Eesti Vabariik 100

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib aastapäeva tähistamisest; raamatusarja kohta vaata artiklit EV100 (raamatusari)

Eesti Vabariik 100 (lühemalt EV100) on Eesti iseseisvumise ja Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamine aprillist 2017 kuni veebruarini 2020. Üle-eestiline programm hõlmab kõiki eluvaldkondi, võttes fookusesse lapsed ja noored. EV100 programm täieneb kogu juubeliperioodi jooksul. Lisaks Eestis toimuvatele pidustustele tähistatakse Eesti Vabariigi sünnipäeva ka välisriikides.

EV 100. sünnipäeva tähistamise ajaraam[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Vabariik saab 100-aastaseks 24. veebruaril 2018. Eesti riigi juubeli tähistamine algab 2017. aasta aprillis, kui möödub sada aastat eestlaste asualade ühendamisest, ja lõpeb 2. veebruaril 2020. aastal, mil möödub sada aastat Tartu rahulepingu sõlmimisest. EV 100. aastapäeva tähistamine läbib kõik olulisemad riigi loomise ajaloolised verstapostid.

Sündmused[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti riigi sünnilugu hõlmab mitmeid olulisi ajaloolisi sündmusi, mille tähistamine moodustab ühe osa EV100 programmist.


16.04.2017 EV100 üle-eestiline avaüritus. 100 aastat Eestimaa kubermangu ühendamisest Liivimaa põhjaosaga, Eesti riigi kontuuri teke

28.11.2017 100 aastat Maanõukogu kõrgemaks võimuks kuulutamise aastapäev

23.02.2018 100 aastat „Manifest kõigile Eestimaa rahvastele“ ettelugemisest

24.02.2018 Eesti Vabariigi 100. sünnipäev

20.08.2018 Eesti taasiseseisvumispäev

28.11.2018 100 aastat vabadussõja algusest

31.01.2019 100 aastat Paju lahingust

23.04.2019 Riigikogu 100

23.06.2019 100 aastat Võnnu lahingust

05.07–7.07.2019 Laulu- ja tantsupidu 150

01.12.2019 Emakeelne ülikool 100

02.02.2020 100 aastat Tartu rahu sõlmimisest

Sünnipäevakingitused Eestile[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Vabariik 100 programmis on kesksel kohal kingituste tegemine Eestile 100. sünnipäeva puhul. Kingitusteks sobivad eraisikute või organisatsioonide algatused, mis ühtivad EV100 väärtustega, on positiivse alatooniga ja arendavad Eesti elu edasi.


Suuremad algatused ehk kingitused Eestile


Igal lapsel oma pill

Eesti muusikainimeste toel ellu kutsutud projekti ’’Igal lapsel oma pill’’ eesmärk on toetada pillide soetamist Eestis muusikaõpet pakkuvatele asutustele (muusikakoolid, orkestrid, kultuuri- ja noortekeskused, lasteaiad, üldhariduskoolid jms). Projekti elluviimise eest seisavad hea muusikahariduse esindusorganisatsioonid, kelleks on Eesti Muusikakoolide Liit, Eesti Puhkpillimuusika Ühing, Eesti Sümfooniaorkestrite Liit, Eesti Rütmimuusika Hariduse Liit ja Eesti Pärimusmuusika Keskus. Algatuse patroon on maestro Tõnu Kaljuste.

2015. aastal toetati 121 muusikaõppeasutust 259 pilli ostmisel. Toetussumma oli 2015. aastal kokku 193 000 eurot. 2016. aastal toetati 208 muusikaõppeasutust 726 pilli ostmisel. Toetussumma oli 2016. aastal kokku 233 000 eurot. Rohkem infot algatuse ’’Igal lapsel oma pill’’ ja järgmiste muusikaõpet pakkuvatele asutustele mõeldud taotlusvoorude kohta leiab EV100 kodulehelt ev100.ee.


