Eesti Vabariik 100

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel räägib aastapäeva tähistamisest; raamatusarja kohta vaata artiklit EV100 (raamatusari)

Eesti Vabariik 100 (lühemalt EV 100) on Eesti iseseisvumise ja Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamine aprillist 2017 kuni veebruarini 2020. Üle-eestiline programm hõlmab kõiki eluvaldkondi, võttes fookusesse lapsed ja noored. EV 100 programm täieneb kogu juubeliperioodi jooksul. Lisaks Eestis toimuvatele pidustustele tähistatakse Eesti Vabariigi aastapäeva ka välisriikides.

Eesti Vabariik sai 100-aastaseks 24. veebruaril 2018. Eesti riigi juubeli tähistamine algas 2017. aasta aprillis, kui möödus sada aastat eestlaste asualade ühendamisest, ja lõpeb 2. veebruaril 2020, mil möödub sada aastat Tartu rahulepingu sõlmimisest. EV 100. aastapäeva tähistamine läbib kõik olulisemad riigi loomise ajaloolised verstapostid.

Eesti riigi sünnilugu hõlmab mitmeid olulisi ajaloolisi sündmusi, mille tähistamine moodustab ühe osa EV 100 programmist.

Eesti Vabariik 100 programmis olid kesksel kohal kingituste tegemine Eestile 100. aastapäeva puhul. Kingitusteks võisid olla eraisikute või organisatsioonide algatused, mis ühtisid EV 100 väärtustega, on positiivse alatooniga ja arendavad Eesti elu edasi. Näiteid suurematest algatustest ehk kingitustest Eestile:

Igal lapsel oma pill[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti muusikainimeste toel ellu kutsutud projekti "Igal lapsel oma pill" eesmärk oli toetada pillide soetamist Eestis muusikaõpet pakkuvatele asutustele (muusikakoolid, orkestrid, kultuuri- ja noortekeskused, lasteaiad, üldhariduskoolid jms). Projekti elluviimise eest seisid hea muusikahariduse esindusorganisatsioonid, kelleks on Eesti Muusikakoolide Liit, Eesti Puhkpillimuusika Ühing, Eesti Sümfooniaorkestrite Liit, Eesti Rütmimuusika Hariduse Liit ja Eesti Pärimusmuusika Keskus. Algatuse patroon oli maestro Tõnu Kaljuste.

2015. aastal toetati 121 muusikaõppeasutust 259 pilli ostmisel. Toetussumma oli 2015. aastal kokku 193 000 eurot. 2016. aastal toetati 208 muusikaõppeasutust 726 pilli ostmisel. Toetussumma oli 2016. aastal kokku 233 000 eurot. Rohkem infot algatuse "Igal lapsel oma pill" ja järgmiste muusikaõpet pakkuvatele asutustele mõeldud taotlusvoorude kohta leiab EV 100 kodulehelt EV 100.ee.

Arhitektuuriprogramm "Hea avalik ruum"[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Vabariigi 100. aastapäevale pühendatud arhitektuuriprogrammi „Hea avalik ruum“ raames rajati või rekonstrueeriti avalikku linnaruumi paljudes Eesti linnades: Põlvas, Tõrvas, Võrus, Raplas, Kärdlas, Valgas, Rakveres, Viljandis, Narvas, Kuressaares, Põltsamaal, Elvas, Kuremäel, Jõhvis ja Tallinnas. Arhitektuuriprogrammi eestvedaja oli Eesti Arhitektide Liit.

