Lohusalu

Allikas: Vikipeedia
Lohusalu

Elanikke: 193 (2011)

Koordinaadid: 59° 24′ N, 24° 12′ E59.39416666666724.1975koordinaadid: 59° 24′ N, 24° 12′ E
Lohusalu (Eesti)
Lohusalu
Lohusalu rand ja reisilaeva "Jossif Stalin" vrakk

Lohusalu on küla Harju maakonnas Keila vallas Lohusalu poolsaarel.

Geograafilised koordinaadid on 59° 23' (59,39°) N ja 24° 12' (24,20°) E.

Küla on esimest korda mainitud 1480. aastal (Loensal).

Lohusalu piirneb kagust Laulasmaaga, sealhulgas Heliküla suvilapiirkonnaga.

Kagu-loodesuunaline poolsaar on tekkinud moreensaarest, mis on maismaaga liitunud. Asustus oli poolsaarel juba siis, kui ta oli saar.

Poolsaare keskel on aluspõhjakõrgendik Lohusalu Põllumägi (23 m), millel asuvad mõned majad. Ülejäänud osa külast asub mäe kõrval.

Poolsaar lõpeb Lohusalu neemega, mille moodustab endine saar, kõrge veetaseme korral maismaast äralõigatud Nabe mägi ehk Nabe saar. Nabe mäel on asunud pelgupaik, mis on arheoloogiamälestis.

Poolsaarest edela poole jääb Lahepere laht, kirde poole Lohusalu laht. Lohusalu lahe ääres on väga kena liivarand ja suplemiskoht, Lahepere lahe ääres on tagasihoidlikum rand. Mõlemas rannas ning ka metsa all on palju rändrahne. Natura maa-alal tehtud maavahetuste käigus on hukkumisele määratud Sarri elamu tagune, poolsaarel asuv omanäoline soo.

Lohusalu maastik on väga mitmekesine, kuid eriti iseloomulik on männimets, mille all kasvavad mustikad. Rannal leidub rohkesti merihumurit ja kuldlehist kibuvitsa, samuti randmaltsa, liiv-merisinepit, harilikku kukemarja, odalehist maltsa ja liiv-vareskaera ning pisut rand-ogamaltsa ja merikapsast. Kasvab ka humallutsern, sirplutsern, harilik kikkapuu ja nõmm-liivatee.

Külas elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 193 inimest. Neist 177 (91,7%) olid eestlased.[1] 2000. aasta rahvaloenduse andmetel oli elanikke 219.

Küla põhiline elatusallikas oli kalapüük. Seal asus kalurikolhoos Nord, millest 1972 sai Kirovi-nimelise kalurikolhoosi osakond "Nord". Lohusalus oli kalasadam ja suitsutustsehh. Püüti merilesta.

Lohusalus asus Nõukogude Liidu piirivalvekordon.

Lohusalu Puhke- ja Konverentsikeskus (suvitus- ja konverentsikeskus) asub Lohusalu lahe ranna läheduses. Sinna ehitati terve elamukompleks koos spordikompleksiga. Seal on peetud EestiVene riikidevahelisi läbirääkimisi ja Eesti Vabariigi valitsuse istungeid. Konverentsisaal mahutas 200 inimest. Tänaseks on riik kompleksi müünud ärimees Toomas Toolile, hoone ise on aga hüljatud. Hävinud on pannood nii puhkekodus kui ka tervisekeskuse ujulas. Varem kuulus see Lohusalu pansionaadi nime all Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsusele. Pansionaadi juures olevates suvilates puhkasid valitsusasutuste töötajad. Kahekorruselises kortermajas üüriti suvitamiseks kortereid teenekatele inimestele (näiteks Paul Keres ja Jaan Talts).

Lohusallu on rajatud palju erasuvilaid. Inimesed on suvitamiseks ostnud ka talumaju, muuhulgas käib hoogne kinnisvaraarendus. Ehitatakse liivikuile, pansionaadi liivaranda on rajatud asfalttee koos valgustusega 800 meetri ulatuses. Järjest enam väheneb juurdepääs mereäärsele supelrannale.

Küla lähedal asub meremärgina (reeperina) tuntud graniitrahn.

Lohusalu lähedal meres Lohusalu lahes on 11 m sügavuses reisilaeva "Josif Stalin" vrakk, mille juurde saab sukelduda. Sukeldumiskohad on ka värviliste vetikatega kaetud paeastangud Nabe saare lähedal Lohusalu lahes 4–9 m sügavusel ja Lohusalu madal, vahelduva pinnareljeefiga pae- ja liivaastang 6–10 m sügavusel Lohusalu lahes.

Lohusalu lähedal 42 m sügavuses on ka üle saja aasta tagasi uppunud auriku "Fennia" vrakk. Laev vedas Tallinna tolle aja kõige moodsamat fotovarustust, kuid jäi tormi kätte.

Lohusalus on asunud kauplus ning trahter, mõlemad on suletud. Lähim kauplus asetseb Treppojal või Keila-joal.

1. juulil 2009 saabus laulupeo tuli Lohusalu sadamasse.

Lohusalus oli Lohusalu Lasteaed-Algkool, kus harrastati siidimaali. Kool suleti, kui 2007. aastal valmis uhiuus koolihoone Laulasmaal.

Sadamas on merele ehitatud tantsulava. Jahisadamale omistati 2002. aastal sinilipp. Seda külastas 2002. aastal 404 alust. Sadama sügavus sildumisel on 2,6 meetrit. Poikinnitus. Külaliskai ääres on 10 kohta. Sadamas asub piiripunkt ja Tallinna Jahtklubi.

Lohusalu läbib Keila-Joalt Kloogarannani kulgev rahvusvaheline Lohusalu õpperada ehk Eurorada. See matkarada kuulub rahvusvahelise rannikuraja E9 juurde, mis algab Portugalist ja jätkub Karjalas. Kahjuks on Keila vald võimaldanud rikkuda raja läbimise erinevates kohtades poolsaarel. Sadama piirkonnas on kinnistu omanik suurendanud oma kinnistut pinnasetäitega ning matkarada pole leitav. Kõrgvee ajal on võimatu kasutada möödapääsu, liikudes kividel. Enne Nabe saart (endine külavahetee on suletud) on usin eramaaomanik seadnud sisse nii relvastatud kui ka koertega valve, raja läbimine on eluohtlik. Keila-Joa mereäärse osa läbimine on samuti küsitav.

Laulasmaal suudeti kohalikel elanikel päästa pool rohelisest metsavööndist ja mereäärsest liivikust Laulasmaa puhkekaitsealal. Selle otsustas müüa Keskkonnaministeerium, eesotsas toonase ministri Heiki Kranichiga.

Harri Otsa on kirjutanud 1982. aastal "Lohusalu laulud" instrumentaalansamblile. Loodud Lohusalu Seltsil on oma koduleht, kuid pühendunud põhiliselt Laulasmaa probleemidele.

Nabe neem, pelgupaik "Nabessaar"
Suurenda
Nabe neem, pelgupaik "Nabessaar"

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]