Harju maakond

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib praegusest maakonnast; ajaloolise maakonna kohta vaata artiklit Harjumaa

Harju maakond

Et-Harju maakond-coa.svg
Harjumaa vapp
Flag of et-Harju maakond.svg
Harjumaa lipp

Pindala: 4333 km²
Elanikke: 572 103 (1.01.2014)[1]
Rahvastikutihedus: 132 in/km²
Maakonnalinn: Tallinn
Harju maakond.svg

Harju maakond ehk Harjumaa on 1. järgu haldusüksus Põhja-Eestis.

Harju maakond hõlmab Eesti NSV aegse Harju rajooni ala 1960. aastate lõpul väljakujunenud piirides. Ajaloolisest (u 1250–1950) Harjumaast hõlmab tänapäevane Harju maakond ligikaudu põhjapoolsed kaks kolmandikku.

Üldandmed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Harju maakond asub Põhja-Eestis. Harjumaa piirneb edelas Lääne, lõunas Rapla, kagus Järva ning idas Lääne-Viru maakonnaga.

Harju maakonna haldusorganid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Harju maakonna juhiks on Harju maavanem ja valitsusasutuseks Harju maavalitsus, mis korraldab maavanema asjaajamist ja tehnilist teenindamist. Maavalitsuse põhitegevusteks on maakorraldusalaste, maareformialaste, sotsiaal- ja tervishoiualaste, haridusalaste, noorsooalaste, kultuurialaste, spordialaste, regionaalarengualaste, planeeringualaste, ettevõtlusalaste, majandusalaste, ühistranspordialaste, rahvastiku toimingute alaste, perekonnaseisualaste, infrastruktuurialaste ja keskkonnaalaste ülesannete täitmine, regionaalse arengu programmide elluviimine ning Euroopa Liiduga seonduv riigisisene teavitustegevus maakonnas[2].

Harju maavanemaks on 2009. aastast Ülle Rajasalu.

Next.svg Pikemalt artiklis Harju maavanemate loend ja Harju maavalitsus.

Kohalikud omavalitsused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Harjumaa omavalitsusüksused
Keila kirik – maakonna suurim keskaegne maakirik.

Harju maakonnas on 23 omavalitsusüksust, sealhulgas 6 linna ja 17 valda:

  1. Keila linn
  2. Loksa linn
  3. Maardu linn
  4. Paldiski linn
  5. Saue linn
  6. Tallinn
  7. Aegviidu vald
  8. Anija vald
  9. Harku vald
  10. Jõelähtme vald
  11. Keila vald
  12. Kernu vald
  13. Kiili vald
  14. Kose vald
  15. Kuusalu vald
  16. Nissi vald
  17. Padise vald
  18. Raasiku vald
  19. Rae vald
  20. Saku vald
  21. Saue vald
  22. Vasalemma vald
  23. Viimsi vald

Asustusüksused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Harju maakonnas on 7 linna, 2 alevit, 34 alevikku ja 397 küla.

Linnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tallinn - Maardu - Kehra - Keila - Saue - Paldiski - Loksa

Alevid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aegviidu, Kiili

Alevikud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ardu - Aruküla - Assaku - Haabneeme - Habaja - Harku - Jüri - Kangru - Karjaküla - Keila-Joa - Kiisa - Kiiu - Klooga - Kolga - Kose - Kose-Uuemõisa - Kostivere - Kuusalu - Laagri - Lagedi - Loo - Luige - Peetri - Raasiku - Ravila - Riisipere - Rummu - Saku - Tabasalu - Turba - Vaida - Vasalemma - Viimsi - Ämari

