Eesti Instituut

Allikas: Vikipeedia
Merge-arrow.svg See artikkel on esitatud liitmiseks artikliga Eesti Instituudi väljaanded. Lisateavet artikli arutelust

Eesti Instituut rajati kodanikualgatusena 1980. aastate lõpul. Eestlastel tekkis praktiline vajadus sõlmida püsivaid rahvusvahelisi kontakte, mis ei oleks enam Nõukogude võimu kontrolli all. 1988. aasta suvel sai instituudi ülesandeks Lennart Meri koostatud kava järgi püsivate kultuuri- ja haridusalaste välissuhete arendamine ja Eesti tutvustamine välismaal. Eesti iseseisvuse taastamist taotlev Loomeliitude Kultuurinõukogu (Ajakirjanike Liit, Arhitektide Liit, Heliloojate Liit, Kirjanike Liit, Kunstnike Liit, Teatriliit, Kinoliit) otsustas asutada Eesti Instituudi 4. oktoobril 1988. Ametlik tegevusluba saadi siiski alles aprillis 1989. Sellele eelnenud poolaastal toimis instituut tänu vabatahtlikule tööle ja Eesti sõprade toetusele.

Esimestel tegevusaastatel täitis Eesti Instituut mõneti varivälisministeeriumi ja tulevaste Eesti diplomaatide kasvulava rolli. Eesti Instituudi info- või kultuuripunktid tegutsesid mitmel pool Lääne-Euroopas ja Skandinaavias, osadest neist kasvasid diplomaatiliste suhete taastamise käigus välja Eesti Vabariigi saatkonnad[1].

Eesti Instituudil on kaks filiaali välismaal – Helsingis (Eesti Instituut Soomes, asutatud 1995) ja Budapestis (asutatud 1998). Varem on filiaalid tegutsenud ka Stockholmis (1999–2011) ja Pariisis (2001–2009)[1].

Tänapäev[muuda | muuda lähteteksti]

Instituudis töötavad inimesed on ametis kas Tallinna peamajas või instituudi välisesindustes Soomes ja Ungaris.  "Rahvuskaaslaste programmi 2014–2020" raames on saadetud kolm eesti keele ja kultuuri õpetajat välismaa üldhariduskoolidesse. Instituudi sisulises töös osalevad autorid, toimetajad, toimetuskolleegiumide liikmed, kujundajad ja infotehnoloogiliste rakenduste loojad on oma ala väljapaistvad asjatundjad. 

Kodanikualgatusliku ühendusena toimiva Eesti Instituudi tegevuse alus on põhikiri. Instituudi tööd suunab liikmete üldkogu ning kolmeks aastaks valitav juhatus. Septembris 2017 valitud juhatusse kuuluvad Katrin Maiste (esimees), Liina Luhats ja Mart Meri. Mittetulundusühingus on 2017. aasta septembri seisuga 37 liiget. Eesti Instituut saab oma tegevuseks toetust riigieelarvest kultuuriministeeriumi vahendusel. Sellele lisandub konkreetsete ettevõtmiste tarvis erinevatest allikatest laekuv sihtrahastus.

Eesti tutvustamiseks välismaal on Eesti Instituudi üks pikaajalisematest koostööpartneritest välisministeerium. Eesti keele ja kultuuri välisõpet korraldatakse koostöös haridus- ja teadusministeeriumiga.

Lisaks kultuuriürituste korraldamisele välismaal annab Eesti Instituut välja Eestit tutvustavaid infotrükiseid ja perioodiliste väljaannetena kunstiajakirja Estonian Art ning kirjandusajakirja Estonian Literary Magazine. Instituut haldab ainsat toimetatud ja paralleelselt eesti-, vene- ja ingliskeelset Eesti kultuurisündmuste kalendrit kultuur.info ning eesti-, vene- ja ingliskeelset Eesti-teemalist veebientsüklopeediat Estonica

Eesti Instituut on Euroopa Liidu rahvuslike kultuuriinstituutide koostöövõrgustiku EUNIC (European Union National Institutes for Culture) liige.

Instituudi tegevus lähtub Eesti vabaühenduste eetikakoodeksi põhimõtetest.[1]

Eesti Instituut Soomes[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Instituudi Soome filiaal on esimene Eesti kultuuriesindus välismaal. Filiaali avas Lennart Meri 10. oktoobril 1995. Hetkel asub Eesti Instituudi Soome esindus Helsingis Suvilahtis 2010. aastal avatud Eesti Majas, kus tegutsevad ka teised Eestit tutvustavad asutused.

Eesti Instituudi Soome filiaali tegevuse eesmärk on pakkuda Eestist huvitatud soomlastele ja Eestiga koostööd tegevatele asutustele parimat eesti kultuuri ning seeläbi tagada Soome ja Eesti kultuurisuhete mitmekülgne toimimine.

Eesti Instituut Ungaris[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Instituudi Ungari esinduse tegevus põhineb valitsuse määrusel 130/1994 (X.14), mille on omavahel sõlminud Ungari Vabariik ja Eesti Vabariik. Eesti Instituudi Ungari esindust juhib täna Mónika Segesdi. Ungari esinduse loomise vajadus tekkis arvestades Ungaris ilmuvate eesti kirjanduse tõlgete hulka ja kvaliteeti.

Juhid[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Instituudi juhtideks on olnud (selles järjekorras):

Instituudi tööd suunab liikmete üldkogu ning kolmeks aastaks valitav juhatus. Septembris 2017 valitud juhatusse kuuluvad Katrin Maiste (esimees), Liina Luhats ja Mart Meri. Mittetulundusühingus on 2017. aasta septembri seisuga 37 liiget.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]