Ülo Krigul
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Ülo Krigul (sündinud 7. novembril 1978) on eesti helilooja.
Ta õppis Nõmme Muusikakoolis viiulit. 1997. aastal lõpetas ta Tallinna Muusikakeskkoolis kompositsiooni ja kaugõppes tuuba eriala. 1997. aastal jätkas ta õpinguid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias kompositsiooni erialal 2001. aastani Raimo Kangro, alates 2001. aastast René Eespere ja hiljem Tõnu Kõrvitsa juhendusel. 2004. ja 2005. aastal täiendas Krigul end Viini Muusika ja Kaunite Kunstide Ülikoolis professor Detlev Müller-Siemensi juures ja 2006. lõpetas ta juhendaja Tõnu Kõrvitsa käe all Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistrikraadiga.
Ülo Krigul on ka muusikaorganisaator: ta on asutanud Eesti Muusikaakadeemia sügisfestivali, aastatel 2004-2014 oli ta koos Timo Steineriga iga-aastaste Eesti muusika päevade kunstiline juht ja produtsent.
Ülo Krigul on mänginud klahvpille mitmes džäss- ja rokkansamblis (näiteks The Sun) ja tegutsenud arranžeerijana. Samuti on ta mänginud bluusiansamblis Compromise Blue. Krigul on esitanud sümfooniat, elektroakustilisi installatsioone, teatri- ja filmimuusikat.[1]
Ülo Kriguli loomingut on ette kantud uue muusika festivalidel Eestis ning kontsertidel Saksamaal Berliini Kontserdimajas, Austrias Viini Muusikaühingus, Tšehhis, Lätis, Ukrainas, Soomes Helsingi Finlandia-talos, Portugalis Gulbenkiani Kunstide Keskuses jm.[1]
Orkestriteos "JenZeits" pälvis Berliini muusikafestivalil young.euro.classic 2005 auhinna Europäische Komponistenpreis 2005.[2] Teos kõlas maailmaesiettekandes 9. augustil 2005 Berliini Kontserdimajas Eesti Muusikaakadeemia Sümfooniaorkestri esituses Paul Mägi dirigeerimisel. 54. rahvusvahelisel heliloojate rostrumil Pariisis võitis "JenZeits" alla 30aastaste heliloojate teoste hulgas esikoha.
Krigul resideeris 2019. aastal Eesti Filharmoonia Kammerkoori juures. Samal aastal avaldas ta Eesti Filharmoonia Kammerkoori tellimusel kaks uut lugu: „And the sea arose“ ja a cappella uudisteos.[1]
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
- 2006 – Heino Elleri nimeline muusikapreemia
- 2006 – Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia (koos Timo Steineriga, festivali Eesti Muusika Päevad korraldamise ja Eesti nüüdismuusika propageerimise eest)
- 2007 – Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia (edukas loominguline aasta)
- 2007 – Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti aastapreemia (koos Mart Tanieli, Veiko Õunpuu ja Katrin Kissaga (aasta filmi "Sügisball" loominguline kollektiiv))
- 2011 – stipendium "Ela ja sära"
- 2013 – Eesti Muusika Päevade preemia ("Luigeluulinn")
- 2014 – Monaco Prints Pierre’i Fondi muusikapreemia
- 2016 – rahvusvahelisel heliloojate rostrumil Poolas Wrocławis II koht loo „Vesi ise“ eest
- 2016 – Eesti Muusikanõukogu muusikapreemia (särava ja žanriliselt mitmekülgse loomingu eest)
- 2021 – Lepo Sumera nimeline heliloomingu preemia
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Postimehe kultuuritoimetus (21. aprill 2019, 13:29). "Eesti Filharmoonia Kammerkoori juures resideeriv helilooja on Ülo Krigul". Postimees. Postimees Grupp. Originaali arhiivikoopia seisuga 21. aprill 2019.
- ↑ European Composer Award[alaline kõdulink]
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Mart Niineste. Ülo Krigul: ka muusikas on küsimus õiges doosis. Eesti Päevaleht, 26. juuni 2010