersleti järv. Rannajoon on väga liigestatud, poolsaared vahelduvad lahtedega. Vormsi põhjarannikul läheb meri kiirelt sügavaks. Saare lõunarannikul on vesi pikalt madal.

Vormsi lääne- ja põhjarand on kivised. Liivaranda leiab ainult Rumpo külas. Saare aluskihid koosnevad lubjakivist. Saar on väga tasane, kuid pinnamoodi lisavad vorme oosid ja rannavallid. Vormsi kõige kõrgem koht on 13 meetrit üle merepinna ulatuv Huitbergi küngas. Vormsi maastikku iseloomustab vaheldusrikas loodus, millele on iseloomulikud loopealsed ja kadastikud (saare lääneosa) ning idaosas madalad ja soised paigad. Üle poole saare pindalast moodustab mets. Metsandus on turismi kõrval Vormsi üks suuremaid sissetulekuallikaid.

Aktiivse põllumajandustegevusega on tekkinud ja säilinud rannakarjamaad ning puisniidud. Niitudel esineb Eestist ja kogu Euroopast kadunud või ohustatud taime- ja loomaliike. Vormsi saare taimestik on samuti väga rikkalik. Saarel on loetletud üle 900 liigi puu, põõsa- ja rohttaimeliigi, millest umbes 60 on kaitse all. Samuti leidub samblaliike (301 liiki).

Vormsi saarel on registreeritud 3 roomaja- ja 3 kahepaikseliiki. Üks haruldasemaid isendeid on juttselg-kärnkonn ehk kõre, kes elutseb madalaveelistes rannaloikudes. Kaitsealustest liikidest leiab saarelt suurkõrva. Imetajaid on saarel 25 liiki, kelle hulgas on viimasel ajal arvukalt ilveseid ja väga palju metssigu. Loomastikule ei jää alla ka rikkalik saare linnustik. Vormsil on kirja pandud 211 linnuliiki. Eraldi võib välja tuua saarel pesitsevad merikotkad ja sookured. Vormsil tegutseb rabapistrik, kassikakk, hüüp ja niidurüdi. Tihti kohtab rukkirääku, keda mujal Euroopas eriti pole.

Vormsit läbivad kaks olulist lindude rändeteed. Kevadel ja sügisel võib osa saada valgepõsk-laglede ning teiste metshanede läbirändest. Sügisel muudavad sookured põllud halliks.[4]

Transport[muuda | redigeeri lähteteksti]

Parvlaevaühendus mandriga toimub Sviby sadama kaudu.

Saarel asuvatest merenavigatsioonirajatistest on kasutusel Saxby tuletorn ning Norrby ülemine ja Norrby alumine tuletorn, samuti mitu tulepaaki ja päevamärki.

Sobivate jääolude korral on Vormsi ja mandri vahel umbes 12 km pikkune jäätee.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]