Mine sisu juurde

Heiki Ernits

Allikas: Vikipeedia
Heiki Ernits 5. aprillil 2014 Nukitsa konkursi auhinnatseremoonial

Heiki Ernits (sündinud 24. märtsil 1953 Tallinnas) on eesti filmilavastaja ja karikaturist.

Ernits sai alghariduse aastatel 1965–1971 Kohila Keskkoolis. 1975. aastal lõpetas ta Tallinna Pedagoogilise Instituudi kunsti- ja tööõpetuse erialal. 1977. aastal teenis ta Belogorskis Nõukogude armee suurtükiväe polgus. 1978. aastal läks ta tööle Tallinnfilmi joonisfilmi osakonda, kus on töötanud joonisfilmide kunstniku ja hiljem režissöörina.

Ernits kuulub Eesti Kinoliitu, Eesti Animatsiooni Liitu ja Eesti Kunstnike Liidu raamatugraafika sektsiooni.[1]

Heiki Ernits on koos Janno Põldmaga avaldanud muret, mis tuleneb nende filmide tasuta allalaadimisest internetist, ning väitnud juba 2009. aastal, et seetõttu on nad kaotanud üle ühe miljoni Eesti krooni tulu.[2]

Heiki Ernitsa esimene filmitöö oli Tallinnfilmi joonisfilmi osakonnas Rein Raamatu joonisfilmis „Põld“ (1978) kunstnik-lavastaja assistendina.

Peale animatsiooni on ta tegutsenud muudes valdkondades. Alates 1993. aastast on ta olnud Eesti Ekspressi karikaturist-illustraator ning töötanud raamatukujundaja, fotograafi ja õpetajana, korraldanud autorinäitusi, illustreerinud väljaandeid ja teinud firmadele reklaamfilme.

Ernitsa karikatuure ja illustratsioone on avaldatud väljaannetes Pikker, Põhjanael, Täheke, Anne, Kultuur ja EluPilkaja jpt. Ta on osalenud karikatuurivõistlustel nii Eestis kui ka välismaal.

Joonisfilmid

[muuda | muuda lähteteksti]
  • „Kas on ikka rasvane“ – kunstnik-lavastaja (1978)
  • Suur Tõll“ – kunstnik-lavastaja, peakunstnik Jüri Arrak (1980)
  • „Kohtumine“ – režissöör ja kunstnik (lühipala joonisfilmist „1+1+1“; 1981)
  • „Põrgu“ – kunstnik-lavastaja, kaaskunstnik Valter Uusberg (1983)
  • „Kalle ja koll“ – režissöör ja kunstnik (1984)
  • „Ramsese vembud I–IV“ – režissöör (1985–1987)
  • „Sammas“ – režissöör ja kunstnik (1989)
  • „Ja nii igal aastal“ – režissöör ja kunstnik (1990)
  • „Ärasõit“ – režissöör ja kunstnik (1991)
  • „Jaagup ja surm“ – režissöör ja kunstnik (1994)
  • „Tallinna legendid“ – režissöör, kaasrežissöör Leo Lätti (1995)
  • lastejoonissari „Tom ja Fluffy“ – režissöör ja peakunstnik, kaasrežissöörid Janno Põldma ja Leo Lätti (Beta SP) (1997)[3]
  • Lotte“ – režissöör ja peakunstnik, kaasrežissöör Janno Põldma (Beta SP) (2000)
  • Lepatriinude jõulud“ – režissöör ja peakunstnik, kaasrežissöör Janno Põldma (Beta SP) (2001)
  • „Kontsert porgandipirukale“ – režissöör, kaasrežissöör Janno Põldma (2002)
  • „Lotte“ – režissöör, kaasrežissöör Janno Põldma (2006)
  • „Tuled öös“ – režissöör (Arvi Siia luuletuse põhjal valminud lühipala joonisfilmide kassetist „Must lagi“; 2007)[4]
  • „Leiutajateküla“ – režissöör (Eesti Vabariigi 90. aastapäevale pühendatud kaheminutised lühifilmid „Rahvas“, „President“, „Kool“, „Pank“, „Parlament“, „Rahvused“; 2009)
  • Lotte ja kuukivi saladus“ – režissöör, kaasrežissöör Janno Põldma (2011)
  • „Lotte ja kadunud lohed“ – režissöör, kaasrežissöör Janno Põldma (2019)
  • "Kaka, kevad ja teised" – üks režissööridest (2023)[5]

