Soome: erinevus redaktsioonide vahel

	Soome Vabariik
	Soome lipp Soome vapp
Riigihümn	Maamme (Vårt land)
Pealinn	Helsingi
Pindala	338 430,53 km²
Riigikeel	soome ja rootsi
Rahvaarv	5 383 400 (2011)
Rahvastikutihedus	Kontrolli pindala ja rahvaarvu väärtust (?)
Riigikord	Parlamentaarne vabariik
President	Tarja Halonen
Peaminister	Jyrki Katainen
Iseseisvus	6. detsember 1917
SKT	186,164 miljardit € (2008)
SKT elaniku kohta	35 041 €
Rahaühik	euro (EUR)
Usund	Soome Evangeelne Luterlik Kirik, Soome Õigeusu Kirik
Ajavöönd	Ida-Euroopa aeg
Tippdomeen	.fi
ROK-i kood	FIN
Telefonikood	358

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 31. jaanuar 2012, kell 23:54

See artikkel räägib riigist; küla kohta Võrumaal vaata artiklit Soome küla.

Soome Vabariik paikneb Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.

Soome piirneb idast Venemaaga (1313 km piiri), põhjast Norraga (727 km piiri) ja läänest Rootsiga (586 km piiri). Lõunas on teisel pool Soome lahte lähim riik Eesti.

Soome pealinn on Helsingi, kus elab 591 892 inimest (31. juuli 2011). Teised suured linnad on Espoo (250 511), Tampere (213 645), Vantaa (202 037), Turu (177 279) ja Oulu (142 031).

Ahvenamaa saared kuuluvad küll Soome koosseisu, kuid neil on laialdane autonoomia.

Soome on ÜRO 2006. aasta inimarengu indeksi järgi maailma riikidest 11. kohal.

Soome pindala on 338 430,53 km² (303 892,46 km² maad, 34 538,07 km² siseveekogusid^[1]). Soome pindala kasvab umbes 7 km² aastas maapinna kerkimise tõttu.

Soome liitus Euroopa Liiduga aastal 1995.

Etümoloogia

Nime "Suomi" päritolu ei ole kindel, kuid võimalikuks päritolusõnaks peetakse balti sõna zeme ('maa, pind'). Soome keeles tähendab suo sood, mis on tavaline Soome biotüüp. Arvatakse, et varased soomlased kutsusid Soomet Suomaaks ('soomaa').

Eksonüüm "Finland" sarnaneb Skandinaavia sellistele kohanimedele, nagu Finnmark, Finnveden ja Finnskogen, mis tulenevad germaani sõnast kütt-korilaste kohta finn. Miks ja millal see hakkas tähendama soomlasi, on teadmata.

Loodus

Soome on üks maailma põhjapoolseimaid riike. Veerand Soome territooriumist asub põhjapolaarjoone taga. Kuid tal puudub juurdepääs Põhja-Jäämerele.

Soome on tuntud tuhande järve maana: seal on 187 888 järve (pindalaga üle 500 m²) ja 179 584 saart.

Kliima

Põhja-Atlandi hoovuse ja madalikulise pinnamoe tõttu on kliima suhteliselt pehme. Põhja-Soomes, eriti Lapi maakonnas, on lähisarktiline kliima, mida iseloomustavad külmad talved ja üsnagi soojad suved.

Kuna veerand Soome alast asub põhjapolaarjoone taga, esinevad seal polaarpäev ja polaaröö. Soome põhjapoolseimas tipus ei looju päike suvel 73 päeva ega tõuse talvel 51 päeva.

Soome on tuntud tuhande järve maana

Riik

Soomemaa ajaloolised piirkonnad enne Rootsi kuningriigiga liitmist: Päris-Soome maakond (Turu linnalään), Ahvenamaa (Kastelholmi linnalään), Satakunna maakond (Kokemäenkartanon linnalään), Uudenmaan maakond (Raasepori ja Porvoo linnalään), Karjala maakond (Viiburi linnalään), Häme maakond (Hämeenlinna linnalään), Pohjanmaa (Korsholmi linnalään) ja Savo (Savonlinna linnalään). Vaata ka Soome ajaloolised maakonnad.