  • Jõhvi haridus- ja spordilinnaku ning promenaadi pikenduse arhitektuurivõistluse võitis ideekavand „Haridusmaastik“. Võidutöö autorid on Ra Luhse, Tanel Tuhal, Jekaterina Kljutšnik ja Helina Niitvähi arhitektuuribüroost Luhse & Tuhal OÜ. Projekt on kavas välja ehitada hiljemalt aastaks 2020. Võistlus toimus 22.03–31.05.2017. Jõhvi keskväljaku ümberehitust alustati 2018. aastal.
  • Põlva keskväljaku ja linnaruumi arhitektuurivõistlusel valiti parimaks ideekavand märgusõnaga „Puulinn“, mille autorid on Stuudio 2 Arhitektid OÜ ja Metusala Arhitektid OÜ ühiskollektiiv koosseisus Helen Rebane, Egon Metusala, Kaie Kuldkepp, Liis Uustal ja Vilve Enno. Arhitektuurivõistlus toimus 30.10.2014–29.01.2015. EAS toetas projekti 1,38 miljoni euroga. Põlva keskväljak avati juunis 2018.[1]
  • Tõrva keskväljaku arhitektuurivõistlusel valiti parimaks ideekavand märgusõnaga "Mulgi kuurort", mille autorid on Mari Rass, Ott Alver, Alvin Järving ja Ilmar Klammer, kes esindavad aktsiaseltsi Novarc Group ja osaühingut Arhitekt Must. Arhitektuurivõistlus toimus 18.11.2014–26.01.2015. EAS toetas ümberehitust 1,2 miljoni euroga. Tõrva keskväljak avat 2018. aasta veebruaris.[2]
  • Võru keskväljaku ja linnaruumi arhitektuurivõistlusel valiti parimaks ideekavand märgusõnaga „Urban Gadget“, mille autor on Villem Tomiste arhitektuuribüroost OÜ Stuudio Tallinn. Arhitektuurivõistlus toimus 30.12.2014–04.03.2015. EAS toetas projekti 2,7 miljoni euroga. Võru keskväljaku ümberehitust alustati 2018. aastal ning see peaks valmima 2019. aasta kevadel.[3]
  • Rapla keskväljaku ja linnaruumi arhitektuurivõistlusel valiti parimaks ideekavand märgusõnaga „Holly“, mille autor on Siiri Vallner arhitektuuribüroost KAVAKAVA OÜ. Arhitektuurivõistlus toimus 21.01.2015–31.03.2015. Rapla keskväljak avati 17.11.2018.[4]
  • Kärdla keskväljaku ja linnaruumi arhitektuurivõistlusel valiti parimaks ideekavand märgusõnaga „KÄRRDAL“, mille autorid on Oskar Ivarson, Charlotte Sellbrandt, Martin Allik, Andreas Lyckefors, Johan Olsson maastikuarhitektuuribüroost MARELD koostöös arhitektuuribüroo Bornstein Lyckeforsiga. Arhitektuurivõistlus toimus 20.01.2015–17.03.2015. EAS toetas Kärdla linnakeskuse korrastamist ligi 3,6 miljoni euroga.
  • Valga keskväljaku ja linnaruumi arhitektuurivõistlusel valiti parimaks ideekavand märgusõnaga „Tootem“, mille autorid on Gianfranco Franchi, Chiara Tesi ja Rea Sepping Itaalia arhitektuuribüroost FRANCHI ASSOCIATI. Arhitektuurivõistlus toimus 11.02.2015–14.04.2015. EAS toetas projekti 1,5 miljoni euroga. Valga keskväljak avati 2018. aasta augustis.[5]
  • Rakvere Pika tänava ja seda ümbritseva linnaruumi arhitektuurivõistlusel valiti parimaks AS Amhold ja KARISMA arhitektid OÜ ühine võistlustöö märgusõnaga „Pikk muuseum“, mille autorid on Risto Parve ja Kai Süda. [6] Arhitektuurivõistlus toimus 15.04–12.06.2015. EAS toetas Rakvere linnakeskuse korrastamist ligi 3,6 miljoni euroga.
  • Kuressaare kesklinna peatänavate ja platside arhitektuurivõistlusel valiti parimaks ideekavand märgusõnaga „VAIP“, mille autoriteks on arhitektid Häli-Ann Tooms ja Mari-Liis Männik arhitektuuribüroost Projekt Kuubis OÜ. Arhitektuurivõistlus toimus 11.09–03.12.2015. Kuressaare keskväljaku ümberehitust alustatakse 2018. aastal. [7]
  • Elva kesklinna peatänava ja seda ümbritseva kontaktvööndi arhitektuurivõistlusel valiti parimaks ideekavand märgusõnaga „Sõstrapõõsaste vahel“, mille autoriteks on arhitektid Ülle Maiste, Diana Taalfeld, Anne Saarniit, Roomet Helbre ja Taavi Kuningas arhitektuuribüroodest AT HOME, NU, ubin pluss ja TEMPT. Arhitektuurivõistlus toimus 15.12.2015–7.03.2016. Elva keskväljaku ümberehitust alustati 2018. aastal.[8]
  • Viljandi kesklinna peaväljaku ja seda ümbritseva kontaktvööndi arhitektuurivõistlusel valiti parimaks ideekavand märgusõnaga „TASA SÕUAB“, mille autoriteks on arhitektid Ülle Maiste, Diana Taalfeld, Anne Saarniit, Roomet Helbre, Taavi Kuningas, Mihkel Urmet arhitektuuribüroost AT Home OÜ. Viljandi kesklinna peaväljaku ja seda ümbritseva kontaktvööndi arhitektuurivõistlus toimus 10.02–12.04.2016.[9]
  • Tallinna peatänava arhitektuurivõistlusel valiti parimaks ideekavand märgusõnaga "Kevad linnas", mille autoriteks on Toomas Paaver, Indrek Peil ja Siiri Vallner. Indrek Peil ja Siiri Vallner esindavad arhitektuuribürood Kavakava. Tallinna peatänava arhitektuurivõistlus toimus 31.12.2015–25.04.2016. [10]
  • Kuremäe küla arhitektuurivõistlusel pälvis esikoha ideekavand märgusõnaga „Rännak“, mille autoriteks on arhitektid Helen Rebane, Kaie Kuldkepp ja Pelle-Sten Viiburg büroodest Doomino Arhitektid ja Nüüd Arhitektid. Kuremäe küla arhitektuurivõistlus toimus 18.01.2016–24.05.2016.[11]
  • Põltsamaa avaliku ruumi arhitektuurivõistlusel valiti parimaks ideekavand märgusõnaga "Roosilinn", mille autorid on arhitektid Ott Alver, Alvin Järving, Mari Rass ja Kaidi Põder arhitektuuribüroost Arhitekt Must. Põltsamaa avaliku ruumi arhitektuurivõistlus toimus 18.03–08.06.2016.[12]

