Ülemiste järv

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib järvest; Tallinna asumi kohta vaata artiklit Ülemiste järve asum.

Ülemiste järv
Ülemiste järv Lasnamäe poolt vaadatuna
Ülemiste järv Lasnamäe poolt vaadatuna
Valgla maad Eesti
Sissevool Vaskjala-Ülemiste kanal, Kurna oja, Katku oja, Ruunaoja
Väljavool Tallinna veevarustussüsteem
Valgla suurus 99,2 km²
Pindala 9,6 km²
Pikkus 4,1 km
Laius 3,2 km
Kaldajoone pikkus 16,4 km
Keskmine sügavus 2,5 m
Suurim sügavus 6 m
Kõrgus merepinnast 35,7 m
Koordinaadid 59° 23′ 54″ N, 24° 46′ 27″ E59.39833333333324.774166666667koordinaadid: 59° 23′ 54″ N, 24° 46′ 27″ E

Ülemiste järv (ka Järveküla järv, Mõigu järv, Kuningajärv) asub Tallinna kaguosas Kesklinna linnaosas. Järve pindala on 9,6 km², sügavus kuni 6 meetrit. Ülemiste on Eestis pindalalt kolmas looduslik järv Peipsi ja Võrtsjärve järel (varem kolmas olnud Mullutu-Suurlaht on jagunenud väiksemateks osadeks).

Ülemiste järvest saab Tallinn vett alates 14. sajandist. 2005. aastal tarvitas linn keskmiselt 60 829 m³ järvevett ööpäevas[1], järve juhitakse lisavett Pirita, Vääna, Jägala ja Pärnu jõest.

Järvest idasuunale jääb Tallinna lennujaam.

Elustik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ülemiste järves elab kalu, sealhulgas angerjaid, kes asustati sinna 1986 (nad olid mõeldud Võrtsjärve jaoks).

Mütoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Üldtuntud on muistendid leinavast Lindast (nende järgi kutsutakse kalda lähedal vees paiknevat rändrahnu Linda kiviks). Nimelt olevat Ülemiste järv tekkinud Linda pisaratest, kui ta oma põllest mahakukkunud rahnu otsa istus ja oma hukkunud mehe pärast pisaraid valas.

Samuti on laialt levinud legend Ülemiste vanakesest, kes küsib nendelt, keda ta kohtab: "Kas Tallinn on juba valmis?". Kui vastus peaks tulema jaatav, siis uputavat Ülemiste vanake linna üle. Sellel põhjusel ei tohi Tallinn kunagi valmis saada.

Teatakse ka lugusid järve rändamisest.

Antonov An-26 2010. aastal Ülemiste järves.

Õnnetused[muuda | redigeeri lähteteksti]

1938. aasta septembril kukkus järve Poola purilendur Zbigniew Olenski oma ühemootorilise RWD-ga. Lendur sai õnnetuses selgroovigastuse[2][3].

1966 jaanuaris maandus järve jääle Tallinn-Saaremaa liini reisilennuk Il-14[3].

18. märtsil 2010 tegi järvejääle hädamaandumise Poolale kuuluv An-26 tüüpi lennuk, mis vedas DHLi saadetisi. Lennukis viibis kuus inimest, üks piloot sai kergelt viga[4].

Uputused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ülemiste järv.

1708. aasta novembris murdis järv läbi kaitsemüürist ja liivavallist. Vesi tungis suure jõuga alla eeslinna ja tekitas uputuse. 1758. aastal kippus järv aga kuivama.

Siis arvati, et järv on kuskil leidnud maa-aluse äravoolukoha ja jookseb merre. Ometi osutus see kartus põhjendamatuks, sest järgmistel aastatel hakkas vesi taas tõusma, kuni 1761. aastal murdis järv läbi liivavalli ja uputas Tiigiveski ümbruse.

1783 ja järgnevatel aastatel oli veetase jälle väga kõrge ning raehärrad kartsid uputust.

Pärast seda tõusis veetase kõrgele uuesti 1807. aastal. Järve madalamatele kallastele paigaldati liivakotte, mis suutsid ära hoida suurema uputuse.

See olid sissejuhatuseks 1867. aasta uputusele. Kevad oli sel aastal hiline, veel mai algul oli lumetuisku ja külma, ning sula algas maikuu teisel poolel. Veepind Ülemiste järves tõusis iga päevaga.

Kuberner ja linnavalitsus moodustasid komisjoni, mis pidi seisukorda uurima ning kaaluma vastuabinõusid. Sel ajal kui teoreetikutest komisjon järjekordsel koosolekul olukorra tõsidust arutas, murdis vesi Pärnu maantee kohal liivakaldalt läbi.

See õnnestus sulgeda, kuid järgmine läbimurre Tartu maantee kohalt oli juba üle kümne sülla (ca 21,3 m) laiune. Vesi ulatus Roosikrantsi tänavani.

Suurim läbimurre toimus 5. juunil ning lühikese ajaga oli kogu Tartu maantee veega üle ujutatud. Maakri ja Kompassi tänavate piirkonnas ulatus vesi täiskasvanud mehel rinnuni. Suurvesi viis endaga kaasa ka loomi. Kõneldi laste ja ühe mehe uppumisest, kuid ametlikku kinnitust sellele ei leitud.

Suur uputus tõstis esile tõelised sangarid. Tuttelbergi-nimeline noormees päästis kümneid lapsi ja vanureid algul ratsahobusega ning hiljem paadiga.

Sõjaväeosadest saadeti 150 meest läbimurdekohta kinni toppima, mis lõpuks ka visa tööga õnnestus. Seekordset üleujutust soosis asjaolu, et tollal rajati Tartu maantee kohal veevarustussüsteemi ning uue magistraaltorustiku jaoks kaevati kanalit, mis ulatus Ülemiste järvest Lasnamäe nõlvakuni.

Üleujutusohtusid oli ka hiljem. Anton Uessoni andmeil tõusis 1923. aastal veepind Ülemiste järves 88 tolli (ca 2,1 meetrit) ning kippus Liiva kõrtsi juures üle kalda tulema. Ohtlikusse kohta veeti kiiresti liivakotte ja tõsteti kallast.

Praegu Ülemiste järve vesi enam linna ei ohusta[viide?]. Viimati oli järve veetase ohtlikult kõrge 2004. aastal [5].

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Tallinna Vesi: Keskkonnaaruanne 2005
  2. Lauri Birkan. Ajalugu kordub: ka 1938. aastal sumatas Poola lendur Ülemiste järve. Õhtuleht, 20. märts 2010
  3. 3,0 3,1 Risto Berendson. Ülemiste järv on Poola lendureile armuline. Tallinna Postimees, 20. märts 2010
  4. Mirjam Mäekivi. Lennukit lahutab Ülemiste kaldast paarkümmend meetrit. Tallinna Postimees, 19. märts 2010
  5. Küllike Rooväli. Ülemiste lükkas Tallinna uputuse lävele, Postimees, 3. august 2004

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]