Arhitektuuriprogramm ’’Hea avalik ruum’’

Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale pühendatud arhitektuuriprogrammi „Hea avalik ruum“ raames soovitakse rajada või rekonstrueerida avalik linnaruum paljudes Eesti linnades: Põlvas, Tõrvas, Võrus, Raplas, Kärdlas, Valgas, Rakveres, Viljandis, Narvas, Kuressaares, Põltsamaal, Elvas, Kuremäel ja Tallinnas. Arhitektuuriprogrammi eestvedaja on Eesti Arhitektide Liit.

Põlva

Põlva keskväljaku ja linnaruumi arhitektuurivõistlusel valiti parimaks ideekavand märgusõnaga „Puulinn“, mille autorid on Stuudio 2 Arhitektid OÜ ja Metusala Arhitektid OÜ ühiskollektiiv koosseisus Helen Rebane, Egon Metusala, Kaie Kuldkepp, Liis Uustal ja Vilve Enno. Põlva keskväljaku ja linnaruumi arhitektuurivõistlus toimus 30.10.2014–29.01.2015. EAS toetab Põlva keskväljaku ja linnaruumi ümberehitust piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetmest 1,38 miljoni euroga.

Tõrva

Tõrva keskväljaku arhitektuurivõistlusel valiti parimaks ideekavand märgusõnaga "Mulgi kuurort", mille autorid on Mari Rass, Ott Alver, Alvin Järving ja Ilmar Klammer, kes esindavad aktsiaseltsi Novarc Group ja osaühingut Arhitekt Must. Tõrva keskväljaku arhitektuurivõistlus toimus 18.11.2014–26.01.2015. EAS toetab Tõrva keskväljaku ümberehitust piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetmest 1,2 miljoni euroga.

Võru

Võru keskväljaku ja linnaruumi arhitektuurivõistlusel valiti parimaks ideekavand märgusõnaga „Urban Gadget“, mille autor on Villem Tomiste arhitektuuribüroost OÜ Stuudio Tallinn. Võru keskväljaku ja linnaruumi arhitektuurivõistlus toimus 30.12.2014–04.03.2015. EAS toetab Võru keskväljaku ja linnaruumi ümberehitust piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetmest 2,7 miljoni euroga.

Rapla

Rapla keskväljaku ja linnaruumi arhitektuurivõistlusel valiti parimaks ideekavand märgusõnaga „Holly“, mille autor on Siiri Vallner arhitektuuribüroost KAVAKAVA OÜ. Rapla keskväljaku ja linnaruumi arhitektuurivõistlus toimus 21.01.2015–31.03.2015.

Kärdla

Kärdla keskväljaku ja linnaruumi arhitektuurivõistlusel valiti parimaks ideekavand märgusõnaga „KÄRRDAL“, mille autorid on Oskar Ivarson, Charlotte Sellbrandt, Martin Allik, Andreas Lyckefors, Johan Olsson maastikuarhitektuuribüroost MARELD koostöös arhitektuuribüroo Bornstein Lyckeforsiga. Kärdla keskväljaku ja linnaruumi arhitektuurivõistlus toimus 20.01.2015–17.03.2015.

Valga

Valga keskväljaku ja linnaruumi arhitektuurivõistlusel valiti parimaks ideekavand märgusõnaga „Tootem“, mille autorid on Gianfranco Franchi, Chiara Tesi ja Rea Sepping Itaalia arhitektuuribüroost FRANCHI ASSOCIATI. Valga keskväljaku ja linnaruumi arhitektuurivõistlus toimus 11.02.2015–14.04.2015. EAS toetab Valga keskväljaku ja linnaruumi ümberehitust piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetmest 1,5 miljoni euroga.

Rakvere

Rakvere Pika tänava ja seda ümbritseva linnaruumi arhitektuurivõistlusel valiti parimaks AS Amhold ning KARISMA arhitektid OÜ ühine võistlustöö märgusõnaga „Pikk muuseum“, mille autorid on Risto Parve ja Kai Süda. Rakvere Pika tänava ja seda ümbritseva linnaruumi arhitektuurivõistlus toimus 15.04–12.06.2015.