Haldusjaotus

Pikemalt artiklis Soome haldusjaotus

Soomes on 1. jaanuari 2010 seisuga 20 maakonda ja 342 valda (neist 108 nimetatakse linnaks).

Elanike arv suuremates omavalitsustes

Rahvastikuandmed seisuga 31. juuli 2011.

Koht	Omavalitsus	Rahvaarv	Pindala (km²)	Rahvastiku tihedus (in/km²)
1.	Helsingi	591 892	214,61	2769
2.	Espoo	250 511	330,20	802,3
3.	Tampere	213 645	525,03	406,9
4.	Vantaa	202 037	238,37	847,6
5.	Turu	177 279	249,13	721,6
6.	Oulu	142 031	1444,71	100,7
9.	Jyväskylä	130 735	1170,99	111,6
7.	Lahti	101 936	135,05	754,6
8.	Kuopio	96 580	1597,39	60,46
10.	Kouvola	87 853	2558,24	34,34
11.	Pori	83 031	859,45	99,61
12.	Joensuu	73 202	2381,76	30,75
13.	Lappeenranta	71 867	1433,36	50,4

Majandus

Minevikus määrasid Soome majandussuhted ja -poliitika üritused mitte provotseerida Nõukogude Liitu. Kuigi võimas naaberriik piiras mõneti majanduse arengut, sai Soomest lõpuks globaliseerunud riik.

Tähtsaimad majandusharud on puidu- ja metallitööstus, telekommunikatsioon ja elektriseadmed. Eksport moodustab umbes kolmandiku SKT-st. Põhjamaine kliima takistab põllumajanduse arengut. Maaelanikkond leiab tööd metsanduses.

Soome oli üks 11 riigist, mis liitusid eurotsooniga 1. jaanuaril 1999. Endine rahaühik mark asendati täielikult euroga 2002. aasta alguseks.

Soome tunnistati kõige kompetentsivõimelisemaks^[küsitav] riigiks 3 aastat järjest (2003–2005). Viimastel aastatel on rõhk olnud uuringutel ja toodete arendamisel, eriti infotehnoloogial. Nokia on telekommunikatsioonisektori tähtsaimaks osaks.

Demograafia

Soomes on umbes 5,4 miljonit elanikku, mis teeb keskmiseks asustustiheduseks 16 inimest ruutkilomeetri kohta. See teeb Soomest Venemaa, Norra ja Islandi järel ühe kõige hõredamalt asustatud riigi Euroopas. Suurem osa elanikkonnast on alati asunud Soome lõunaosas, eriti pärast linnastumist 20. sajandil. Soome tähtsaimad linnad on Helsingi, Espoo, Vantaa, Tampere, Turu ja Oulu.

Pärast Talvesõda pidi 12% Soome elanikkonnast Karjala kannaselt ümber asuma. Emigreerus umbes 400 000 soomlast, neid asutati ümber Soome.

Alates 1970. aastate algusest on Soome võtnud vastu pagulasi ja teisi sisserändajaid.

Keel

Pikemalt artiklis Soome keeled

Enamik soomlasi (91,5%) räägib emakeelena soome keelt, suurimaks vähemuskeeleks on rootsi keel (5,5%). Riigi põhjaosas räägitakse saami keeli. Rootsi ja Saami keelel on Soomes ametliku keele staatus.

Enamus soomlasi oskab ka inglise keelt. Sagedane on ka saksa, prantsuse ja rootsi keele oskus, vähem osatakse eesti, vene ja norra keelt.

Sisserändajad moodustavad 3% elanikkonnast. Suurimad rühmad on venelased, eestlased, rootslased, somaallased ja mitme endise Jugoslaavia rahva esindajad. On ka inglise ja tatari keelt rääkivaid vähemusi.

Soome rahvastik emakeele järgi (2010. aasta lõpus), 20 enim kõneldavat keelt: [1]

1.	soome	4 857 903	11.	albaania	7113
2.	rootsi	291 153	12.	tai	5722
3.	vene	54 559	13.	vietnami	5637
4.	eesti	28 493	14.	saksa	5447
5.	somaali	12 985	15.	türgi	5374
6.	inglise	12 855	16.	pärsia	5020
7.	araabia	10 415	17.	hispaania	4594
8.	soome viipekeel	9000	18.	prantsuse	2972
9.	kurdi	8032	19.	poola	2883
10.	hiina	7546	20.	ungari	1947

Soome keel on koos eesti, ungari ja malta keelega üks vähestest Euroopa Liidu ametlikest keeltest, mis ei ole indoeuroopa päritolu.