Külad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aavere - Aaviku - Adra - Aela - Ahisilla - Aila - Alansi - Alavere - Allika (Kernu) - Allika (Kuusalu) - Alliklepa - Alliku - Altküla - Andineeme - Anija - Arava - Aru - Aruaru - Arusta - Aruvalla - Aude - Audevälja - Ellamaa - Haapse - Haavakannu - Haiba - Haljava - Hara - Harju-Risti - Harkujärve - Harmi - Hatu - Hingu - Hirvli - Humala - Härma - Härmakosu - Hüüru - Idaotsa - Igavere - Ihasalu - Illurma - Ilmandu - Ilmastalu - Iru - Jaanika - Joaveski - Juminda - Juuliku - Jõelähtme - Jõesuu - Jõgisoo - Jägala - Jägala-Joa - Jälgimäe - Järsi - Järveküla - Kaasiku - Kaberla - Kaberneeme - Kabila - Kadaka - Kadja - Kahala - Kajamaa - Kalesi - Kallavere - Kalme - Kanama - Kanavere - Kantküla - Karilepa - Karla (Kose) - Karla (Rae) - Kasemetsa - Kasepere - Kasispea - Kata - Katsina - Kaunissaare - Kautjala - Keelva - Kehra - Keibu - Kelnase - Kelvingi - Kemba - Kernu - Kersalu - Kibuna - Kihmla - Kiia - Kiiu-Aabla - Kirdalu - Kirikla - Kirivalla - Kiruvere - Kiviloo - Kivitammi - Kloogaranna - Kobru - Kodasoo - Kohatu - Koidu - Koila - Koipsi - Koitjärve - Kolga-Aabla - Kolgaküla - Kolgu - Kolu - Koogi - Kopli - Koppelmaa - Kostiranna - Kosu - Kotka - Krei - Kuivajõe - Kukepala - Kullamäe - Kulli - Kulna - Kumna - Kupu - Kurevere - Kurgla - Kurkse - Kurna - Kursi - Kurtna - Kustja - Kuusalu - Kuusemäe - Kõmmaste - Kõnnu - Kõrvenurga - Kõue - Käesalu - Külmaallika - Kütke - Laabi - Laane - Laane - Laiaküla - Laitse - Langa - Laoküla - Laulasmaa - Leesi - Lehetu - Lehmja - Lehola - Lehtmetsa - Leistu - Lemmaru - Lepaste - Leppneeme - Liiapeksi - Liikva - Liiva - Liivamäe - Lilli - Limu - Linnakse - Lohusalu - Loksa - Lokuti - Loo - Looküla - Lubja - Lutsu - Lõunaküla - Lähtse - Lääneotsa - Lööra - Lükati - Maardu - Madila - Madise - Maeru - Maidla - Mallavere - Manniva - Marguse - Meremõisa - Metsakasti - Metsanurga (Kernu) - Metsanurga (Kiili) - Metsanurme - Metslõugu - Miiduranna - Munalaskme - Muraste - Murksi - Mustametsa - Mustjõe - Mustu - Muuga - Muuksi - Muusika - Mõisaküla - Mõnuste - Mäepea - Männiku - Määra - Naage - Nabala - Nahkjala - Neeme - Nehatu - Niitvälja - Nurme - Nutu - Nõmbra - Nõmmeri - Nõmmeveski - Nõrava - Odulemma - Ohtu - Ojasoo - Oru - Paasiku - Padise - Pae - Paekna - Pajupea - Pala - Pala - Palvere - Parasmäe - Parila - Parksi - Partsaare - Patika - Paunaste - Paunküla - Pedase - Pedaspea - Peningi - Perila - Piissoo - Pikavere - Pikva - Pildiküla - Pillapalu - Pohla - Pringi - Pudisoo - Puusepa - Põhja - Põllküla - Pällu (Saue) - Pärinurme - Pärispea - Pärnamäe - Püha - Püünsi - Rae - Rahula - Rammu - Randvere - Rannamõisa - Rasivere - Raudoja - Rava - Raveliku - Rebala - Rehatse - Rehemäe - Riidamäe - Rohuneeme - Rohusi - Roobuka - Rooküla - Ruila - Rummu - Ruu - Rõõsa - Rätla - Saarnakõrve - Sae - Saha - Salmistu - Salu - Salumetsa - Salumäe - Sambu - Saula - Saunja - Sausti - Saustinõmme - Saviranna - Seli - Sigula - Siimika - Silmsi - Soodevahe - Soodla - Sookaera - Sookaera-Metsanurga - Soorinna - Suru - Suuresta - Suurküla - Suurpea - Suursoo - Suurupi - Sõgula - Sõitme - Sõmeru (Kiili) - Sõmeru (Kose) - Sõrve - Sääsküla - Tabara - Tade - Tagadi - Tagaküla - Tagametsa - Tammejärve - Tammemäe - Tammiku - Tammispea - Tammistu - Tammneeme - Tapurla - Tiskre - Triigi - Tsitre - Tuhala - Turbuneeme - Tutermaa - Tuula - Tuulevälja - Tuulna - Tõdva - Tõhelgi - Tõmmiku - Tõreska - Tänassilma - Türisalu - Urvaste - Uuearu - Uuesalu - Uueveski - Uuri - Uusküla - Vaela - Vahastu - Vahetüki - Vahi - Vaidasoo - Vaila - Valgejõe - Valingu - Valkla - Valkse - Vanaküla - Vanamõisa (Kose) - Vanamõisa (Saue) - Vandjala - Vansi - Vardja - Vaskjala - Vatsla - Veneküla - Veskiküla - Veskitaguse - Vetla - Vihasoo - Vihterpalu - Viinistu - Vikipalu - Vilama - Vilivalla - Vilumäe - Vintse - Virla - Viruküla - Virve - Viskla - Viti - Voose - Võerdla - Võlle - Väikeheinamaa - Vääna - Vääna-Jõesuu - Äigrumäe - Äksi - Änglema - Ääsmäe - Üksnurme - Ülejõe (Rae) - Ülejõe (Anija) - Ülgase - Ürjaste

