Laev

Allikas: Vikipeedia
Reisilaev Queen Mary 2
Maailma suurimate laevade võrdlus. Tanker, konteinerilaev, puistlastilaev, reisilaev, lennukikandja.

Laev on veetiheda kerega kindlaks kasutusotstarbeks valmistatud veesõiduk.

Üldkirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Laev on olnud ajalooliselt peamine veesõiduk ja veekogude ületamise vahend.

Algsed laevad nägid välja nagu suured paadid ja olid sõltumata otstarbest üsna sarnase ehitusega. Aja jooksul on laevade mõõtmed oluliselt suurenenud, omadused paranenud ja väliskuju vastavalt otstarbele märgatavalt eristunud.

Kuni õhusõidukite massilise kasutuselevõtmiseni 20. sajandil oli laev ainus vahend suurte veekogude ületamiseks ja ühenduste pidamiseks. Sellele vaatamata on laevad tänapäevalgi peamised kaubavedude teostamise vahendid – enamus maailma kaubaveomahust langeb jätkuvalt meretranspordile. See on tingitud sellest, et võrreldes muude transpordivahenditega on laevad märksa suurema mahutavuse ja madalama kasutushinnaga.

Laeva ehitus ja omadused kavandatakse ja kujundatakse vastavalt kasutusotstarbele. Laevu kasutatakse erinevate majanduslike, teaduslike (ka hariduslike) või sõjanduslike ülesannete täitmiseks, samuti ajaviiteks või spordiks merel ja sisevetel.

Laevade kasutamisega seonduvaid tegevusi ja vajadusi nimetatakse üldistavalt laevanduseks.

Laeval on reeglina ehituslikult olemas vähemalt üks tekk ja ka vähemalt üks kajut või tekiehitis. Laevast väiksemat veesõidukit nimetatakse tavaliselt paadiks või kaatriks.

Laeva õiguslik määratlus Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Scale of justice 2.svg  Legaaldefinitsioon: Meresõiduohutuse seadus (MSOS) §2

Eesti Vabariigi õiguse järgi on laev veesõiduk, mida kasutatakse majandustegevuseks, riigihaldusülesannete täitmiseks või kutsekoolituseks. Selles tähenduses ei käsitata laevana väikelaeva, seevastu laevana käsitatakse ka üle 24 m pikkust veesõidukit, mida kasutatakse vaba aja veetmiseks.[1] Üldjuhul käsitatakse laevana kõiki üle 24 m pikkusi veesõidukeid, 1990. aastatel käsitati laevana kõiki üle 12 m pikkusi veesõidukeid.

Venemaa keisririigis ja Eesti Vabariigis enne 1940. aastat ning samuti Nõukogude okupatsiooni lõpuni kanti registrisse laev alates 20 brutoregistertonnist.

Laevade liigitamine[muuda | muuda lähteteksti]

Liikumapaneva jõu järgi:

Jõuseadme tüübi järgi eristatakse auru-, diisel-, turbiin-, elektri- ja aatomilaevu. Peale eelmainitute kasutatakse laevadel kõigi nende mootoritüüpide kombinatsioone.

Jõuseadmega laevadel võib käituriks olla sõuajam (sõukruvi, sõuratas või tiivikratas), propeller, reaktiivmootor või veepaiskur.

Vees liikumise põhimõtte järgi eristatakse glisseerivaid (glisserid), tiiburlaevu, veepinnal ujuvaid (süvislaevu, hõljuklaevu, lendlaevu ja allveelaevu.

Kerede arvu järgi ühe- ja mitmekerelisteks (katamaraan, trimaraan).

Laeva üldehitus[muuda | muuda lähteteksti]

Laeva põhilised osad. 1Korsten; 2Ahter; 3Sõukruvi ja Roolilaba; 4Parras ehk poord; 5ankur; 6Vöörtääv (Pirnvöör); 7Vöör; 8Tekk; 9Tekiehitis
Suure süvislaeva kaarte lõige

Laeva iseloomustavad näitajad[muuda | muuda lähteteksti]

Laeva iseloomustavad peamiselt:

Nendest näitajatest tuleneb laevaklass.

Kere[muuda | muuda lähteteksti]

Laevakere ehitusmaterjalina kasutatakse puitu, terast, alumiiniumi, raudbetooni, plastmasse või nende materjalide kombinatsioone, harvemini titaani.

Laeva ehitus ja konstruktsioon sõltuvad tema kasutamise eesmärgist.

Laevakeres olevat auku või pragu, mille kaudu vesi tungib laevakeresse, nimetatakse lekiks.

Laevatüübid[muuda | muuda lähteteksti]

Moodsa kemikaalitankeri lõige
Külmutuslaev

Purjelaevad[muuda | muuda lähteteksti]

Kaubalaevad[muuda | muuda lähteteksti]

Reisilaevad[muuda | muuda lähteteksti]

Abilaevad[muuda | muuda lähteteksti]

Uurimislaev Dana

Kalalaevad[muuda | muuda lähteteksti]

Sõjalaevad[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]