Usk

Enamik soomlasi (78%) kuulub Soome Evangeelsesse Luterlikku Kirikusse, 1,1% Soome Õigeusu Kirikusse. Need on ka Soome riigikirikud. Vähemuste hulka kuuluvad muud protestandid, katoliiklased, muslimid ja juudiusulised.

Ajalugu

Esiaeg

Pikemalt artiklis Soome ajalugu

Arheoloogiliste allikate järgi asustati Soome ala esmakordselt kiviajal, 8500 eKr. Esimesed inimesed olid kütid-korilased, kes elasid tundra- ja mereandidest. Keraamikat on leitud 5300 eKr (kammkeraamika kultuur). Soomeugri keeli rääkivad inimesed saabusid kiviaja jooksul. Nöörkeraamika kultuuri esindajate saabumist Soome lõunaossa 3200 eKr peetakse ka põllumajanduse algusajaks. Jahtimine ja kalastus jäid tähtsaks eriti riigi põhja- ja idaosas.

Pronksiajal (1500–500 eKr) ja rauaajal (500 eKr – 1200 pKr) olid asukatel kokkupuuted Skandinaaviaga, Põhja-Venemaaga ja Baltimaadega.

Soome elanikke, näiteks kveene, ja nende kuningaid mainitakse kroonikates ja teistes kirjutistes, nagu Skandinaavia saagades. Kirjalikke allikaid on leitud juba 13. sajandist.

Rahvasterände ajal liikusid soomeugrilased tänapäeva Soome, tõrjudes kaugemale põhja varasemad elanikud saamid. Soomes hõimud jagunesid: Edela-Soomes pärissoomlased, Kesk-Soomes hämelased ja ida-Soomes karjalased.

Soome ristiusku pööramine ja vallutamine Rootsi ja Taani poolt

Arheoloogilised leiud näitavad juba ristiusueelsest ajast pärinevaid kristlikke mõjutusi Soome edelaosas (suhted Rootsiga) ja kaguosas (suhted Novgorodiga).

Soome 700-aastane seotus Rootsiga algas Rootsi valitseja Erik Püha esimese ristiretkega, mis pärimuse järgi leidis aset aastal 1155. Teine ristiretk leidis aset alles XIII sajandi teisel veerandil ja kolmas 1293. aastal, mil rajati ka Viiburi linnus.

Kõiki Soome tehtud sõjaretki ei nimetata siiski ristisõdadeks, näiteks taanlaste 1191. ja 1202. aasta sõjakäigud Soome. 1209 otsustas Rooma paavst anda Taani kuningale Knud Suurele ja Lundi peapiiskopile, õiguse määrata Soome oma piiskop ja nimetada ametisse preestreid selle eest, et taanlased on pööranud kristlusse Läänemere põhjakalda rahvaid.

Soome Rootsi Kuningriigi koosseisus (1154–1809)

Ajalooliselt loetakse Soome Rootsiga liidetuks Birger Jarli juhitud Teise ristisõja tulemusel 1249–1250, mille käigus ta alistas hämelased, pani aluse Häme kindlusele ning liitis Hämemaa ja Päris-Soome lõplikult Rootsiga.

Pikemalt artiklis Soome keskaeg

Soome Rootsi Kuningriigi koosseisus

1581. aastast oli Soome Rootsi Kuningriigi koosseisu kuuluv Soome Suurvürstiriik. Rootsi tahtis laiendada oma riigi piire ida suunas, mis viis sõdadeni Vene tsaaririigiga. Põhjasõja käigus vallutas Venemaa Keisririik pea kogu Soome. 1743. aasta Abo rahulepingu järgi loovutas Rootsi Venemaale osa Kagu-Soomest, hilisema Viiburi kubermangu.

