Raul Meel

Raul Meel
	Raul Meel oma näituse avamisel 2014. aastal Kumus
Sündinud	2. märtsil 1941
Rahvus	eestlane
Tegevusala	graafik
Kunstivool	kontseptualism

Raul Meel (sündinud 2. märtsil 1941) on eesti graafik, maalikunstnik, kujur, installatsioonikunstnik, tuleetendusekunstnik, luuletaja-konkretist ja mesinik.

Graafikuna on ta kasutanud peamiselt serigraafiatehnikat; maalimisel akrüülvärvi. Ta on üks olulisemaid eesti kontseptualismi ja konkreetse luule esindajaid.

Elu ja looming

Raul Meel esindab 1970.–1980. aastate eesti kunstiuuenduse radikaalset tiiba ning teda tuntakse eesti kunsti kõige nimekama autodidakti ja autsaiderina.

Meel õppis 1959–1964 Tallinna Tehnikaülikoolis (TPI) elektriinseneriks ning tehniline taust andis talle kunsti suhtes teistsuguse vaatenurga. Kui Meel 1968. aastal liitus eksperimenteeriva kunsti ringkonnaga, kes tolereeris tema masinakirjaluuletusi, hakkas ta tajuma oma ühisosa Lääne 1960.–1970. aastate avangardkunsti mõttesuunaga. Meelest kujunes lühikese ajavahemiku jooksul Eesti tuntuim neoavangardi esindaja, kelle kunstikeeled haakusid minimalismi ja kontseptualismiga, mida riigis, kuhu Eestis tollal kuulus, püüti kõigi vahenditega keelustada. Meele loomingut saame seetõttu käsitleda poliitilise diskursusena, mis rõhutab erinemist, antagonistlikku vastandumist valitsevale kunstisüsteemile. Meele soov rääkida üht keelt Lääne kunstiuuendusega tähendas lahtiütlemist tavapärastest, Eesti kunstisüsteemist endast välja kasvanud võimalustest ja tähistajatest. Meele kunstivahenditel puudus ühine mõõt valitseva süsteemiga, veelgi enam – ta kasutas vahendeid ja meetodeid, mis kujutasid ohtu nii kunstitraditsioonidele kui ka valitseva diskursuse elementidele. Eriti radikaalset mõju avaldas seeriaprintsiibi rakendamine, mis võttis teoselt unikaalsuse ja ainukordsuse. Sama vastuvõtmatuks osutus Meele otsus vahetada pildile toetuv ikoonilik kujundikeel välja teksti vastu, mis lõhkus pildi struktuuri. Meele kunstidiskursust pole lihtne kirjeldada – see on hübriidne, hõlmates avangardkunsti kaanoni eri tahke.^[1]

Meel oli samuti esimene eesti kunstnik, kes pälvis laiema rahvusvahelise tunnustuse ja võttis oma töödega osa Euroopa avangardkunstile orienteeritud näitustest. Kui ühiskondlik järelevalveaparaat ei suutnud takistada Meele tegevust kunstnikuna, võeti seda jõulisemalt kontrolli alla tema avalikud väljundid. Meel jäi ilma õigusest registreeruda vabakutseliseks kunstnikuks, tal puudus luba esineda näitustel, osta endale kunstitegemiseks vajalikke vahendeid või avaldada konkreetse luule käsikirju. Meel ei saanud viisat, et külastada näitusi, kus tema töid eksponeeriti, ning jäi ilma auhinnarahast, mida oli pälvinud. Meel elas kaksikelu – ta oli tavaline nõukogude teenistuja ja töötas kakskümmend aastat, 1962–1987 (v.a kolm aastat sõjaväge), vedelainemahutite tareerijana Eesti NSV Kohaliku Tööstuse Ministeeriumi Projekteerimise, Tehnoloogia ja Kujunduse Instituudis. Palgatöö ja stressirohked suhted kunstiavalikkusega ei suutnud aga teda takistada oma kunstnikukarjääri ülesehitamisel ja rohkete teoste loomisel.

