Keskkonnaagentuur

Allikas: Vikipeedia
Keskkonnaagentuur
Lühend KAUR
Asutatud 1. juunil 2013
Tüüp riigiasutus
Peakorter Tallinnas
Asukoht Mustamäe tee 33, Tallinn
Tegevuspiirkond Eesti Vabariik
Emaorganisatsioon Kliimaministeerium
Eelarve maht 10,7 miljonit Langus(-0,7%) (2023)
Töötajad 223 Tõus(+2,3%) (2021)
Veebileht Keskkonnaagentuuri koduleht

Keskkonnaagentuur (lühend KAUR)[1] on Kliimaministeeriumi haldusalas olev riigiasutus, mis loodi 2013. aastal Eesti Meteoroloogia- ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) ja Keskkonnateabe Keskuse tegevuse ümberkorraldamisel. Keskkonnaagentuur tegeleb riikliku keskkonnaseire programmi täitmisega, keskkonnavaldkonna riigisiseste ja rahvusvaheliste aruannete koostamisega, keskkonnaseisundile hinnangute andmisega, elutähtsate teenuste, sh ilmaprognoosi tagamise ning seirejaamade, -vahendite ja -seadmete pidamise ja uuendamisega.

Keskkonnaagentuur teeb tihedat koostööd teiste riikide keskkonnaseiret teostatavate asutuste ja meteoroloogiateenistustega. Samuti täidab Keskkonnaagentuur riikliku kontaktisiku ülesandeid mitme rahvusvahelise organisatsiooni ja koostööprogrammi juures.[2]

Keskkonnaagentuuri peakorter asub Tallinnas.

Keskkonnaagentuuri tegevuse üle teostab järelevalvet Eesti kliimaminister. Keskkonnaagentuuri tööd juhib direktor.[3] Alates 21. detsembrist 2015 on Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala.[4]

13. augustil 2020 alustas Keskkonnaagentuur lisaks prognoosi- ja hoiatusteenusele ka Eesti rahvusvahelistel tsiviillennuväljadel ilmavaatlusteenuse osutamist.[5]

Kliimaministeeriumi haldusalas on Keskkonnaagentuur ühe väiksema eelarvega allasutus. 2023. aastal moodustab Keskkonnaagentuuri eelarve 5% Kliimaministeeriumi valitsemisala eelarvest.[6]

Direktorid[muuda | muuda lähteteksti]

Keskkonnaagentuuri osutatavad avalikud e-teenused[2][muuda | muuda lähteteksti]

  • Jäätmearuandluse infosüsteem (JATS) – Eesti jäätmekäitluse ülevaated
  • Metsaregistri avalik teenus – metsaregister
  • Loodusvaatluste andmebaas – andmebaas on loodud kõigile loodushuvilistele, et nad saaksid sisestada liikide kohta vaatlusandmeid. Lisaks elavate isendite vaatlustele saab andmebaasi sisestada ka tegevusjälgede (käpajäljed, ekskremendid) ja surnud isendite (nt autolt löögi saanud teeservas lebav rebane) nägemist.
  • Veekasutuse infosüsteem – veebiportaali kaudu on võimalik ilma sisse logimata otsida puuraukude andmeid ja hüdrogeoloogiliste tööde teostajate tegevuslubade andmeid.
  • Keskkonnaseire Infosüsteem (KESE) – riikliku keskkonnaseire programmi ja sellega seotud keskkonna uuringute-projektide raames kogutud keskkonnaseisundi andmestikku koondav andmekogu.
  • Riigi Ilmateenistus – teave ilmaprognooside kohta.

Rahvusvaheline koostöö[muuda | muuda lähteteksti]

Euroopas on Keskkonnaagentuuri üks pikemaajalisi koostööpartnereid olnud Euroopa Keskkonnaamet. Keskkonnaagentuur edastab Eestist kogutud keskkonnaandmeid Euroopa Keskkonnaametile läbi Euroopa keskkonnainfo- ja keskkonnavaatlusvõrgustiku EIONET.[2]

Vastavalt Eesti riigi võetud kohustustele edastab Keskkonnaagentuur Eesti keskkonnaandmed Euroopa Statistikaametile EUROSTAT, ÜRO Keskkonnaprogrammile UNEP ning muudele Euroopa ja rahvusvahelistele institutsioonidele.[2]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Keskkonnaagentuuri põhimäärus–Riigi Teataja". www.riigiteataja.ee. Vaadatud 12. märtsil 2023.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 "Keskkonnaagentuuri koduleht". Vaadatud 11.01.2021.
  3. "Keskkonnaagentuuri põhimäärus". 6. juuli 2015. Vaadatud 11.01.2021.
  4. 4,0 4,1 "Keskkonnaagentuuris vahetus juht". 21. detsember 2015. Originaali arhiivikoopia seisuga 4. aprill 2016.
  5. "Keskkonnaagentuur osutab ilmavaatlusteenust nüüdsest ka lennuväljadele". 18. august 2020.[alaline kõdulink]
  6. "2023. aasta riigieelarve materjalid". Vaadatud 4.12.2022.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]