Eesti 100 tamme[muuda | muuda lähteteksti]

Kingitusena Eesti Vabariigi 100. juubeliks rajati üle Eesti koostöös koolide ja kohalike omavalitsustega kümneid tammeparke ja kutsuti inimesi ja organisatsioone istutama oma tammepuid. Eesti 100 tamme esindustammik istutati Tamsallu.[13] Üleriigiline istutamisperiood leidis aset mai kahe esimese nädala jooksul ning tammeparkide avamine toimus 1. juunil 2018. Juubeliaasta kevadesuvel istutati 6610 tamme.[14]

EV 100 igas külas[muuda | muuda lähteteksti]

Algatus "EV 100 igas külas" andis võimaluse küladele, linnadele ja kogukondadele Eestis kui välismaal tähistada 2018. aastal oma programmiga Eesti Vabariigi 100. aastapäeva. "EV 100 igas külas" programm hõlmas järgmisi tegevusi:

  • EV 100 teiste programmide, nagu „Eesti 100 tamme“ ja arhitektuuriprogrammi „Hea avalik ruum“ raames ette valmistatud üritused.
  • EV 100 korraldustoimkonna partnerorganisatsiooni Eesti Külaliikumine Kodukant poolt programmi "EV 100 igas külas" raames käivitatud üritused.
  • Erinevate riiklike toetusprogrammide kaudu rahastatud (Leader, Kodanikuühiskonna Sihtkapital, KOP ehk Kohaliku omaalgatuse programm) avalikuks kasutuseks ette nähtud ja kogukonna eluolu parandavad ettevõtmised, kui nende valmimine oli ajastatud programmi "EV 100 igas külas" toimumisaega.
  • Muude rahastusallikate (kohalik omavalitsus, sponsorid jm) toel tehtavad avalikuks kasutuseks ette nähtud ja kogukonna eluolu parandavad ettevõtmised, kui nende valmimine oli ajastatud programmi "EV 100 igas külas" toimumisaega.
  • Üritused, millega tähistati 100 aasta möödumist EV sünnilooga seotud ajaloolistest sündmustest kohtadel (näiteks Vabadussõja lahingud), kui nendega kaasnes püsiva väärtuse loomine (mälestuskivi, ajalooline uurimus, traditsiooni juurutamine vms).
  • Antud paigale ainuomane traditsiooniline sündmus, kui sellele lisandus eriline, EV 100-le pühendatud osa, ja kui sellega kaasnes püsiva väärtuse loomine.
  • Muud tegevused ja objektid, mis sobisid kingituse kontseptsiooniga ja millega kaasnes kogukondlikku identiteeti toetava püsiva väärtuse loomine.

EV 100 teatriprogramm "Sajandi lugu"[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks tõid Eesti teatrid ühiskingitusena publiku ette lavastusprojekti “Sajandi lugu”. Eesti teatrid jagasid sajandi üheteistkümneks kümnendiks (1910–1920…2010–2020 jne) ja lisasid neile tulevikulavastuse. Lavastused loodi teatrite koostöös, ühtekokku osales projektis 22 teatrit ja sari vältas kaskteist kuud – augustist 2017 kuni septembrini 2018. Osa lavastusi jäävad teatrite repertuaari pikemaks ajaks, teised olid mõeldud etenduma vaid teatud arv kordi.