Kuressaare

Kuressaare kesklinna peatänavate ja platside arhitektuurivõistlusel valiti parimaks ideekavand märgusõnaga „VAIP“, mille autoriteks on arhitektid Häli-Ann Tooms ja Mari-Liis Männik arhitektuuribüroost Projekt Kuubis OÜ. Kuressaare kesklinna peatänavate ja platside arhitektuurivõistlus toimus 11.09–03.12.2015.

Elva

Elva kesklinna peatänava ja seda ümbritseva kontaktvööndi arhitektuurivõistlusel valiti parimaks ideekavand märgusõnaga „Sõstrapõõsaste vahel“, mille autoriteks on arhitektid Ülle Maiste, Diana Taalfeld, Anne Saarniit, Roomet Helbre ning Taavi Kuningas arhitektuuribüroodest AT HOME, NU, ubin pluss ja TEMPT. Elva kesklinna peatänava ja seda ümbritseva kontaktvööndi arhitektuurivõistlus toimus 15.12.2015–7.03.2016.

Viljandi

Viljandi kesklinna peaväljaku ja seda ümbritseva kontaktvööndi arhitektuurivõistlusel valiti parimaks ideekavand märgusõnaga „TASA SÕUAB“, mille autoriteks on arhitektid Ülle Maiste, Diana Taalfeld, Anne Saarniit, Roomet Helbre, Taavi Kuningas, Mihkel Urmet arhitektuuribüroost AT Home OÜ. Viljandi kesklinna peaväljaku ja seda ümbritseva kontaktvööndi arhitektuurivõistlus toimus 10.02–12.04.2016.

Tallinn

Tallinna peatänava arhitektuurivõistlusel valiti parimaks ideekavand märgusõnaga ’’Kevad linnas’’, mille autoriteks on Toomas Paaver, Indrek Peil ja Siiri Vallner. Indrek Peil ja Siiri Vallner esindavad arhitektuuribürood Kavakava. Tallinna peatänava arhitektuurivõistlus toimus 31.12.2015–25.04.2016.

Kuremäe

Kuremäe küla arhitektuurivõistlusel pälvis esikoha ideekavand märgusõnaga „Rännak“, mille autoriteks on arhitektid Helen Rebane, Kaie Kuldkepp ja Pelle-Sten Viiburg büroodest Doomino Arhitektid ja Nüüd Arhitektid. Kuremäe küla arhitektuurivõistlus toimus 18.01.2016–24.05.2016.

Põltsamaa

Põltsamaa avaliku ruumi arhitektuurivõistlusel valiti parimaks ideekavand märgusõnaga "Roosilinn", mille autorid on arhitektid Ott Alver, Alvin Järving, Mari Rass ja Kaidi Põder arhitektuuribüroost Arhitekt Must. Põltsamaa avaliku ruumi arhitektuurivõistlus toimus 18.03–08.06.2016.


Eesti 100 tamme

Kingitusena Eesti Vabariigi 100. juubeliks rajatakse üle Eesti koostöös koolide ja kohalike omavalitsustega sadu tammeparke ja kutsutakse inimesi ja organisatsioone istutama oma tammepuid. Eesti 100 tamme esindustammik istutatakse Tamsallu. Rohkem infot ’’Eesti 100 tamme’’ projekti ja sellega liitumise kohta leiab EV100 kodulehelt ev100.ee.


EV100 igas külas

Algatus ’’EV100 igas külas’’ annab võimaluse küladele, linnadele ja kogukondadele Eestis kui välismaal tähistada 2018. aastal oma programmiga Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva. ’’EV100 igas külas’’ programmi sobivad järgmised tegevused:

• EV100 teiste programmide, nagu „Eesti 100 tamme“ ja arhitektuuriprogrammi „Hea avalik ruum“ raames ettevalmistatud sündmused.