Illustreeritud raamatuid

[muuda | muuda lähteteksti]

Karikatuuriraamatud

[muuda | muuda lähteteksti]

Isikunäitused

[muuda | muuda lähteteksti]
  • „Vähk“ (1996)
  • „Lehm“ (1998)
  • „Veri“ (1999)
  • „President“ (2001)
  • „Lotte reis Lõunamaale“ (2002)
  • „Leiutajateküla Lotte“ (2008)
  • „Illustratsioonid“ Eesti Lastekirjanduse Keskuses (2009)
  • 1983 Vilniuse karikatuurivõistlusel „Homo sapiens“ Kuldhamba auhind
  • 1992 Tampere rahvusvahelisel lühifilmide filmifestivalil (Soome) noortežürii auhind joonisfilmi „Ärasõit“ eest
  • 1996 Kieli rahvusvahelisel arheoloogiliste filmide festivalil (Saksamaa) žürii eripreemia joonisfilmi „Tallinna legendid“ eest
  • 1997 Pärnu Filmipäevade peapreemia seriaalide kategoorias joonisfilmi „Tom ja Fluffy“ eest
  • 2000 Eesti Filmiajakirjanike Ühingu aasta filmi auhind joonisfilmi „Lotte reis lõunamaale“ eest
  • 2000 Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti aastapreemia (koos Janno Põldma, Andrus Kivirähki, Regina Lukk-Toompere, Olav Ehalaga; südamliku huumoriga joonisfilmi “Lotte” loojad)
  • 2002 Kiievi rahvusvahelise animafilmide festivali „Krok“ (Ukraina) esimene preemia täispikkade animafilmide kategoorias joonisfilmi „Lepatriinude jõulud“ eest
  • 2002 Moskva rahvusvahelise lastefilmide festivali „Golden Fish“ (Venemaa) preemia joonisfilmi „Lepatriinude jõulud“ eest
  • 2003 karikatuurivõistlusel „101 poliitilist karikatuuri“ teine koht jagatuna Urmas Nemvaltsiga Postimehest[6]
  • 2004 Nukitsa konkurss, 1. koht kunstnike kategoorias ("Lepatriinude jõulud")
  • 2006 Eesti Rahvuskultuuri Fondi Ene ja Tõnis Kase sihtkapitali aasta parima filmi preemia joonisfilmi „Leiutajateküla Lotte“ eest
  • 2007 Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemia (koos Kaspar Jancise, Mati Küti, Janno Põldma, Priit Pärna, Olga Marchenko, Ülo Pikkovi ja Priit Tenderiga; parim animafilm "Must lagi")
  • 2007 Montevideo rahvusvahelise lastefilmide festivali „Divercine“ (Uruguay) lastežürii parima täispika filmi auhind ja rahvusvahelise žürii parima täispika animatsiooni auhind joonisfilmi „Leiutajateküla Lotte“ eest
  • 2007 Riia filmifestivali „Lielais Kristaps“ (Läti) parima täispika animatsiooni preemia joonisfilmi „Leiutajateküla Lotte“ eest
  • 2007 19. Bielefeldi lastefestivali (Saksamaa) lastežürii festivali parima filmi auhind Fred, Der Goldene Gossi joonisfilmi „Leiutajateküla Lotte“ eest
  • 2007 Vilniuse rahvusvahelise animafilmide festivali „Tindirindis“ (Leedu) parima täispika animatsiooni auhind joonisfilmi „Leiutajateküla Lotte“ eest
  • 2007 Valgetähe IV klassi teenetemärk[7]
  • 2008 Nukitsa konkurss, 1. koht kunstnike kategoorias ("Leiutajateküla Lotte")