  • "NO34 Revolutsioon" Teater NO99 ja välispartnerite lavastus teatrisarjas "Sajandi lugu", mille toimumisaeg on aastad 1910–1920.
  • "Rännakud. Tõotatud maa" Teater Vanemuine ja Sõltumatu Tantsu Lava lavastused teatrisarjas "Sajandi lugu", mille toimumisaeg on aastad 1920–1930.
  • "Rännakud. Maarjamaa Laulud" Teater Vanemuine ja Sõltumatu Tantsu Lava lavastused teatrisarjas "Sajandi lugu", mille toimumisaeg on aastad 1920–1930.
  • "Sirgu Eesti" Labürintteatriühendus G9 ja VAT Teatri lavastus teatrisarjas "Sajandi lugu", mille toimumisaeg on aastad 1930–1940.
  • "BB ilmub öösel" Von Krahli Teatri ja Tartu Uus Teatri lavastus teatrisarjas "Sajandi lugu", mille toimumisaeg on aastad 1940–1950.
  • "Kaarnakivi perenaine" Pärnu Endla ja Kuressaare Linnateatri lavastus teatrisarjas "Sajandi lugu", mille toimumisaeg on aastad 1950–1960.
  • "Eesti ajalugu. Ehmatusest sündinud rahvas" Rahvusooper Estonia ja Kanuti Gildi SAALi lavastus, mille toimumisaeg on aastad 1960–1970.
  • "Hipide revolutsioon" Ugala teatri ja R.A.A.A.M. lavastus teatrisarjas "Sajandi lugu", mille toimumisaeg on aastad 1970–1980.
  • "Enne meid oli veeuputus" Nukuteatri ja Vaba Lava lavastus teatrisarjas "Sajandi lugu", mille toimumisaeg on aastad 1980–1990.
  • "{Sajandi lugu}: Puudutada kuud" Rakvere Teatri ja Fine 5 lavastus teatrisarjas "Sajandi lugu", mille toimumisaeg on aastad 1990–2000.
  • "Miljoni vaade" Tallinna Linnateatri ja Vana Baskini teatri lavastus teatrisarjas "Sajandi lugu", mille toimumisaeg on aastad 2000–2010.
  • "Isamaa pääsukesed" on Eesti Draamateatri ja Nargenfestivali ühistöö ning kuulus EV 100 teatrisarja "Sajandi lugu".
  • ''Tuleb / Ei Tule: Eesti 100 aasta pärast'' on Vene Teatri, loomingulise ühenduse AUDIOKINETICA ja kooliõpilaste koostöölavastus teatrisarjas "Sajandi lugu", mille toimumisaeg on tulevik.

Muid projekte[muuda | muuda lähteteksti]

  • 100 piirimärkiEesti maaülikooli geomaatikaõppetool kogus 2018. aasta 31. detsembrini pilte piiritähistest, et nende hulgast välja valida sada erinäolist piirimärki, mis kingitakse Eesti Vabariigile.[15]
  • 100 aastat kiilu all. Eesti lugu laevades 1918‒2018. Eesti Meremuuseum avas 23. veebruaril 2018 kuni 2019. aasta 13. jaanuarini kestva näituse "100 aastat kiilu all. Eesti lugu laevades 1918‒2018" Eesti laevade ajaloost.[16]
  • Eestimaa looduse 100 nägu. Silma Õpikoda korraldas 10–15-aastastele noortele lühifilmide võistluse "Eestimaa looduse 100 nägu". [18]

EV 100 mängufilmide konkurss[muuda | muuda lähteteksti]

Detsembris 2012 välja kuulutatud EV 100 mängufilmide konkursi esimesse vooru laekus juunis 2013 165 filmiideed, millest 17 paremat kirjutati stsenaariumiteks oktoobriks 2014. Stsenaariumitest jäi omakorda sõelale üheksa tugevamat projekti, mille loominguline arendus kestis 2015. aasta oktoobri alguseni. Samal kuul andis filmidele kunstilise hinnangu Eesti Vabariik 100 žürii, tõstes esile kuut filmi.

Tootmistoetuse taotluse esitamise võimalus Eesti Filmi Instituudile oli kõigil arendusperioodi lõpetanud projektidel. Tootmistaotlusi hindas ekspertkomisjon koosseisus EV 100 juhtrühma esimees Toomas Kiho, Tiina Lokk, filmilevitaja Lauri Kaare, EFI peaprodutsent Piret Tibbo-Hudgins ja EFI eelarveekspert Endel Koplimets.

Eesti Vabariik 100 pikkade animafilmide vooru 7. detsembril 2015 esitati üks taotlus, mis ka rahuldati. Tootmistoetuse sai „Lotte ja kadunud lohed“, režissöörid Janno Põldma ja Heiki Ernits (1,5 miljonit eurot). Eesti Vabariik 100 mängufilmide vooru 22. veebruaril 2016 laekus seitse taotlust, neist tootmistoetuse sai viis filmiprojekti:

Eesti Vabariik 100 anima- ja mängufilmid jõudsid kinoekraanidele ajavahemikus 2018 veebruar kuni 2019 veebruar.

EV 100 teledraamasarja konkurss[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Vabariigi 100. aastapäeva puhul novembris 2014. aastal ellu kutsutud telesarjade konkursi esimesse vooru laekus kakskümmend seitse ideed, millest valiti välja neli. Väljavalitud ideed said 5000 eurot stsenaariumitoetust ning võimaluse osa võtta teledraamasarjade loomise kursusest. 2016. aasta novembris kuulutas ekspertkomisjon konkursi lõplikuks võitjaks projekti "PANK".