• EV100 korraldustoimkonna partnerorganisatsiooni Eesti Külaliikumine Kodukant poolt programmi ’’EV100 igas külas’’ raames käivitatud sündmused.

• Erinevate riiklike toetusprogrammide kaudu rahastatud (Leader, Kodanikuühiskonna Sihtkapital, KOP ehk Kohaliku omaalgatuse programm) avalikuks kasutuseks ette nähtud ja kogukonna eluolu parandavad ettevõtmised, kui nende valmimine on ajastatud programmi ’’EV100 igas külas’’ toimumisaega.

• Muude rahastusallikate (kohalik omavalitsus, sponsorid jm) toel tehtavad avalikuks kasutuseks ette nähtud ja kogukonna eluolu parandavad ettevõtmised, kui nende valmimine on ajastatud programmi ’’EV100 igas külas’’ toimumisaega.

• Sündmused, millega tähistatakse 100 aasta möödumist EV sünnilooga seonduvaist ajaloolistest sündmustest kohtadel (näiteks Vabadussõja lahingud), kui nendega kaasneb püsiva väärtuse loomine (mälestuskivi, ajalooline uurimus, traditsiooni juurutamine vms).

• Antud paigale ainuomane traditsiooniline sündmus, kui sellele lisatakse seekord eriline, EV100-le pühendatud osa, ja kui sellega kaasneb püsiva väärtuse loomine.

• Kõikvõimalikud muud tegevused ja objektid, mis sobivad kingituse kontseptsiooniga ja millega kaasneb kogukondlikku identiteeti toetava püsiva väärtuse loomine.


EV100 teatriprogramm ’’Sajandi lugu’’

Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks toovad Eesti teatrid ühiskingitusena publiku ette lavastusprojekti “Sajandi lugu”. Eesti teatrid jagasid sajandi üheteistkümneks kümnendiks (1910–1920…2010–2020 jne) ja lisasid neile tulevikulavastuse. Lavastused luuakse teatrite koostöös, ühtekokku osaleb projektis vähemalt 24 teatrit ja luuakse vähemalt 12 uuslavastust. Lavastuste esietendused jäävad ajavahemikku september 2017 – juuni 2018 ja need toimuvad sajandi kronoloogilises järgnevuses. Lavastused jäävad teatrite repertuaari pikemaks ajaks. Lisainfot teatriprojekti kohta leiab EV100 kodulehelt ev100.ee.

EV100 konkursid[muuda | muuda lähteteksti]

EV100 mängufilmide konkurss

EFI otsustas toetada filme „Tõde ja õigus“, režissöör Tanel Toom (2,187 miljonit eurot), „Seltsimees laps“, režissöör Moonika Siimets (1,2 miljonit eurot), „Põrgu Jaan“, režissöör Kaur Kokk (1,2 miljonit eurot), „Võta või jäta“, režissöör Liina Trishkina-Vanhatalo (720 000 eurot) ja lastefilmi „Eia jõulud Tondikakul“, režissöör Anu Aun (837 000 eurot).

Tootmistaotlusi hindas ekspertkomisjon koosseisus EV100 juhtrühma esimees Toomas Kiho, Tiina Lokk, filmilevitaja Lauri Kaare, EFI peaprodutsent Piret Tibbo-Hudgins ja EFI eelarveekspert Endel Koplimets.

Detsembris 2012 välja kuulutatud EV100 mängufilmide konkursi esimesse vooru laekus juunis 2013 165 filmiideed, millest 17 paremat kirjutati stsenaariumiteks oktoobriks 2014. Stsenaariumitest jäi omakorda sõelale üheksa tugevamat projekti, mille loominguline arendus kestis 2015. aasta oktoobri alguseni. Samal kuul andis filmidele kunstilise hinnangu Eesti Vabariik 100 žürii, tõstes esile kuut filmi.