Rahvastik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Demograafilised näitajad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aasta Arvestuslik
rahvaarv[3]
Asustustihedus, in/km²
2006 521 313 120,3
2007 522 147 120,5
2008 523 277 120,8
2009 524 938 121,1
2010 526 505 121,5
2011 528 468 122,0

1. jaanuaril 2009 oli Harju maakonnas arvestuslikult 524 938 elanikku. Neist 45,99% oli mehed ning 54,01% oli naised. Sündimuse üldkordaja oli 13,79‰, suremuse üldkordaja 10,78‰ ja loomulik iive 3,00‰. 59,77% elanikest oli eestlased ja 32,29% venelased. Alaealisi (vanuses 0–14) oli 15,04%, tööealisi (vanuses 15–64) 68,75% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 16,20%. Töötuse määr[4] oli 6,9%. Asustustihedus oli 121,1 in/km².

Arvestuslikult oli 2010. aasta alguses Harju maakonna elanikest eestlasi 59,91%, venelasi 32,22%, ukrainlasi 3,23%, valgevenelasi 1,71%, soomlasi 0,63%, tatarlasi 0,29% ja juute 0,27%.

Harju maakonna elanikkonna rahvuslik koosseis rahvaloenduste andmetel aastatel 1970–2011
Rahvus 1970[5] 1979[6] 1989[7] 2000[8] 2011[9]
arv % arv % arv % arv % arv %
Kokku 452421 100 530770 100 605415 100 525682 100 552927 100
eestlased 262832 58,09 289166 54,48 304772 50,34 306850 58,37 341121 61,69
venelased 147086 32,51 188290 35,47 232252 38,36 171009 32,53 173194 31,32
ukrainlased 16353 3,61 21133 3,98 28605 4,72 17789 3,39 14422 2,61
valgevenelased 9035 2,00 12548 2,36 15634 2,58 9748 1,85 7645 1,38
soomlased 4737 1,05 4749 0,90 4998 0,83 3594 0,68 2897 0,52
juudid 3882 0,86 3839 0,72 3708 0,61 1679 0,32 1619 0,29
tatarlased - - 1885 0,36 2522 0,42 1619 0,31 1289 0,23
leedulased 1079 0,24 1149 0,22 1352 0,22 1212 0,23 1046 0,19
poolakad - - 1307 0,25 1523 0,25 1156 0,22 982 0,18
lätlased 1178 0,26 1453 0,27 1264 0,21 991 0,19 776 0,14
sakslased - - 1866 0,35 764 0,13 691 0,13 661 0,12
muud 6239 1,38 4698 0,89 8011 1,32 9344 1,78 7275 1,32

Loodus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Harju maakond paikneb kolmes maastikurajoonis:

Maakonna piires suubub merre 34 jõge ja muud vooluveekogu, pikimad ja suurima valgalaga on Jägala, Keila ja Pirita jõgi ning Valgejõgi. Harjumaa sajast järvest on suurimad Ülemiste, Kahala ja Harku järv. Tallinna pinnaveehaarde süsteemis on rajatud kaks suurt veehoidlat: Paunküla ja Soodla.

Mitmekesiste elupaikade tõttu on Harjumaa taimestik liigirikas, haruldastest taimeliikidest olulisemad on põhja-lipphernes, alpi võipätakas, püsiksannikas ja mitmed käpalised. Tähelepanuväärne on ka põõsasmarana rohke esinemine maakonna loodeosas.