EV 100 muusikasündmuste konkurss[muuda | muuda lähteteksti]

10. märtsist kuni 10. juunini 2015 toimus EV 100 muusikasündmuste konkurss, mille eesmärk oli leida ideid muusikaüritustele, mis toimuvad aprillist 2017 kuni veebruarini 2020 ning oleksid väärilised tähistama Eesti Vabariigi 100. aastapäeva. Konkursist olid oodatud osa võtma muusika loojad ja esitajad ning ürituste korraldajad, kes pakkusid ühiselt välja oma nägemuse tulevasest muusikaüritusest. Esitatud ideed pidid sisaldama vähemalt 20 minuti ulatuses uue heliloomingu ettekandmist. Teosele ei seatud žanrilisi piiranguid. Konkursile olid oodatud eri laadi üritused ja muusikateosed – süvamuusikast džässini, folgist elektroonilise muusikani.

EV 100 muusikasündmuste ideekonkursile laekus kokku 66 ideed.

Kümme võidutööd ja nende esitajad[muuda | muuda lähteteksti]

EV 100 kunstikonkurss "Rändajad ja kohanejad – kogukondade lood üle Eesti"[muuda | muuda lähteteksti]

30. novembril 2015 kuulutas Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus koostöös EV 100 korraldustoimkonnaga Eesti Vabariigi 100. aastapäeva puhul välja kunstiprojektide konkurssi “Rändajad ja kohanejad”. Konkursile olid oodatud nii näitused, seminarid, üksikteosed, loengud, performance'id kui festivalid, mis lähtuvad Eesti ajalugu ja tänapäeva mõjutavatest rännetest ja kohanemistest: põhjustest, miks on Eestisse või Eestist välja rännatud; kogukondade kohanemisest rändamistega ja selle kultuurilisest väljundist Eesti 100 aasta jooksul. Konkursi taotluse esitamise tähtaeg oli 1. märts 2016. Tähtajaks laekus 25 taotlust.

Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamiseks toimub ligi 100 kõrgetasemelist kunstiüritust, mis tutvustavad kodumaiste kunstnike loomingut Eestis ja välismaal. Lisaks kureeritud EV 100 kunstiprogrammile sai juubeliaastal ühineda mitmete kunstiteemaliste algatuste ja kingitustega. EV 100 kunstiprogrammi kuulus ligi 100 eriilmelist kunstiüritust, mis toimusid erinevates paikades üle Eesti, aga ka väljaspool Eestit üle maailma. Kunstiprogrammi oli valitud Eesti aastapäeva tähistama suurnäitused Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas, aga samas on olulised kunstiüritused toimumas ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades. Ikka selleks, et võimalikult palju inimesi saaksid juubeliprogrammist osa ning ka ise kunstiüritustel osaleda. Esimesed kunstiüritused tähistamaks Eesti juubelit algasid juba aprillis 2017 ja kestavad kuni 2019. aasta kevadeni. EV 100 kunstiprogrammi „Sada kunstimaastikku“ koordineerisid Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus ja Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus ühiselt EV 100 korraldustoimkonnaga Riigikantseleis.

Kunstiprojektid ja näitused[muuda | muuda lähteteksti]