Tootmistoetuse taotluse esitamise võimalus Eesti Filmi Instituudile oli kõigil arendusperioodi lõpetanud projektidel. Eesti Vabariik 100 pikkade animafilmide vooru 7. detsembril 2015 esitati üks taotlus, mis ka rahuldati. Tootmistoetuse sai „Lotte ja kadunud lohed“, režissöörid Janno Põldma ja Heiki Ernits (1,5 miljonit eurot). Eesti Vabariik 100 mängufilmide vooru 22. veebruaril 2016 laekus seitse taotlust, neist tootmistoetuse sai viis filmiprojekti.

Eesti Vabariik 100 anima- ja mängufilmid jõuavad kinoekraanidele ajavahemikus 2018 veebruar kuni 2019 veebruar.


EV100 muusikasündmuste konkurss

10. märtsist kuni 10. juunini 2015 toimus EV100 muusikasündmuste konkurss, mille eesmärk oli leida ideid muusikalistele suursündmustele, mis toimuvad aprillist 2017 kuni veebruarini 2020 ning oleksid väärilised tähistama Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva. Konkursist olid oodatud osa võtma muusika loojad ja esitajad ning sündmuste korraldajad, kes pakkusid ühiselt välja oma nägemuse tulevasest muusikasündmusest. Esitatud ideed pidid sisaldama vähemalt 20 minuti ulatuses uue heliloomingu ettekandmist. Teosele ei seatud žanrilisi piiranguid. Konkursile olid oodatud erinevat laadi sündmused ja muusikateosed – süvamuusikast džässini, folgist elektroonilise muusikani.

EV100 muusikasündmuste ideekonkursile laekus kokku 66 ideed.


Kümme võidutööd ja nende esitajad:

• "Eesti helifilmi mikstuur", esitajad Taavi Kerikmäe, Andres Tenusaar ja MTÜ Peata Film;

• "KERES", esitajad Timo Steiner, Sander Mölder, Teet Kask, Madli-Liis Parts, festival Eesti Muusika Päevad;

• "Kui kivid olid veel pehmed", esitajad Märt-Matis Lill, Anna Hints, Mari Kalkun ja Triinu Ojar, Eesti Filharmoonia Kammerkoor;

• "Eestimaa atmosfäärid", esitajad Pärt Uusberg, Eesti Noorte Segakoor, Üle-eestiline Neidudekoor LEELO, Eesti Meestelaulu Seltsi üle-eestiline poistekoor KALEV, Eesti Tütarlastekoor, Eesti Noorte Puhkpilliorkester;

• "Muinastulede öö", esitajad Ülo Krigul, Tõnu Kaljuste, Nargenfestival, ERSO, MTÜ Tuleranda;

• "Mööda piiri", esitajad Hando Põldmäe, Politsei- ja Piirivalveorkester, Eerika Kurm;

• "100 eestlase portree", esitajad Erki Pärnoja, Kaupo Kikkas, MTÜ Jazzkaare Sõprade Ühing, Anne Erm, Eva Saar, Marju Kask;

• "Üheksa hümni vabadusele", esitajad Eesti Jazzliit, festival Jazzkaar;

• "Klaveriloomad. Elu muusikas", esitajad Peeter Rebane, Katri Rebane, Kerstin Hallik, Lumus Artis OÜ;

• "Teekond", esitajad Puhkpillikvintett Estica, Vanemuise Puhkpillikvintett, Celia Roose, Liisa Hirsch, Pärt Uusberg, Tauno Aints, Eesti Interpreetide Liit.


EV100 kunstikonkurss: "Rändajad ja kohanejad – kogukondade lood üle Eesti"

30. novembril 2015 kuulutas Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus koostöös EV100 korraldustoimkonnaga Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul välja kunstiprojektide konkurssi “Rändajad ja kohanejad”. Konkursile olid oodatud nii näitused, seminarid, üksikteosed, loengud, performance’id kui festivalid, mis lähtuvad Eesti ajalugu ja tänapäeva mõjutavatest rännetest ja kohanemistest: põhjustest, miks on Eestisse või Eestist välja rännatud; kogukondade kohanemisest rändamistega ja selle kultuurilisest väljundist Eesti 100 aasta jooksul. Konkursi taotluse esitamise tähtaeg oli 1. märts 2016. Tähtajaks laekus 25 taotlust.


