38. Kaitsepataljon: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 10. detsember 2013, kell 16:14

38. Kaitsepataljon oli Teise maailmasõja ajal Saksa okupatsioonivõimude poolt Eestis moodustatud sõjaväeüksus (Politseipataljon).

Vabatahtlik kaitsepataljon Estnische Schutzmannschafts-Abteilung Fellin värvati väegruppi "Nord" tagalaülemjuhataja Ferdinand von Roques'i ja Rusland-Nord Kõrgema SS-i ja politseijuhi korraldusel Saksa vägede tagala julgeoleku tagamiseks.

Juhtkond ja koosseis

Pataljoniülemad:

Kompaniiülemad:

2. kompanii ülem Voldemar Madisso

Vabatahtlik kaitsepataljon "Fellin" (Schutzmannschaft Wacht Bataillon Fellin) formeeriti vabatahtlikest alates 1941. aasta septembrist Viljandis. Pataljoni suuruseks oli 4 kompaniid ja 700 meest. Pataljon formeeriti Wehrmachti Luugas asuva Saksa 285. julgestusdiviisi jaoks. Pataljon allus algul 285. julgestusdiviisile ning alates juulist 1944 selleks moodustatud 2. Eesti Politseirügemendile koos 37. ja 40. Eesti Politseipataljoniga.

Kaitsepataljon "Fellin"

38. Kaitsepataljon

1941. aasta novembris nimetati pataljon 38. Kaitsepataljoniks. Pataljoni kasutati tagala julgestuseks Venemaal Luuga, Pihkva ja Oudova ümbruses lennuväljade ja teiste sõjaliste objektide valveks ning pataljoni kasutati ka rindetegevuses Pljussa–Krasnaja Strugi joonel.

38. Eesti Politseipataljon

1943. aasta detsembris muudeti pataljoni nimi 38. Eesti Politseipataljoniks (Estnische Polizei Bataillon 38) ja pataljonis kehtinud Wehrmachti auastmed asendati Saksa Korrapolitsei auastmetega.

28. veebruaril 1944 oli pataljoni nimekirjas 236 meest.

Pataljon toodi 1944. aasta juuli alguses Võrumaale rindepuhkusele, peale mida liideti 2. Eesti Politseirügemendiga, mille koosseisus võttis osa Düneburgi operatsioonist.

Peale taandumist Lätisse 1944. aastal toodi pataljon tagasi Eestisse, Tartu juurde rindele.

1944. aasta augusti lõpus likvideeriti 37. ja 38. Eesti Politseipataljoni osavõtul koos Wehrmachti 87. Jalaväediviisi ja soomepoistest moodustatud 46. Relva-SS Grenaderirügemendi III pataljoniga Punaarmee Kärevere sillapea (Operatsioon Steinhägel ("Kivirahe")).

Likvideerimine

Septembris taandus pataljon Saksamaale, kus sinna jõudnud eesti üksused liideti 20. Eesti SS-diviisiga ning oktoobris 1944 pataljon likvideeriti.

Vaata ka

Teises maailmasõjas osalenud eesti väeosade loend‎

v r Eesti väeosad Teises maailmasõjas Saksa sõjaväes
Wehrmachti Väegrupp Nord tagalapiirkonna Julgestusgrupid	181. • 182. • 183. • 184. • 185. • 186. • 179. Eesti Põhiüksus Narvas • (1941. aasta sügisest)
Wehrmachti Väegrupp Nord Väegrupp Nord tagalapiirkonna 16. armee ja 18. armee tagalajulgestuse Idapataljonid Ukraina Riigikomissariaadis	660. Idapataljon • 659. Idapataljon • 658. Idapataljon • 657. Idakompanii, (1942. aasta sügisest) 660. Eesti Pataljon • 659. Eesti Pataljon • 658. Eesti Pataljon • 657. Eesti Kompanii (1943. aastast) Politseipataljon Ostland
Eesti Omavalitsuse Politsei ja Omakaitse Valitsuse	Piiriomakaitse (1941. aasta sügisest) Omakaitse(1942. aasta jaanuarist)
väegrupi Nord tagalapiirkonna Kõrgema SS- ja politseijuhi juures asuvale korrapolitsei ülemale alluvad julgestusdiviiside kaitse- ja politseipataljonid	37. • 38. • 39. • 40. • 41. • 42. • (1941. aasta augustist-septembrist) 29. • 30. • 31. • 32. • 33. • 34. • 35. • 36. • (1941. aasta novembrist – 1943. aasta veebruarini) 286. • 287. • 288. • 289. • 290. • 291. • 292. • 293.(1943. aasta märtsist) Politseirügemendid 1. Eesti Politseirügement:286. • 288. • 291. • 292. Politsei Jalaväepataljon (1944. aasta aprillst) 2. Eesti Politseirügement:37., 38. ja 40. Eesti Politseipataljonid (1944. aasta juulist)
Saksa Riigi Julgeoleku Peaameti Julgeolekupolitsei ja SD Eestis	1. Eesti Julgeolekupolitsei ja SD pataljon • 1. Eesti SS Erikompanii
Ostlandi Kõrgemale SS- ja politseijuhile allunud Armeegrupp Narwa 207. JD ning 300. EoD-le allunud Piirikaitserügemendid	Eesti Piirikaitserügement Tallinn 1. • 2. • 3. • 4. • 5. • 6. • Eesti 1. Tagavararügement
Relva-SS koosseisu kuulunud väeosad	Eesti SS-leegion Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva" Eesti SS-vabatahtlike brigaad • 42. SS-vabatahtlike rügement • 43. SS-vabatahtlike rügement 20. Eesti Relvagrenaderide SS-diviis • 45. Relva-SS Grenaderirügement • 46. Relva-SS Grenaderirügement • 47. Relva-SS Grenaderirügement
Saksa Luftwaffe	11. öölahingulennugrupp