  • Liina Siibi uurimusprojekt „Eesti naine Soomes“ alates 01.02.2016 kuni 01.12.2018 koos etenduse ja näitusega Tallinnas ja Helsingis.
  • Galerii POSITIIV kuuest näitusest koosnev programm
    • Reet Sau „Siin on mu süda“ 09.05.–26.05.2017
    • Tuuli Manni näitus-installatsioon „AM STANDARD / Piiril“ septembris 2017
    • Maarja Mäemetsa näitus-installatsioon „Aega on küll“ oktoobris 2017
    • Kristino Rav’ näitus „Hämarala seniidis“ novembris 2017
    • Triin Kerge näitus-installatsioon „Kui kaugel on lähedus“ detsembris 2017
    • Ly Lestbergi näitus „Argikoreograafia“ kevadel 2018
  • Tanel Randeri projekt „100 paplit” korraldas kunstinäituseid ja -residentuure Valga muuseumis eesmärgiga luua laiemat kõlapinda Ida-Euroopa identiteedile Eestis.
    • Läti kuraatorite ja kunstnike näitus „Koht, kus kõik on parem“ 09.05.–10.06.2017 Valga Muuseumis;
    • Marit Mihklepa ja Edgars Rubenise näitus “Walk” 17.02.–10.03.2018 Valga Muuseumi galeriis;
    • Tanel Randeri kuraatoriprojekt „Agora“ aprillis 2018 Valga Muuseumi galeriis;
    • Michael Kurzwelly residentuur ja näitus „Slubfurt“ 11.04.–25.04.2018 Valga Kultuurikeskuses;
    • Bita Razavi näitus juulis 2018 Valga Muuseumi galeriis;
    • Rait Rosina näitus augustis 2018 Valga Muuseumi galeriis;
    • Tanel Randeri kureeritud sümpoosion/performance septembris 2018 Valga raudteejaamas.
  • Annika Haasi fotonäitus „Eesti moslemikogukonna anatoomia" Eesti Rahvusraamatukogus Tallinnas veebruaris 2018. Annika Haasi ja Külli Lupkini portreede raamat "Sissevaade Eesti romade kogukonda".
  • Tanja Muravskaja portreefotode raamat Eestis viibivatest NATO sõduritest „Raamat sõdurist“.[28]
  • Mooste KülalisStuudio projekt „Metsik. Käärimine normaalsuse äärealadel“, mis sisaldas kunstiresidentuure, mis kulmineerusid 22. juulil 2018 ühisnäitusega Viislil Põlvamaal. Kuraatorite Evelyn ja John Grzinichi juhatusel valminud väljapanekul oli väljas 15 erineva taustaga rahvusvahelise kunstniku tööd.[29]
  • Pärnu Muuseumi ja EKA moeosakonna ühisprojekt „Eesti oma sinine“ ühendas moe, looduse ja pärandkultuuri kaasaegses võtmes näituseks 2018. aasta märtsist juunini Pärnus.[30]
  • Raamatusaatkonna ja Tartu Kõrgema Kunstikooli üliõpilaste kunsti- ja raamatunäitus „Sajad raamatud“ Tartus ja Tallinnas aprillist maini 2018.[31]
  • Kristi Kongi ja Kasper Bosmansi dialoogis valminud installatiivne näitus "Kristi Kongi dialoogis Kasper Bosmansiga. Alkeemikud, kunstnikud, puhastajad ja teised" Kumu kunstimuuseumi sisehoovis.[32]
  • Taavi Suisalu ja Timo Tootsi projekt “Hiirelõks48” Valgamaal 10.07.–22.07.2018 koondas digitehnoloogiatega töötavad kunstnikud, et leiutada ja mõtestada digitaalse immigrandi ja pärismaalase mõisteid.
  • Laura Linsi ja Roland Reemaa projekt „Toimumata jäänud tulevikud Eesti modernismis“. Projekti tulemusena valmis näituse Eesti Rahva Muuseumi Heimtali muuseumis Viljandimaal, kus eksponeeriti väljavõtteid ajakirjast Taluperenaine, nende ainetel konstrueeritud arhitektuurseid makette ning koostöös Anu Rauaga sisekujunduse elemente muuseumi kogudest. [33]
  • Kondase Keskuse autsaiderkunsti näitus „Kogutud maailmad“ erivajadustega inimeste loomingust suvel 2018 Viljandis.[34]
  • Paul Kuimeti filmiprojekti „Kuldne Kodu“ esitlemine 1. septembril 2017 Tallinnas kaasaegse kunsti biennaali Fotokuu avanäitusel „Visuaalkurnatus“.[35]
  • Evald Okase Majamuuseumi rahvusvaheline kaasaegse klaasikunsti näitus sallivuse teemadel „Teine vaatenurk“ 2018. aasta suvel Haapsalus.[36]
  • Maria Aua ja Aivar Tõnso projekt „Kena perspektiiv“ 2018. aasta juulist augustinil Virtsus.
  • Asuurkeraamika kunstiprojekt „Tuleraamat“ 2018. augustis reisides keraamikaahjuga mööda Eestit.
  • Pärnu Muuseumi näitus "Grand Concert" Raul Meele rahvust ja identiteeti käsitlevast loomingust ajavahemikus 1973–2017 septembrist detsembrini 2018 Pärnus.[37]
  • Fred Kotkase rändav maalinäitus „Eesti pidu“ erinevate pidupäevade tähistamisest 2018. aasta teises pooles Tartus, Pärnus ja Viljandis.[38]
  • Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuse näitus „Eesti kui mõtteline ruum“ 06.10.-03.11.2018 Raplas.
  • Eesti Kunstimuuseumi näitus, konverents ja filmiprogramm „Salatoimikud [Üheksakümnendate kartoteek]“ Kumu kunstimuuseumis.[39]
  • Kunstnik Mihkel Ilusa rahvusliku motiivi teemasid käsitlev isikunäitus ja kunstitunnid Paides 2018. aasta novembris ja 2019. aasta jaanuaris.
  • Liina Siibi isikunäitus 2019. aasta alguses Tallinna Kunstihoones, mis tegeleb isikliku ja ühiskondliku kogemuse käsitlemise erinevustega.

KÜSKi ja EV 100 kingitused[muuda | muuda lähteteksti]

2016. aastal toimus Kodanikuühiskonna Sihtkapitali (KÜSK) ja EV 100 koostöös EV 100 astapäevakingituste taotlusvoor, mille eesmärk oli unikaalsete, uuenduslike algatuste käivitamine ja elluviimine, mis sobivad Eestimaale kingituseks Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks. KÜSKi hindajate ettepanekutele tuginedes otsustas EV 100 juhtrühm toetada 12 projekti kogusummas 86 000 eurot.