Luule

Meel liitus rahvusvahelise konkreetse luule suunaga 1968. aastal, kui seda oli reforminud paradigma muutus ja see suundumus orienteerus lugeja osalusele interaktiivse kujundi loomises. Konkreetse luule kõrgaeg jäi 1960. aastaisse ning seda perioodi iseloomustas traditsioonilise luule osakaalu marginaliseerumine ning kunsti ja graafilise disaini osatähtsuse kasv. 1960. aastatel loodud konkreetset luulet on nüüdisajal sageli kõrvutatud korporatsioonide logoga.

Raul Meele positsioon masinakirjaluuletuste autorina ei tunnista tüpoloogilisi piire. Ta ammendas otsekohe konkreetse luule positsioonid ja kujundas variantide rohkust viisil, et töötas sammhaaval läbi terve konkreetse luule strukturaalse karkassi. Meele masinakirjaluuletused hõlmavad kõiki teadaolevaid esitustavasid. Selliseid, mis põhinevad suvalistel tähtedel ja mida Meel kasutas vahendina üsna lõdvalt vormistatud abstraktsioonide loomisel. Meelt võiks nende põhjal võrrelda lingvistikaga, kes usub sõnade tekke juhuslikkusesse.^[1]

8. mail 2014 kinkis Raul Meel Kumu kunstimuuseumis toimunud näituse "Raul Meel. Dialoogid lõpmatusega" avamisel muuseumile kõik näitusel väljas olevad kunstnikule kuuluvad teosed. Selline kingitus Eesti Kunstimuuseumile on esmakordne.

Isiklikku

Aastatel 1962–1970 oli tema abikaasa arhitekt Aino Asszonyi. 14. märtsist 1975 on tema abikaasa kirjanik Mari Saat.

Näitused

Isikunäitused

1970 Kohvik Pegasus, Tallinn
1971 Tartu Ülikooli kohvik, Tartu
1971 Tallinna Kunstihoone (III korruse näitusesaal)
1974 Eesti NSV Kohaliku Tööstuse Ministeeriumi Projekteerimise, Tehnoloogia ja Kujunduse Instituut, Tallinn
1979 Eesti NSV TA sümpoosioni satelliitnäitus, Sangaste loss
1981, 1983 Vene Kaasaegse Kunsti Keskus, New York, USA
1982 Tallinna Kunstihoone galerii, Tallinn
1989 Eesti Kunstimuuseum, Tallinn
1989 Galleri GKM, Malmö, Rootsi
1990, 1994 Galerii Vaal, Tallinn
1991 Galleria Pelin, Helsingi, Soome
1992 International Images, Ltd., Pittsburgh, USA
1992 Kuopio Kunstimuuseum, Kuopio, Soome
1993 Galerie Ruben Forni, Brüssel, Belgia
1993 Tallinna Kunstihoone, Tallinn
2010 "Estonian Dialogue in Henry van de Velde’s Art Library", Gent, Belgia
2014 Raul Meel. Dialoogid lõpmatusega, Kumu kunstimuuseum, Tallinn