Eesti Teises maailmasõjas

Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) • Suvesõda • Sõjategevus Eestis 1941. aastal‎ • Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) • Sõjategevus Eestis (1944) • Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)

Võitluste osapooled		Lahingud			Ohvitserid
Saksamaa Soome	Nõukogude Liit	1940 • Sidepataljoni lahing 1941, Barbarossa plaan Idarindel • Liivamäe lahing • Mudiste lahing • Tartu ülestõus • Märjamaa lahing • Virtsu dessant • Audru lahing • Loobu lahing • Kautla lahing • Kiviloo-Perila lahing • Juminda miinilahing • Porhovi lahing • Muhu dessant • Saarte vallutamine • Hiiumaa vallutamine 1942 Idarindel • Volhovi lahing • Volhovi kott • Stalingradi lahing • Velikije Luki operatsioon	1943 Idarindel • Teine Laadoga lahing • Izjumi lahing • Hadnitsa lahing 1944 Idarindel • Irdõni metsalahing • Tšerkassõ kott • Idarindel ja Eestis • Narva lahing • Meerapalu lahing • Meriküla dessant • Putki lahing • Märtsipommitamine • Märtsipommitamine Narvas • Märtsipommitamine Tallinnas • PA Narva pealetungioperatsioon • Auvere lahingud	• Sinimägede lahing • Permisküla lahing • Tartu lahing • Tamsa lahing • Mehikoorma dessant • Kärevere lahing • Pupastvere lahing • Emajõe forsseerimine • Avinurme lahing • Porkuni lahing • Kose lahing • Keila lahing • Tallinna vallutamine • Tehumardi öölahing • Vintri dessant 1945 • Kuramaa lahing • Oppelni lahing	Saksa riigi ja Soome poolel • Johannes Soodla • Alfons Rebane • Harald Riipalu • Ain Mere • Valter Pedak • Hando Ruus • Oskar Ruut • Johan Pitka • Paul Laamann • Georg Sooden • Karl Talpak • Juhan Peiker • Paul Maitla • Harald Nugiseks	NSV Liidu poolel • Lembit Pärn • Karl Kanger • August Vassil • Karl Allikas • Artur Saueselg • Johan Lombak • August Feldman • Nikolai Trankmann • Jaan Lukas

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=38._Kaitsepataljon&oldid=3798200"

Kategooria:

