Miina Härma

Allikas: Vikipeedia
Miina Härma.

Miina Härma (aastani 1935 Miina Hermann; 9. veebruar 1864 Kõrveküla Raadi vald16. november 1941 Tartu) oli eesti helilooja, koorijuht ja organist. Ta oli eesti esimene professionaalne naishelilooja. Miina Härma on maetud Raadi kalmistule.[1]

Biograafia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Miina sündis õpetaja perekonda. Peres oli seitse last. Nii ema kui ka isa olid saanud muusikalise hariduse.

Hariduse omandas ta Tartu eraalgkoolis ning K. Schulze tütarlastekoolis. 15-aastaselt alustas ta kompositsiooni- ja klaveriõpinguid Karl August Hermanni käe all (vaatamata samale perekonnanimele ei olnud nad sugulased).

Aastatel 18831890 õppis ta Peterburi konservatooriumis orelit ja kompositsiooni. Ta oli oreliklassi ainus õpilane. Pärast konservatoorumi lõpetamist jäi Miina Peterburi, sest Eestis oli raske sobivat tööd leida. Alles 1894. aastal, mil toimus Viies eesti laulupidu, tuli ta Tartu, ning moodustas siin oma Miina Hermanni Lauluseltsi segakoori. Hiljem esines tema koor ka Peterburis, Pihkvas ja Riias.

Aastal 1903 siirdus Miina finantsprobleemide tõttu Kroonlinna, kus osales Eesti Heategeva Seltsi tegevuses. Kroonlinnast lahkus ta 1915. aastal, sest Esimese maailmasõja ajal ei lubatud tsiviilisikutel linnas viibida.

Miina naasis Tartu, kus 1917. aastal sai muusikaõpetaja koha Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumis (praegu kannab nime Miina Härma Gümnaasium). Ta töötas seal elu lõpuni. 9. veebruaril 1939 sai ta esimese naisena Tartu Ülikooli audoktori kraadi. Miina Härma oli Eesti Naisüliõpilaste Seltsi auvilistlane.

Gümnaasiumi ees on tema monument.

Miina Härma on maetud Tartu Raadi kalmistule, kus asub ka tema hauamonument.

Miina Härma oli samuti silmapaistev koorijuht ning ta sai ka dirigeerida laulupeol.

Looming[muuda | redigeeri lähteteksti]

Oma 60-aastase loomeperioodi jooksul kirjutas ta üle 200 koorilaulu ja 10 kavatiini. Suure osa tema loomingust moodustavad vokaalteosed, instrumentaaltöid lõi ta vähe. Ta on kirjutanud laulumängu "Murueide tütar" ja kantaadi "Kalev ja Linda".

Koorilaulud[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Enne ja nüüd"
  • "Meestelaul"
  • "Kojuigatsus"
  • "Kui sa tuled, too mull' lilli"
  • "Pühendan kõik kallile"

Rahvalaulutöötlused[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Tuljak"
  • "Lauliku lapsepõli"
  • "Tule koju"
  • "Ehi, veli, opi veli"

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]