1807. aastal Venemaa keisri Aleksander I ja Prantsuse keisri Napoleon I vahel sõlmitud Tilsiti rahulepingu alusel nõuti Rootsilt ühinemist Suurbritannia-vastase kontinentaalblokaadiga, millest keeldumise järel alustas Venemaa Vene-Rootsi sõda, mille tulemusena vallutas Venemaa 1808–1809 ülejäänud Soome, Rootsis kukutati kuningas Gustav IV Adolf ja uus Rootsi kuningas Karl XIV Johani nime all Rootsi kuningaks valitud Jean-Baptiste Bernadotte ja Venemaa keiser Aleksander I sõlmisid 1810. aastal mõjusfääride lepingu, mille kohaselt Rootsi tunnistas Soomet Venemaa osana ning Venemaa kinnitas ning lubas toetust Rootsile seni Taanile kuulunud Norra liitmiseks Rootsi Kuningriigiga.

Soome Venemaa Keisririigi koosseisus (1809–1917)

29. märtsil 1809 lõi Aleksander I pärast kogu Soome vallutamist autonoomse Soome Suurvürstiriigi Venemaa Keisririigi koosseisus. 1811. aastal liideti sellega Viiburi kubermang ja selline Soome Suurvürstiriik jäi püsima aastani 1917.

Iseseisvumine ja Soome Vabariik

Viimastel Venemaa keisririigi senati valimistel 1.–2. juulil 1916 said Soome sotsiaaldemokraadid 103 kohta 203 kohast, Soome partei 33, Noor-Soome partei 23, Rootsi rahvapartei 21 ja Agraar- ehk Põllumeeste Liit 19 kohta. 6. detsembril 1917, pärast Oktoobrirevolutsiooni, kuulutas Soome end iseseisvaks. Soome iseseisvust tunnustas ka Vladimir Lenini juhitav bolševike ja esseeride koalitsioonivalitsus 24. detsembril 1917.

18. jaanuaril 1918 asutati Soome Sotsiaaldemokraatlik Partei. Ametiühingud ja Punane kaardivägi (Soome Tööliste Täitevkomitee) soovisid Soomes võimu haarata. 1918 toimus lühike Soome kodusõda valgete, keda toetas Saksamaa Keisririik, ja punaste vahel, keda toetas Nõukogude Venemaa.

Kuigi pärast iseseisvumist kuulutati Soome vabariigiks, kuulutas parlament pärast kodusõda välja loodava Soome Kuningriigi. Kuningaks valiti Hesseni prints Friedrich Karl. Pärast Saksamaa kaotust Esimeses maailmasõjas sai Soomest vabariik, mille esimeseks presidendiks valiti 1919 Kaarlo Juho Ståhlberg. Soome kodusõja lõpetas Tartu rahulepinguga aastal 1920, millega määrati kindlaks ka Soome-Vene piir.

Teise maailmasõja ajal võitles Soome Nõukogude Liidu vastu kahel korral: Talvesõjas (1939–1940) ja Jätkusõjas (1941–1944), Operatsiooni Barbarossa käigus, kus Saksamaa väed sisenesid Nõukogude Liitu. Sellele järgnes Lapi sõda (1944–1945), mille käigus soomlased tõrjusid Põhja-Soomest välja sakslased.

Nõukogude Liiduga 1947 ja 1948 sõlmitud lepingud sisaldasid Soomele kohustusi, piiranguid ja reparatsioone, millega anti ära ka maa-alasid. Soome andis ära Karjala, Salla ja Petsamo. Evakueeriti 400 000 inimest.

Lähiajalugu

Suhete arenemisel Nõukogude Liiduga toimus nn finlandiseerumine. Soome säilitas demokraatliku valitsuse ja turumajanduse.

Soome hakkas majanduslikult kiiresti arenema ning muutus üha rikkamaks, stabiilsemaks ja arenenumaks. Riik omandas keeruka sotsiaalhoolekande süsteemi. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist aastal 1991 tekkis bilateraalse majanduse kadumisega lama. Siiski majandus paranes ja hakkas taas kiiresti arenema.

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 ""SUOMEN PINTA-ALA KUNNITTAIN 1.1.2011"" (XLS). www.maanmittauslaitos.fi (soome). 2011. Koos siseveekogudega. Koos merealadega on pindala 390 903,13 km². Vaadatud 25.02.2011.