Välja valiti seitse toetust saavat projekti:

• Johan Tali ja Kirsi Lemberi uurimus- ja näituseprojekt “100 maha”, mis võtab vaatluse alla sada lagunevat ehitist üle Eesti. Projekti raames uuritakse nende ilma omaniku ja tulevikuta hoonete kogukondlikku rolli tänapäeval.

• Liina Siibi etendusega päädiv uurimuslik projekt Eesti naistest Soomes uurib naiste Soome minemise põhjuseid ja seal tekkinud eestlaste kultuuri.

• Annika Haasi fotoprojekt “Eesti moslemikogukonna anatoomia” käsitleb Eesti moslemi ajalugu 16. sajandist tänaseni kui osana Eesti mitmekesisusest.

• Annika Haasi ja Külli Lupkini projekti “Sissevaade Eesti romade kogukonda” tulemusel valmib raamat Eesti romade kogukondadest läbi roma laste silmade ja Annika Haasi kaamera.

• Tanel Randeri projekt “100 paplit” alustab kunstinäituste ja -residentuuriga Valga muuseumis ning püüab luua laiemat kõlapinda Ida-Euroopa identiteedile Eestis.

• Killu Sukmiti ja Minna Hint pagulaskriisi käsitlev projekt “Kraam” kaasab Eestisse saabunud asüüliotsijaid ja pagulasi, kunstnikke ja kodanikke töötubadesse ning kohvikutesse. See on jätkuprojekt 2015. aastal alustatule.

• Taavi Suisalu ja Timo Tootsi “Hiirelõks48” toovad kokku digitehnoloogiatega töötavad kunstnikud, et leiutada ja mõtestada digitaalse immigrandi ja pärismaalase mõisteid.

Kokku toetati projektide elluviimist 50 000 euroga. Konkursi taotlustest valis parimad välja žürii koosseisus Maria Arusoo ja Rebeka Põldsam (Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus), Merilin Piipuu (Okupatsioonide Muuseum), Maarja-Liisa Soe (Eesti Vabariik 100 korraldustoimkond), Garri Raagmaa (linnauurija), Veronika Valk (arhitekt) ja Aro Velmet (ajaloolane). Projektid viiakse ellu Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamise ajal.


KÜSKi ja EV100 kingituste konkurss

2016. aastal toimus Kodanikuühiskonna Sihtkapitali (KÜSK) ja EV100 koostöös EV100 sünnipäevakingituste taotlusvoor, mille eesmärk oli unikaalsete, uuenduslike algatuste käivitamine ning elluviimine, mis sobivad Eestimaale kingituseks Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks. KÜSKi hindajate ettepanekutele tuginedes otsustas EV100 juhtrühm toetada 12 projekti kogusummas 86 000 eurot.


Toetust said järgmised projektid:

• MTÜ Tagasi Kooli korraldab kingitusena EV 100. sünnipäevaks septembrist 2017 kuni maini 2018 1.–12. klasside õpilastele 100 võrgu-külalistundi. Tundide eesmärk on innustada noori mõtestama Eesti ühiskonnas toimuvat, andma ideid ja tegutsema Eesti elu paremaks loomisel.

• MTÜ Karksi-Nuia Pensionäride Ühenduse algatus „Karksi-Nuia mulke elu pilte pääl“ on ajalooline tagasivaateline kaart, mis jäädvustab Karksi-Nuia kohalike mälestusi piirkonna hoonetest ja nende ajaloost. Selleks kogutakse arhiivimaterjale, fotosid ja kohalike meenutusi nii eesti kui ka mulgi keeles. Kaardi abil hoitakse ja tutvustatakse Mulgimaa ajalugu ja kultuuripärandit.

