Harku vald

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib praegusest vallast; 1939 moodustatud valla kohta vaata artiklit Harku vald (1939); varasema valla kohta vaata artiklit Harku vald (Keila kihelkond).

Harku vald

Harku valla vapp
Harku valla vapp
Harku valla lipp
Harku valla lipp

Pindala: 159,8 km²
Elanikke: 14 360 (1.01.2014)[1]
Rahvastikutihedus: 89,9 in/km²
EHAKi kood: 0198
Keskus: Tabasalu
Harku vald location.png

Harku vald on kohaliku omavalitsuse üksus Eestis Harjumaal. See on mereäärne vald Lääne-Harjumaal, Tallinna ja Keila vahel.

Valla keskus on umbes 3000 elanikuga Tabasalu alevik, mis asub Tallinna kesklinnast vaid 13 kilomeetri kaugusel.

Vallal on 22 km pikkune merepiir, millest suure osa moodustab pankrannik – neist kaunimad on Rannamõisa ja Türisalu pank. Vald hõlmab hiigelsuure ajaloolise Keila kirikukihelkonna põhjapoolseid alasid.

Harku vallavanem on Kaupo Rätsepp.[2]

Rahvastik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aasta Arvestuslik
rahvaarv
1. jaanuari seisuga[3]
Arvestuslik
rahvaarv
1. jaanuari seisuga
(arvestatud rännet)
[4]
2001 6620
2002 6622
2003 6652
2004 6693
2005 6726
2006 6786 9635
2007 6854 10 506
2008 6975 11 313
2009 7128 11 914
2010 7278 12 579

Asulad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Alevikud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Harku, Tabasalu

Külad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Adra, Harkujärve, Humala, Ilmandu, Kumna, Kütke, Laabi, Liikva, Muraste, Naage, Rannamõisa, Suurupi, Sõrve, Tiskre, Tutermaa, Türisalu, Vahi, Vaila, Viti, Vääna, Vääna-Jõesuu

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ajalooliselt mainiti Harku valda esmakordselt 1891. aastal, mil väikeste mõisavaldade ühinemisel tekkinud vald haaras enda alla praeguse ala ja osa hiljem Tallinnale antud territooriumist (Tiskre, Kakumäe, Õismäe, Pikaliiva ja Kadaka küla). Harku valla õigused taastati 21. novembril 1991. aastal.

Loodus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kaunis loodus ja üha arenev elukeskkond on teinud Harku vallast soositud elu- ja puhkepaiga. Kevadest sügiseni on valla elanike arv tänu suvitajatele pea neljakordne. Hinnatud suvituskohad on Suurupi ja Vääna-Jõesuu. Sportlikku puhkamisvõimalust pakuvad Tabasalu looduspark ja Harku park.

Vaatamisväärsused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Harku vald on rikas oma mõisate poolest. Esinduslikumad neist asuvad Harkus, Väänas ja Murastes (varemeis), paljusid mõisaid on esmamainitud 15.-16. sajandil või isegi varem. Ühes ilusaimas – Vääna mõisahoones – tegutsevad kaasajal kool, lasteaed ja raamatukogu. Vaatamisväärne on ka Harku mõis, kus 28. septembril 1710sõlmiti ajalooline Harku Rahu Tallinna rae, Eestimaa Rüütelkonna ja Vene tsaari Peeter I esindajate vahel, mis lõi aluse siinsete aladele riiklikule korraldusele ja õhtumaisele autonoomiale 18.-19. sajandil.

Valla kultuuri- ja hariduselu hoiavad üleval Tabasalu, Harkujärve ja Vääna koolid, Tabasalu Muusikakool ning arvukad seltsid. Suurimad kultuuriüritused on iga-aastased Tabasalu päevad, taaselustatud bigbändide festival Tabasalus ja Harku valla laste lauluvõistlus.

Harku vallal on kaks sõprusvalda: 1992. aasta mais sõlmiti partnerlus- ja koostöölepe Eura vallaga Soomest ja 2004. aasta detsembris Piasecznoga Poolast.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pilte[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]