Virginia Woolf

Allikas: Vikipeedia
Virginia Woolf

Virginia Woolf [vö´džinjö vulf] (sünninimi Adeline Virginia Stephen; 25. jaanuar 1882 London28. märts 1941) oli briti kirjanik ja feminist, üks tähtsamaid modernistliku romaani esindajaid

Elukäik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Virginia Woolf sündis Londonis söör Leslie Stepheni ja tema naise Julia Duckworthi tütrena. Tal oli kuus (pool)õde-venda.

Virginia Woolfi ema suri 1895 ja 18-aastane poolõde Stella 1897 ning sellest ajast peale kannatas Virginia kogu elu tasakaalutuse ja depressioonihoogude all. Aastal 1891 pandi tema 21-aastane poolõde Laura hullumajja, kus ta oli surmani 1945. Tema isa suri 1904. aastal. Virginia vaimset tasakaalutust süvendas ka tema ja ta 3 aastat vanema õe Vanessa seksuaalne väärkohtlemine 12 ja 14 aastat vanemate poolvendade poolt.

Aastal 1912 abiellus kirjanduskriitiku Leonard Woolfiga. Koos abikaasaga soetati trükipress, millega pandi 1917. aastal alus kirjastusele Hogarth Press. Kirjastus avaldas kaasaegse Inglise ja Ameerika kirjanduse kõrval ka Sigmund Freudi teoseid inglise keeles ning tõlkeid vene keelest.

Virginia Woolf lõpetas elu enesetapuga 1941. aastal, uputades end Ouse'i jõkke kodu lähedal Sussexis.

Looming[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti keeles on veel ilmunud valimik "Esseed" (tõlkinud Malle Talvet ja Jaak Rähesoo, 1997) ning lühiproosat ja esseid ajakirjades: "Kew Gardens" (tõlkinud Inna Feldbach, Looming 1975/8), "Kaasaegne proosa" (tõlkinud Jaak Rähesoo, Looming 1982/1), "Kolm pilti" (tõlkinud Malle Talvet, Vikerkaar 1991/7), "Tellija ning krookus", "Viiv", "Suveõhtu" (tõlkinud Malle Talvet, Looming 1991/12), "Kuidas rabab kaasaegset" (tõlkinud Jaak Rähesoo, Looming 1992/8).

Oma romaanides rakendas ta teadvuse voolu tehnikat.

Lisaks romaanidele kirjutas Woolf ka novelle ja kirjanduslikke esseid.

Virginia Woolfi tugev külg on sisemine dialoog, mille abil ta tungib inimese teadvuse äärmiste piirideni ja üritab talletada laiaulatusliku silmapilgu kestvaid tegelaste minevikku ja tulevikku. Teostel puudub kindel süžee, jutustust siduv intriig, pole sõlmitusi ega lahendusi, järjekindlat tegevustikku.

Muud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Virginia Woolfi 1925. aastal ilmunud romaanist "Proua Dalloway", on saanud ainest Ameerika kirjaniku Michael Cunninghami 1999. aastal Faulkneri ja Pulitzeri auhinna võitnud romaan "Tunnid".

Romaani ainetel on valminud film "Tunnid" ("The Hours"). Film tunnistati 2003. aastal Kuldgloobuse vääriliseks. Filmi lavastajaks oli Stephen Daldry, osades Nicole Kidman, kes võitis selle rolli eest nii Oscari kui Kuldgloobuse, Meryl Streep ja Julianne Moore.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]