Harju maakond

See artikkel räägib praegusest maakonnast; ajaloolise maakonna kohta vaata artiklit Harjumaa

Harju maakond
Harjumaa

Harjumaa vapp

Harjumaa lipp

Pindala: 4333,13 km²

Elanikke: 528 468 (seisuga 1.01.2011)^[1]

Maakonnalinn: Tallinn

Harju maakond ehk Harjumaa on 1. järgu haldusüksus Eesti Vabariigis, Põhja-Eestis.

Harju maakond hõlmab Eesti NSV aegse Harju rajooni ala 1960. aastate lõpul väljakujunenud piirides. Ajaloolisest (u 1250–1950) Harjumaast hõlmab tänapäevane Harju maakond ligikaudu põhjapoolsed kaks kolmandikku.

Üldandmed [muuda]

Harju maakond asub Põhja-Eestis. Harjumaa piirneb edelas Lääne, lõunas Rapla, kagus Järva ning idas Lääne-Viru maakonnaga.

Harju maavanemad [muuda]

Pikemalt artiklis Harju Maavalitsus

Kohalikud omavalitsused [muuda]

Harjumaa omavalitsusüksused

Keila kirik – maakonna suurim keskaegne maakirik.

Harju maakonnas on 24 omavalitsusüksust:

Omavalitsused:

Linnad

Vallad

Asustusüksused [muuda]

Harju maakonnas on 7 linna, 2 alevit, 34 alevikku ja 391 küla.

Rahvastik [muuda]

Demograafilised näitajad [muuda]

Aasta	Arvestuslik rahvaarv^[2]	Asustustihedus, in/km²
2006	521 313	120,3
2007	522 147	120,5
2008	523 277	120,8
2009	524 938	121,1
2010	526 505	121,5
2011	528 468	122,0

1. jaanuaril 2009 oli Harju maakonnas arvestuslikult 524 938 elanikku. Neist 45,99% oli mehed ning 54,01% oli naised. Sündimuse üldkordaja oli 13,79‰, suremuse üldkordaja 10,78‰ ja loomulik iive 3,00‰. 59,77% elanikest oli eestlased ja 32,29% venelased. Alaealisi (vanuses 0–14) oli 15,04%, tööealisi (vanuses 15–64) 68,75% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 16,20%. Töötuse määr^[3] oli 6,9%. Asustustihedus oli 121,1 in/km².

Arvestuslikult oli 2010. aasta alguses Harju maakonna elanikest eestlasi 59,91%, venelasi 32,22%, ukrainlasi 3,23%, valgevenelasi 1,71%, soomlasi 0,63%, tatarlasi 0,29% ja juute 0,27%.

Loodus [muuda]

Harju maakond paikneb kolmes maastikurajoonis:

Maakonna piires suubub merre 34 jõge ja muud vooluveekogu, pikimad ja suurima valgalaga on Jägala, Keila ja Pirita jõgi ning Valgejõgi. Harjumaa sajast järvest on suurimad Ülemiste, Kahala ja Harku järv. Tallinna pinnaveehaarde süsteemis on rajatud kaks suurt veehoidlat: Paunküla ja Soodla.

Mitmekesiste elupaikade tõttu on Harjumaa taimestik liigirikas, haruldastest taimeliikidest olulisemad on põhja-lipphernes, alpi võipätakas, püsiksannikas ja mitmed käpalised. Tähelepanuväärne on ka põõsasmarana rohke esinemine maakonna loodeosas.

Suured metsa- ja soomassiivid maakonna ida-ja lääneosas pakuvad varjupaika mitmetele loomaliikidele. Arvukalt on esindatud Eesti suurimad kiskjad: hunt, ilves ja karu. Rohkesti leidub tetrede ja metsiste mängupaiku. Maakonna põhjaosas on vanades merekindlustes ja kaevanduste koobastes nahkhiirte talvitumispaigad. Olulised lõhede kudemispaigad on Jägala, Keila, Pirita, Vasalemma, Loobu jõgi ja Valgejõgi. Haruldasemad loomaliigid Harjumaal on ebapärlikarp, lendorav, kaljukotkas, must toonekurg ja krüüsel.

Harjumaa looduse kaitseks on moodustatud 27 kaitseala. Kaitse all on ka 112 üksikobjekti, millest enamiku moodustavad rändrahnud (53) ja põlispuud (44). Maakonna territooriumil asub üle kolmandiku Lahemaa rahvuspargist. Mitmekesise maastiku kaitseks on loodud 17 maastikukaitseala, millest olulisemad on Põhja-Kõrvemaa, Paunküla, Pakri ja Kolga lahe maastikukaitseala ning Naissaare looduspark. Haruldasi taime- ja loomaliike kaitstakse 9 looduskaitsealal.