Grupinäitused

1971 Ljubljana graafika biennaal, Sloveenia
1972 Veneetsia kunstibiennaali kuraatorinäitus (trükigraafikakunst), Itaalia
1972 Krakówi graafi kabiennaal, Poola
1972 Viini graafi kabiennaal, Austria
1979 "World Art Competition: New Talent and Ideas", Boston, Massachusetts, USA
1994 "Raul Meel ja Leonhard Lapin", Musée Matisse, Musée Départemental Le Cateau-Cambrésis (Nord), Prantsusmaa
1995 From Gulag to Glasnost. CCCR’s non-conformist art. Zimmerli kunstimuuseum, Rutgersi Ülikool, New Jersey, USA
1997–1999 "Cartographers", Zagreb, Horvaatia; Varssavi, Poola; Budapest, Ungari; Maribor, Sloveenia; Middelburg, Holland
2000 "Realities and Utopias", Jane Voorhees Zimmerli Art Museum, New Jersey, USA
2001 "Tuli kaasaegses kunstis", Pedvāle vabaõhu-kunstimuuseum, Talsi, Läti
2004 "Ilja & Emilia Kabakov ja Raul Meel", Tallinna Kunstihoone
2011 "Books of Great Beauty", Roger Raveelmuseum, Machelen-Zulte, Belgia
2012–2013 XXX Council of Europe Exhibition "The Desire for Freedom. Art in Europe since 1945", Saksa ajaloomuuseum, Berliin, Saksamaa; Palazzo Reale, Milano, Itaalia; Kumu kunstimuuseum, Tallinn
2013 Sünkroonist väljas. Helikunstist vaatega minevikku, Kumu kunstimuuseum, Tallinn
2014 XVI Tallinna Graafikatriennaal "Kirjaoskus / Kirjaoskamatus", Kumu kunstimuuseum, Tallinn

Tunnustus

1972 – 4. ja 3. preemia Krakówi graafikabiennalil, Poola
1974 – 2. preemia Frecheni graafikatriennaalil, Saksamaa LV
1979 – Kunstikriitikute preemia näitusel "World Art Competition: New Talent and Ideas", Boston, Massachusetts, USA
1989 – Reklamteknik AB kunsti aastapreemia, Rootsi
1989 – Eduard Wiiralti nimeline preemia
1989 – Kristjan Raua preemia
1995 – Eesti Vabariigi kultuuripreemia
1998 – Eesti Vabariigi kultuuripreemia
2001 – 1. preemia "Tuli kaasaegses kunstis", Pedvāle vabaõhukunstimuuseum, Talsi, Läti
2007 – Valgetähe IV klassi teenetemärk^[2]
2011 – 2. preemia Kaliningrad-Königsbergi graafikabiennaalil, Venemaa
2014 – Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali elutööpreemia (1970.–1980. aastate kunstiuuenduse radikaalse tiiva markantne ja rahvusvaheliselt tunnustatud esindaja, jõulise isepäisusega oma kreedot järginud autsaider eesti kunstis, kelle loomingu mastaapsust rõhutas tagasivaatav näitus Kumu kunstimuuseumis)
2015 – Eesti Vabariigi kultuuripreemia elutöö eest

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 Eha Komissarov. Meel, keel ja geomeetria. // Raul Meel. Dialoogid lõpmatusega. 2014. Eesti Kunstimuuseum.
↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).

Välislingid

Raul Meel Koduleht https://raulmeel.com/
Raul Meel. Dialoogid lõpmatusega. Näitus Kumu kunstimuuseumis 09.05.–12.10.2014
Tanel Veenre. Raul Meel: Eestis pole puudu kunstiannetest Eesti Päevaleht, 19. veebruar 2011
Raul Meel: kunsti keel, kunstniku keel Postimees, 5. aprill 2008
Karin Paulus. Eesti parim kunstnik on pankrotis Eesti Ekspress, 27. aprill 2006
Kädi Talvoja. Pealelend: Kädi Talvoja, Raul Meel Sirp, 3. märts 2006
Rain Tolk. Raul Meele igatsuse kübaratrikk Kroonika, 12. jaanuar 2001
Ester Vilgats. Apokriivad nörritasid pärnakaid Õhtuleht, 29. juuni 1998
Barbi Pilvre. Totaalne klassik Raul Meel Eesti Ekspress, 1997

[test-1] 1,0 ^1,1 Eha Komissarov. Meel, keel ja geomeetria. // Raul Meel. Dialoogid lõpmatusega. 2014. Eesti Kunstimuuseum.

[2] Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).

[1]

[2]