Suured metsa- ja soomassiivid maakonna ida-ja lääneosas pakuvad varjupaika mitmetele loomaliikidele. Arvukalt on esindatud Eesti suurimad kiskjad: hunt, ilves ja karu. Rohkesti leidub tetrede ja metsiste mängupaiku. Maakonna põhjaosas on vanades merekindlustes ja kaevanduste koobastes nahkhiirte talvitumispaigad. Olulised lõhede kudemispaigad on Jägala, Keila, Pirita, Vasalemma, Loobu jõgi ja Valgejõgi. Haruldasemad loomaliigid Harjumaal on ebapärlikarp, lendorav, kaljukotkas, must toonekurg ja krüüsel.

Harjumaa looduse kaitseks on moodustatud 27 kaitseala. Kaitse all on ka 112 üksikobjekti, millest enamiku moodustavad rändrahnud (53) ja põlispuud (44). Maakonna territooriumil asub üle kolmandiku Lahemaa rahvuspargist. Mitmekesise maastiku kaitseks on loodud 17 maastikukaitseala, millest olulisemad on Põhja-Kõrvemaa, Paunküla, Pakri ja Kolga lahe maastikukaitseala ning Naissaare looduspark. Haruldasi taime- ja loomaliike kaitstakse 9 looduskaitsealal.

Kaitstav loodus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Veekogud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Merealad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lahed, väinad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Naissaare ümbrus:

Väike-Pakri ümbrus:

Suur-Pakri ümbrus:

Saared[muuda | redigeeri lähteteksti]

Taristu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Harju maakonnas asuvast Tallinnast algavad Eesti põhilised transpordimagistraalid:

Maanteed
Tallinn-Narva maantee, Tallinn-Tartu maantee, Tallinn-Paldiski maantee, Tallinn-Viljandi maantee, Tallinna–Pärnu–Ikla maantee (Via Baltica);
Reisirongiliinid
Tallinn-Narva raudteeliin, Tallinna–Tartu raudteeliin, Tallinna-Viljandi raudteeliin, Tallinna–Pärnu raudteeliin, Tallinna–Paldiski raudteeliin, Tallinna–Riisipere raudteeliin
Lennujaamad
Lennart Meri Tallinna lennujaam, Ämari lennuväli
Sadamad
Tallinna sadam, Muuga sadam, Maardu sadam, Paldiski sadam

Ajaloolised taristud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Raudteed
Laiarööpmelised Paldiski Tosno raudtee (tänapäeval Tallinna–Keila raudtee, Keila–Paldiski raudtee ja Tallinna–Narva raudtee) ja Keila–Haapsalu raudtee; Kitsarööpmelised Tallinn-Alliku (Türi)-Pärnu raudtee (Tallinna–Viljandi raudteeliin ja Pärnu–Mõisaküla–Viljandi raudtee), Tallinn-Suurupi raudtee, Vääna-Humala raudtee ja Harku-Pühaküla raudtee (hiljem Liiva–Vääna raudtee), Tallinn-Pääsküla kitsarööpmeline raudtee (hiljem Vabaduse puiestee), Jägala-Joa puupapivabriku (era)raudtee, Naissaare kindluse raudtee, Riisipere-Vaimõisa (era)raudtee,
Kivimaanteed
Tallinn-Narva, Piibe maantee (Tallinn-Jõelähtme-Tartu), Tallinn-Paide-Tartu (osa tänapäeva Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maanteest), Raudalu maantee (Tallinn-Rapla-Pärnu ehk osa tänapäeva Tallinna–Rapla–Türi maanteest), Pärnu maantee (Tallinn-Arudevahe-Pärnu ehk osa tänapäeva Tallinna–Pärnu–Ikla maanteest), Uus Haapsalu maantee (Tallinn-Arudevahe-Haapsalu), Vana Haapsalu maantee (Tallinn-Keila-Haapsalu), Paldiski maantee (Tallinn-Keila-Paldiski).

Majandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Harju maakonna majandus on Eesti maakondadest kõige mitmekesisem.

2008. aastal moodustas Harju maakonna SKP 59,6% Eesti SKP-st.

Pilte[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Märkused[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Statistikaamet, vaadatud 30. august 2014
  2. Harju Maavalitsus, Harju Maavalitsuse koduleht (vaadatud 6. september 2013)
  3. Eesti Statistika vaadatud 30.04.11
  4. 2007.-2009. libisev keskmine
  5. Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года. Таллинн, 1972.
  6. Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 27
  7. Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 32
  8. Päring Statistikaameti andmebaasist
  9. Päring Statistikaameti andmebaasist

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

59.325.0