Toetust said järgmised projektid:

  • MTÜ Tagasi Kooli korraldas kingitusena septembrist 2017 kuni maini 2018 1.–12. klasside õpilastele 100 võrgu-külalistundi. Tundide eesmärk oli innustada noori mõtestama Eesti ühiskonnas toimuvat, andma ideid ja tegutsema Eesti elu paremaks loomisel.
  • MTÜ Karksi-Nuia Pensionäride Ühenduse algatus Karksi-Nuia "mulke elu pilte pääl“ on ajalooline tagasivaateline kaart, mis jäädvustab Karksi-Nuia kohalike mälestusi piirkonna hoonetest ja nende ajaloost. Selleks kogutakse arhiivimaterjale, fotosid ja kohalike meenutusi nii eesti kui ka mulgi keeles. Kaardi abil hoitakse ja tutvustatakse Mulgimaa ajalugu ja kultuuripärandit.
  • Eesti Kirikute Nõukogu kingitus on publikatsioon "Vaimulik Viis Vabariigile" ehk VVV, milles on talletatud samanimelise lauluvõistluse abil kogutud valik uusi Eesti Vabariigile pühendatud laule koos seadetega.
  • MTÜ Eesti Fotopärand lõi ühisloomeplatvormi Ajapaik, mille eesmärk on fotode, maalide, graafika ja filmide abil näidata, kuidas on meie elukeskkond aja jooksul muutunud.
  • Eesti Rahvatantsuansamblite Liit korraldas suurejoonelise kontsertetenduse, mille teemaks oli eesti rahvatantsu kujunemislugu ja areng läbi aja. Kontsert toimus Tondiraba jäähallis Tallinnas 1. juunil 2018.
  • MTÜ Ääsmäe Külakogu kinkis 100 kirsipuuga pargi.
  • MTÜ Lodja Postijaama Arendamise Selts algatas iga-aastase Saarde valla Külade Olümpia, mis kaasab kõikide Saarde valla külade kogukondi.
  • SA Võru Kannel algatas koostöös Võru linna ja kohalike organisatsioonidega laste- ja perefestivali "Rõkkab rõõmust Võrumaa". Festivali programmi kuuluvad laste silmaringi avardavad tegevused, näiteks etendused, töötoad, sportimine ja musitseerimine.
  • Tartu Oskar Lutsu nim. Linnaraamatukogu paigaldas üle Eesti 100 märgist, mis tähistavad konkreetsete paikade seost mõne olulise kirjandusteosega. Märgised juhatavad inimesi edasi kodulehele, kust saab vaadelda kaarti kõigi märgiste asukohaga, kuulata raamatute tekste tuntud kultuuritegelaste esituses ja lugeda teoste kohta lisa.
  • MTÜ Linnasilm kinkis sada avalikku lauatenniselauda, et arendada sportimist linnaruumis. Laudade kujundamisesse kaasati kohalikke kogukondi ja kunstnikke.
  • MTÜ Viskla Külaarendamise Selts lõi koostöös Viskla elanike ja Kose Kunstikeskusega Viskla külakeskuse õuealale kiigepargi ehk kiikla, mis ehitatud lähtuvalt Eesti kiigekultuurist.
  • Pühima Päästja Püha Birgitta Ordu Klooster Pirital rajas Piritalt Vana-Vastseliinani kulgevale palverännuteele uusi matkaradu ja paigaldas palvepinke. Lisaks toimusid palverännutee kodulehe arendustööd tõlkimise ja tekstide toimetamise näol.

Välisprogramm[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti tutvustamiseks välismaal loodi Eesti Vabariik 100 rahvusvahelise programm, mis viis eesti kultuuri, teadust, infoühiskonda ning ettevõtlust enam kui 30 riiki üle maailma. Ürituste leidmiseks viidi läbi kaks konkurssi, mille tulemusena toimus üle 150 ürituse. Programmi aitas kokku panna Riigikantselei loodud töörühm, kuhu kuulusid Haridus- ja Teadusministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Välisministeeriumi ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse esindajad.

Täiendavat teavet EV 100 tähistamise ja programmi kohta leiab veebilehelt EV 100.ee.