Politseipataljonid

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 '''38. Kaitsepataljon'''   oli [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioon]]ivõimude poolt Eestis moodustatud sõjaväeüksus ([[Politseipataljon]]).
-Vabatahtlik kaitsepataljon ''Estnische Schutzmannschafts-Abteilung Fellin'' värvati [[Väegrupp Nord|väegruppi "Nord"]] tagalaülemjuhataja [[Ferdinand von Roques]]'i ja ''Rusland-Nord'' Kõrgema SS'i ja politseijuhi korraldusel Saksa vägede tagala julgeoleku tagamiseks.
+Vabatahtlik kaitsepataljon ''Estnische Schutzmannschafts-Abteilung Fellin'' värvati [[Väegrupp Nord|väegruppi "Nord"]] tagalaülemjuhataja [[Ferdinand von Roques]]'i ja ''Rusland-Nord'' Kõrgema SS-i ja politseijuhi korraldusel Saksa vägede tagala julgeoleku tagamiseks.
 {{Sisukord paremale}}
 ==Juhtkond ja koosseis==
@@ 14. rida: / 14. rida: @@
 *2. kompanii ülem [[Voldemar Madisso]]
-Vabatahtlik kaitsepataljon "Fellin" (''Schutzmannschaft Wacht Bataillon Fellin'') formeeriti vabatahtlikest alates septembris [[1941]] [[Viljandi]]s. [[Pataljon]]i suuruseks oli 4 [[kompanii]]d ja 700 meest. Pataljon formeeriti ''[[Wehrmacht]]i'' Luugas asuva Saksa [[285. julgestusdiviis]]i jaoks. Pataljon allus algul 285. julgestusdiviisile ning alates juulist 1944 selleks moodustatud [[2. Eesti Politseirügement|2. Eesti Politseirügemendile]] koos [[37. Eesti Politseipataljon|37.]] ja [[40. Eesti Politseipataljon]]iga.
+Vabatahtlik kaitsepataljon "Fellin" (''Schutzmannschaft Wacht Bataillon Fellin'') formeeriti vabatahtlikest alates [[1941]]. aasta septembrist [[Viljandi]]s. [[Pataljon]]i suuruseks oli 4 [[kompanii]]d ja 700 meest. Pataljon formeeriti ''[[Wehrmacht]]i'' Luugas asuva Saksa [[285. julgestusdiviis]]i jaoks. Pataljon allus algul 285. julgestusdiviisile ning alates juulist 1944 selleks moodustatud [[2. Eesti Politseirügement|2. Eesti Politseirügemendile]] koos [[37. Eesti Politseipataljon|37.]] ja [[40. Eesti Politseipataljon]]iga.
 ==Kaitsepataljon "Fellin"==
 ==38. Kaitsepataljon==
-novembris 1941. aastal nimetati pataljon 38. Kaitsepataljoniks. Pataljoni kasutati tagala julgestuseks [[Venemaa]]l -[[Luuga]], [[Pihkva]] ja [[Oudova]] ümbruses [[Lennuväli|lennuväljade]] ja teiste sõjaliste objektide valveks ning pataljoni kasutati ka rindetegevuses [[Pljussa]]– [[Krasnaja Strugi]] joonel.
+. aasta novembris nimetati pataljon 38. Kaitsepataljoniks. Pataljoni kasutati tagala julgestuseks [[Venemaa]]l [[Luuga]], [[Pihkva]] ja [[Oudova]] ümbruses [[Lennuväli|lennuväljade]] ja teiste sõjaliste objektide valveks ning pataljoni kasutati ka rindetegevuses [[Pljussa]]–[[Krasnaja Strugi]] joonel.
 ==38. Eesti Politseipataljon==
-aasta detsembris muudeti pataljoni nimi  '''38. Eesti Politseipataljoniks''' (''Estnische Polizei Bataillon 38'') ja pataljonis kehtinud ''[[Wehrmacht]]''i auastmed asendati [[Saksa Korrapolitsei| Saksa korrapolitsei auastmetega]].
+. aasta detsembris muudeti pataljoni nimi '''38. Eesti Politseipataljoniks''' (''Estnische Polizei Bataillon 38'') ja pataljonis kehtinud ''[[Wehrmacht]]''i auastmed asendati [[Saksa Korrapolitsei]] auastmetega.
 . veebruaril 1944 oli pataljoni nimekirjas 236 meest.
-Pataljon toodi 1944. aasta juuli alguses toodi [[Võrumaa]]le rindepuhkusele, peale mida liidedeti [[2. Eesti Politseirügement|2. Eesti Politseirügemendiga]] mille koosseisus võttis osa [[Operatsioon Düneburg|Düneburi operatsioonist]].
+Pataljon toodi 1944. aasta juuli alguses [[Võrumaa]]le rindepuhkusele, peale mida liideti [[2. Eesti Politseirügement|2. Eesti Politseirügemendiga]], mille koosseisus võttis osa [[Operatsioon Düneburg|Düneburgi operatsioonist]].
 Peale taandumist [[Läti]]sse 1944. aastal toodi pataljon tagasi Eestisse, Tartu juurde rindele.
-Augusti 1944 lõpus likvideeriti 37. ja 38. Eesti Politseipataljoni osavõtul  koos ''Wehrmacht''i [[87. Jalaväediviis]]i  ja [[soomepoisid|soomepoistest moodustatud]] [[46. Relva-SS Grenaderirügement|46. Relva-SS Grenaderirügemendi III pataljoniga]] [[Punaarmee]] [[Kärevere lahing|Kärevere sillapea]] ([[Operatsioon Steinhägel]] ("Kivirahe")).
+. aasta augusti lõpus likvideeriti 37. ja 38. Eesti Politseipataljoni osavõtul koos ''Wehrmacht''i [[87. Jalaväediviis]]i  ja [[soomepoisid|soomepoistest]] moodustatud [[46. Relva-SS Grenaderirügement|46. Relva-SS Grenaderirügemendi III pataljoniga]] [[Punaarmee]] [[Kärevere lahing|Kärevere sillapea]] ([[Operatsioon Steinhägel]] ("Kivirahe")).
 ==Likvideerimine==
 Septembris taandus pataljon Saksamaale, kus sinna jõudnud eesti üksused liideti [[20. Relvagrenaderide SS-diviis (eesti 1.)|20. Eesti SS-diviis]]iga ning oktoobris 1944 pataljon likvideeriti.
-{{pooleli}}
 ==Vaata ka==
 *[[Teises maailmasõjas osalenud eesti väeosade loend]]‎
 {{Eesti väeosad Teises maailmasõjas Saksa sõjaväes}}
 {{Eesti Teises maailmasõjas}}