Soome-ugri rahvad

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Soomeugrilased)
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Soome-ugri ja samojeedi rahvaste põhilised asualad kaardil

Soome-ugri rahvad ehk soomeugrilased on soome-ugri keeli kõnelevad rahvad.

Tänapäeval maailmas elavad järgmised soome-ugri rahvad: ungarlased, handid, mansid, saamid, soomlased, karjalased, eestlased, liivlased, isurid, vadjalased, vepslased, ersad ja mokšad (mordvalased), marid, udmurdid ja komid.

Omariiklus on tänapäeval kolmel soome-ugri rahval: eestlastel, soomlastel ja ungarlastel.[1]

Samojeedi rahvaid ja soome-ugri rahvaid kokku nimetatakse uurali rahvasteks. Soome-ugri rahvaid ja keeli uurib interdistsiplinaarne teadusharu nimega fennougristika, uurali rahvaid ja keeli uralistika.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Soome-ugri rahvaste keelelise suguluse avastas 18. sajandi lõpus ungari õpetlane János Sajnovics (1733–1785)[2]. Tänapäevaks on ungari teoloogi üksikuist tähelepanekutest välja kasvanud keeleteaduse haru fennougristika laienenud uralistikaks (uurali keeleteadus), mis haarab enesesse ka samojeedi keeled. Vahel mõeldakse soomeugrilastest kõneldes kõiki uurali rahvaid, samojeedid kaasa arvatud.

Uurali keeli kõnelevad rahvad on uuemate andmete ja hüpoteeside järgi Euroopas elanud juba kümmekond aastatuhandet. Veel enne suurt rahvasterändamist kõneldi Ida- ja Kesk-Euroopas peamiselt uurali keeli.[3]

Hõimuliikumine[muuda | muuda lähteteksti]

20. sajandi algusest on soome-ugri rahvaste seas levinud hõimuliikumine, mis rõhutab soome-ugri rahvaste kultuurilist ja keelelist ühisosa. Nõukogude ajal oli hõimuliikumine suuresti takistatud ning keskendus peamiselt teadusuuringutele, sh fennougristikale ja etnograafiale. Tänapäeval tehakse hõimuliikumise raames koostööd ennekõike omariikluseta soome-ugri väikerahvaste kultuuri ja keele toetuseks ja arenguks, kuid ka kodanikuühiskonna arendamiseks.

Hõimuliikumise edendamiseks on loodud rahvusvahelisi organisatsioone, nagu soome-ugri rahvaste konsultatiivkomitee ja noorteorganisatsioonide ühendus MAFUN, kahepoolsete sidemete hoidmisele keskendunud seltse, nagu Eesti-Saami Selts ning lokaalseid organisatsioone, nagu Eestis tegutsev Fenno-Ugria Asutus.[4]

Soome-ugri rahvaste maailmakongressid[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Soome-ugri rahvaste maailmakongressid

Alates 1992. aastast on iga nelja aasta tagant korraldatud soome-ugri rahvaste maailmakongresse, millel iga soome-ugri ja samojeedi rahvast esindab nende ühiskondlike organisatsioonide või rahvuslike esinduskogude moodustatud delegatsioon.[viide?]

Kongresside vahepealsel ajal töötab kongressil valitud soome-ugri rahvaste konsultatiivkomitee, kus on esindatud kõik kongressil osalevad rahvad.[5]

Soome-ugri kultuuripealinnad[muuda | muuda lähteteksti]

Soome-ugri kultuuripealinnad on soomeugri rahvaste noorteühenduse (MAFUN) ja Põlisrahvaste Arengu Keskuse MTÜ ühine ettevõtmine, mis algatati 2013. aastal. Tiitel on kavandatud rahvuspiirkondade arengu hoogustamiseks ja neist positiivse kuvandi loomiseks. Soome-ugri kultuuripealinna sümbol on tsirk.

Programm on pälvinud positiivsest vastukaja soome-ugri maailmas ka laiemalt – näiteks nimetas ÜRO põlisrahvaste õiguste eriraportöör Victoria Tauli-Corpuz seda eeskujuks põlisrahvaste kultuuriliste õiguste edendamisel[6].

Sümboolika[muuda | muuda lähteteksti]

Kõigil soome-ugri rahvastel oma rahvuslippu ei ole. Poola fennougrist Szymon Pawlas on kavandanud soome-ugri rahvaste ühise lipu, mida pole küll ametlikult kasutusele võetud[7].

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Tõnu Seilenthal:Fennougristika ja panfennougrism Soome-Ugri Rahvaste Infokeskus
  2. "Soome-ugri rahvad". Fenno-Ugria Asutuse kodulehekülg.
  3. "Soome-ugri rahvad". Fenno-Ugria Asutuse kodulehekülg.
  4. Jaak Prozes. "Fenno-Ugria Asutuse ajalugu". fennougria.ee.
  5. "Soome-ugri rahvaste rahvusvaheline konsultatiivkomitee". Fenno-Ugria Asutuse kodulehekülg.
  6. "Kultuuripealinnad". Fenno-Ugria Asutus.
  7. Rein Sikk. "Soomeugrilased võivad saada oma lipu". Eesti Päevaleht, 10.06.2010.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]