• Eesti Kirikute Nõukogu kingitus EV 100. sünnipäevaks on publikatsioon ’’Vaimulik Viis Vabariigile’’ ehk ’’VVV’’, milles on talletatud samanimelise lauluvõistluse abil kogutud valik uusi Eesti Vabariigile pühendatud laule koos seadetega.

• MTÜ Eesti Fotopärand on loonud ühisloomeplatvormi Ajapaik, mille eesmärk on fotode, maalide, graafika ja filmide abil näidata, kuidas on meie elukeskkond aja jooksul muutunud.

• Eesti Rahvatantsuansamblite Liit korraldab kingitusena Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks suurejoonelise kontsertetenduse, mille teemaks on eesti rahvatantsu kujunemislugu ja areng läbi aja. Kontsert toimub Tondiraba Jäähallis Tallinnas 1. juunil 2018. MTÜ Ääsmäe Külakogu kingitus EV 100. aastapäeva puhul on 100 kirsipuuga park.

• MTÜ Lodja Postijaama Arendamise Selts algatab EV 100. sünnipäeva puhul iga-aastase Saarde valla Külade Olümpia, mis kaasab kõikide Saarde valla külade kogukondi.

• SA Võru Kannel on algatanud EV 100. sünnipäeva puhul koostöös Võru linna ja kohalike organisatsioonidega laste- ja perefestivali ’’Rõkkab rõõmust Võrumaa’’. Festivali programmi kuuluvad laste silmaringi avardavad tegevused, näiteks etendused, töötoad, sportimine ja musitseerimine.

• Tartu Oskar Lutsu nim. Linnaraamatukogu paigaldab kingitusena EV 100. sünnipäevaks üle Eesti 100 märgist, mis tähistavad konkreetsete paikade seost mõne olulise kirjandusteosega. Märgised juhatavad inimesi edasi kodulehele, kust saab vaadelda kaarti kõigi märgiste asukohaga, kuulata raamatute tekste tuntud kultuuritegelaste esituses ja lugeda teoste kohta lisa.

• MTÜ Linnasilm kingib EV 100. sünnipäeva puhul sada avalikku lauatenniselauda, et arendada sportimist linnaruumis. Laudade kujundamisesse kaasatakse kohalikke kogukondi ja kunstnikke.

• MTÜ Viskla Külaarendamise Selts loob koostöös Viskla elanike ja Kose Kunstikeskusega Viskla külakeskuse õuealale kiigepargi ehk kiikla, mis ehitatud lähtuvalt Eesti kiigekultuurist.

• Pühima Päästja Püha Birgitta Ordu Klooster Pirital loob kingitusena EV 100. sünnipäevaks Piritalt Vana-Vastseliinani kulgevale palverännuteele uusi matkaradu ja paigaldab palvepinke. Lisaks toimuvad palverännutee kodulehe arendustööd tõlkimise ja tekstide toimetamise näol.

Välisprogramm[muuda | muuda lähteteksti]

Lisaks sellele, et 2018. aastal täitub 100 aastat Eesti Vabariigi sünnist, on Eesti 2017. aasta teisel poolel Euroopa Liidu Nõukogu eesistujamaa. Selleks, et Eestit nende kahe sündmuse abil 2017.-2018. aastal maailmas laiemalt tutvustada, on ellu kutsutud EV100 ja EL eesistumise rahvusvaheline programm. Suurim osa rahvusvahelise programmi raames välisriikides toimuvatest sündmustest on seotud kultuurivaldkonnaga – välismaal tutvustatakse eesti muusikat, kunsti, arhitektuuri, filmi, etenduskunste jpm. Lisaks kultuurile on üritusi hariduse, teaduse ja tehnoloogia valdkonnast.


Eestlased välismaal Eestlased üle maailma on oodatud tähistama Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva Eestis ja ka välisriikides. Välisriikides elavate eestlaste üks suursündmusi saab olema ESTO 2019, mis toimub viimast korda ja leiab aset Helsingis ja Tallinnas ja pühendatud Eesti riigi 100. sünnipäevale.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]