  • 2010 Nukitsa konkurss, 1. koht kunstnike kategoorias ("Kaka ja kevad")
  • 2011 Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemia (koos Janno Põldmaga, aasta menufilm - "Lotte")
  • 2012 Leedsi noorsoofilmide festivali (Suurbritannia) publiku peapreemia joonisfilmi „Lotte ja kuukivi saladus“ eest
  • 2012 rahvusvahelise animafilmide festivali „Anima Mundi“ (Brasiilia) laste täispikkade filmide III auhind joonisfilmi „Lotte ja kuukivi saladus“ eest
  • 2012 Buenos Airese rahvusvahelise laste ja noorte filmifestivali „Nueva Mirada“ (Argentina) parima täispika animatsiooni preemia joonisfilmi „Lotte ja kuukivi saladus“ eest
  • 2012 Vilniuse rahvusvahelise animafilmide festivali „Tindirindis“ (Leedu) žürii diplom joonisfilmi „Lotte ja kuukivi saladus“ eest
  • 2012 Jerevani rahvusvahelise animafilmide ja koomiksikunsti festivali „reAnimania“ (Armeenia) žürii diplom joonisfilmi „Lotte ja kuukivi saladus“ eest
  • 2012 Chicago rahvusvahelise lastefilmide festivali (Ameerika Ühendriigid) täispikkade filmide II auhind joonisfilmi „Lotte ja kuukivi saladus“ eest
  • 2012 Minski rahvusvahelise filmifestivali „Listopad“ (Valgevene) parim muinasjutufilmi preemia joonisfilmi „Lotte ja kuukivi saladus“ eest
  • 2013 Bangalore'i rahvusvahelise lastefilmide festivali (India) parima animafilmi preemia joonisfilmi „Lotte ja kuukivi saladus“ eest
  • 2013 Lucknow' rahvusvahelise lastefilmide festivali „CMS“ (India) parima animafilmi preemia joonisfilmi „Lotte ja kuukivi saladus“ eest
  • 2013 laste- ja noorsoofilmide festivali „KinoJazda“ (Poola) III auhind, publiku peapreemia Golden Centipede ja lastežürii eriauhind joonisfilmi „Lotte ja kuukivi saladus“ eest
  • 2014 Nukitsa konkurss, 1. koht kunstnike kategoorias ("Lotte ja kuukivi saladus"), 2. koht kunstnike kategoorias ("Õpetaja Kusti kummitab ja teisi jutte")
  • 2016 Nukitsa konkurss, 1. koht kunstnike kategoorias ("Karneval ja kartulisalat"), 3. koht kunstnike kategoorias ("Nõianeiu Nöbinina ja korstnapühkija")
  • 2019 Müncheni filmifestivalil (Saksamaa) publiku auhind „Lotte ja kadunud lohed“ eest
  • 2020 Nukitsa konkurss, 1. koht kunstnike kategoorias ("Tont ja Facebook")
  1. "Heiki Ernits". Eesti Joonisfilmi koduleht. Vaadatud 11. juulil 2019.
  2. Lotte autorid kurdavad, et neid röövitakse päise päeva ajal“ Eesti Ekspress, 9. veebruar 2012.
  3. Suur esilinastamine“ Sirp, 15. mai 1998.
  4. Kes? Mis? Kus?“ Tänapäev 2008, lk 344.
  5. "Kivirähki ainetel: uues kodumaises animafilmis seikleb kakajunn". Postimees. 21. detsember 2022. Vaadatud 21. detsembril 2022.
  6. Sada ja üks Eesti poliitilist karikatuuri“. Riigikogu Toimetised, 14. juuni 2004.
  7. Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]