Laev

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Reisilaev Queen Mary 2
Maailma suurimate laevade võrdlus. Tanker, konteinerilaev, puistlastilaev, reisilaev, lennukikandja.

Laev on veekogul hõlpsaks liikumiseks valmistatud, piisavalt veetiheda, -stabiilse ja -hüdrodünaamilise kerega ning üldjuhul suurem veesõiduk. Laeval on reeglina vähemalt üks laevatekk ja vähemalt kajut (laevaruum) või tekiehitis. Laevast väiksemat sarnaste omadustega veesõidukit nimetatakse tavaliselt kaatriks või paadiks.

Laeva ehitus ja omadused kavandatakse ja kujundatakse vastavalt kasutusotstarbele. Laevu kasutatakse peamiselt majanduslike, teaduslike, hariduslike või riiklike (sealhulgas sõjaliste) ülesannete täitmiseks, samuti rekreatsiooniks või spordiks veekogudel.

Laevade kasutamisega seonduvaid tegevusi ja vajadusi nimetatakse üldistavalt laevanduseks.

Laeva õiguslik määratlus Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Scale of justice 2.svg  Legaaldefinitsioon: Meresõiduohutuse seadus (MSOS) §2

Eesti Vabariigi õiguse järgi on laev veesõiduk, mida kasutatakse majandustegevuseks, riigihaldusülesannete täitmiseks või kutsekoolituseks. Selles tähenduses ei käsitata laevana väikelaeva, seevastu laevana käsitatakse ka üle 24 m pikkust veesõidukit, mida kasutatakse vaba aja veetmiseks.[1] Üldjuhul käsitatakse laevana kõiki üle 24 m pikkusi veesõidukeid, 1990. aastatel käsitati laevana kõiki üle 12 m pikkusi veesõidukeid.

Venemaa keisririigis ja Eesti Vabariigis enne 1940. aastat ning samuti Nõukogude okupatsiooni lõpuni kanti registrisse laev alates 20 brutoregistertonnist.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Üldist[muuda | muuda lähteteksti]

Laev on olnud ajalooliselt peamine veesõiduk ja veekogude ületamise vahend.

Algsed laevad nägid välja nagu suured paadid ja olid sõltumata otstarbest üsna sarnase ehitusega. Aja jooksul on laevade mõõtmed oluliselt suurenenud, omadused paranenud ja väliskuju vastavalt otstarbele märgatavalt eristunud.

Uuema laevanduse ajaloos võib suures osas eristada laevade peamise liikumisjõu järgi purjelaevade ajastut (kuni 19. sajandi lõpuni), aurulaevade ajastut (19. sajandi keskpaigast 20. sajandi keskpaigani) ja mootorlaevade ajastut.

Kuni õhusõidukite massilise kasutuselevõtmiseni 20. sajandil oli laev ainus vahend suurte veekogude ületamiseks ja ühenduste pidamiseks. Sellele vaatamata on laevad tänapäevalgi peamised kaubavedude teostamise vahendid – enamus maailma kaubaveomahust langeb jätkuvalt meretranspordile. See on tingitud sellest, et võrreldes muude transpordivahenditega on laevad märksa suurema mahutavuse ja madalama kasutushinnaga.

Tuntumaid laevu ajaloost[muuda | muuda lähteteksti]

Laevade liigitamine vastavalt üldomadustele[muuda | muuda lähteteksti]

Liikumisjõud[muuda | muuda lähteteksti]

Liikumapaneva jõu järgi eristatakse:

  • Liikurlaev (mootorlaev) - liigub ühe või mitme mehaaniliste jõuseadmete (mootorid) abil,
  • Purjelaev - liigub tuule jõul,
  • Aerulaev - liigub aerudega sõudmise abil,
  • Pukseeritav laev ehk praam ja pargas - veetakse (tõugatakse) teise laeva või puksiiri poolt. Praam võib olla ka iseliikurlaev.

Jõuseade[muuda | muuda lähteteksti]

Jõuseadme tüübi järgi eristatakse diisel-, auru-, turbiin-, elektri- ja aatomilaevu. Peale eelmainitute võidakse laevadel kasutada nende mootoritüüpide kombinatsioone.

Jõuseadmega laeva käituriks võib olla sõuajam (sõukruvi, sõuratas, tiivikkäitur), (aero-)propeller, reaktiivmootor või jugakäitur.

Purjelaevad[muuda | muuda lähteteksti]

Purjelaevu liigitatakse peamiselt taglase iseärasuste, sealhulgas purjestuslahenduse ja mastide arvu ning asetuse järgi. Samuti võib purjelaevatüüp tuleneda kere kuju iseärasustest. Purjelaevatüüpe on olnud aegade jooksul kasutusel kümneid, kui mitte sadu erinevaid. Näiteid purjelaevatüüpidest: Viikingilaev, Džonki, Jahtlaev, Galeoon, Fregatt, Kaljas, Kuunar, Prikk,Korvett.

Kere omadused[muuda | muuda lähteteksti]

Vees liikumise põhimõtte ja kere kuju järgi eristatakse veepinnal ujuvaid süvislaevu, glisseerivaid (glisserid), tiibureid, hõljukeid, ujuklaevu, laugureid ja allveelaevu.

Kerede arvu järgi eristatakse ühe- ja mitmekerelisi (katamaraan, trimaraan).

Laevade liigitamine vastavalt otstarbele[muuda | muuda lähteteksti]

Moodsa kemikaalitankeri lõige
Külmutuslaev

Kaubalaevad[muuda | muuda lähteteksti]

Reisilaevad[muuda | muuda lähteteksti]

Kalalaevad ehk püügilaevad[muuda | muuda lähteteksti]

Teenistuslaevad[muuda | muuda lähteteksti]

Eriotstarbelised laevad[muuda | muuda lähteteksti]

Uurimislaev Dana

Abilaevad[muuda | muuda lähteteksti]

Laeva üldehitus[muuda | muuda lähteteksti]

Laeva põhilised osad. 1Korsten; 2Ahter; 3Sõukruvi ja Roolilaba; 4Parras ehk poord; 5ankur; 6Vöörtääv (Pirnvöör); 7Vöör; 8Tekk; 9Tekiehitis
Suure süvislaeva kaarte lõige

Laeva ehitus ja tarind sõltuvad tema kasutamise eesmärgist.

Laeva iseloomustavad näitajad[muuda | muuda lähteteksti]

Laeva iseloomustavad peamiselt

Nendest näitajatest tuleneb laevaklass.

Laeva kere[muuda | muuda lähteteksti]

Laevakere ehitusmaterjalina kasutatakse puitu, terast, alumiiniumi, raudbetooni, plastmasse või nende materjalide kombinatsioone, harvemini titaani.

Laeva parraste väliskatet nimetatakse metallkerega laeva puhul plaadistuseks, puitkerega laeval plangutuseks. Laeva plangutust ja keret toestavat tarindit nimetatakse talastikuks. Laeva kere kuju põhijoonist, kus avalduvad määratud vahega lõiked eri pikkustelt ja laiustelt, nimetatakse teoreetiliseks jooniseks.

Laevakeresse tekkinud auku või pragu, mille kaudu vesi tungib laevakeresse, nimetatakse lekiks.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Meresõiduohutuse seadus". eRT. Kasutatud 28. juuli 2019.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]