Eesti Lastekirjanduse Keskusel ja Kultuuriministeeriumil on tore traditsioon kinkida kõikidele Eestis sündivatele lastele raamat "Pisike puu". 2018. aastal kingiti EV 100 eestvedamisel "Pisike puu" ka igale juubeliaastal välisriigis sündinud ja Eesti rahvastikuregistrisse kantud Eesti kodaniku lapsele. Välisriikides elavate eestlaste üks suursündmusi saab olema ESTO 2019, mis toimub viimast korda, leiab aset Helsingis ja Tallinnas ning on pühendatud Eesti riigi 100. aastapäevale. Lisainfot eestlaste tähistamisest üle maailma leiab EV 100 veebilehelt siit.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Põlvas avati pidulikult linna keskväljak". err.ee, 23.06.2018.
  2. "Tõrvas avati uuendatud keskväljak". err.ee, 25.02.2018.
  3. Mirjam Nutov. "Võru keskväljaku ehitamisega taastatakse linna ajalooline süda". err.ee, 30.05.2018.
  4. "Vaid 25aastane Rapla linn sai lõpuks endale keskväljaku, mida väikelinnas siiani kunagi ei ole olnud". delfi.ee, 17.11.2018.
  5. "Valga keskväljaku avamine". lõunaeestlane.ee, 23.08.2018.
  6. "Pika tänava ümberehituseks on visioon olemas". kuulutaja.ee, 3.07.2015.
  7. Margus Muld. "Kuressaare keskväljak läbib tõhusa uuenduskuuri". err.ee, 10.05.2018.
  8. Greete Palgi. "Elva saab tuleval aastal sõstarde ja purskkaevudega keskväljaku". Tartu Postimees, 19.09.2018.
  9. "Vabaduse plats Viljandis ootab linnasüdameks sündimist". ev100.ee, 14.01.2017.
  10. "Peatänava ideekonkursi võitja selgunud!". peatanav.ee.
  11. "Kuremäe küla keskus saab uue ilme". Põhjarannik, 28.06.2016.
  12. Tiia Vahter. "Selgus Põltsamaa avaliku ruumi arhitektuurivõistluse võitja". Põltsamaa linna koduleht, 4.07.2016.
  13. "Tamsalus avati „Eesti 100 tamme“ esindustammik". Õhtuleht, 1.06.2018.
  14. "Eesti 100 tamme". ev100.ee.
  15. Aive Liibusk. "100 piirimärki". Tartu Ülikooli Metsandus- ja maaehitusinstituudi Geomaatika õppetool. Arhiiviversioon.
  16. "LENNUSADAMAS AVATI PIDULIKU VASTUVÕTUGA NÄITUS SAJAST LAEVAST". SA Eesti Meremuuseum, 7. märts 2018. Arhiiviversioon.
  17. "Valime Eestile rahvusmaastikud". Eesti Looduskaitse Selts. Arhiiviversioon.
  18. "Lühifilmide konkurss noortele". Silma Õpikoda, 7. märts 2018. Saunja Loodushariduskeskus. Arhiiviversioon.
  19. "Juubeliaasta toob suure matkasarja". EV 100, 1. märts 2018.
  20. Reigo Roasto. "Kingi Eestile 100 loodusvaatlust". Eelis. Keskkonnaagentuur, Eesti Looduseuurijate Selts. Arhiiviversioon.
  21. "Jaan Toomik avas Keskturul näituse vasakpoolsest läänest". err.ee, 23.08.2017.
  22. "Pire Sova ja Pille Õnnepalu näitus ja jututoad „Vabaduse maagiline ilu“ Tallinnas ja Võrus.". EV100.ee.
  23. "Hea Eesti Asi". ev100.ee.
  24. "Rundumi trükise “Mida teha koos?” esitlus 7. detsembril ARS-i majas". artun.ee, 7.12.2017.
  25. Piret Kooli. "Sada kunstimaastikku sügisrüüs ehk tähista Eesti sünnipäeva kunsti nautides". Postimees.ee, 12.09.2017.
  26. "Metafoorid kodule". tartmus.ee.
  27. "Korternäituste sari "Lätted"". voronjagalerii.ee.
  28. "Tanja Muravskaja fotoraamat portreteerib Eestit kaitsvaid NATO sõdureid kui inimesi". err.ee, 19.12.2018.
  29. "MoKSis avatakse näitus „Metsik. Käärimine normaalsuse äärealadel”". muurileht.ee, 26.06.2018.
  30. Anu Jürisson. "Moetudengid avastasid Eesti oma sinist". Pärnu Postimees, 7.04.2018.
  31. "Kunsti- ja raamatunäitus „Sajad raamatud“". trykimuuseum.ee.
  32. Gerli Nõmm. "Kustnikud Kristi Kongi ja Kasper Bosmans äratasid näitusega ellu KUMU sisehoovi". err.ee, 10.05.2018.
  33. "Toimumata jäänud tulevikud Eesti modernismis". EV100.ee.
  34. "Kondase keskuses avanevad kogutud maailmad". Sakala, 7.06.2018.
  35. "Kuldne kodu". huvi.tallinn.ee.
  36. "Rahvusvaheline kaasaegse klaasikunsti näitus "Teine vaatenurk"". kultuur.info.
  37. "Kunstnik Raul Meel esitleb Pärnus uut loomingut". sirp.ee, 9.11.2018.
  38. "Fred Kotkas näitab Eesti pidu". err.ee, 24.08.2018.
  39. "Näitus „Salatoimikud [Üheksakümnendate kartoteek“ toob publiku ette 1990. aastate varjujäänud ja kadunud teosed"]. ekm.ee, 26.10.2018.