Rapla maakond

Allikas: Vikipeedia
Rapla maakond

Raplamaa vapp.svg
Raplamaa vapp
Raplamaa lipp.svg
Raplamaa lipp

Pindala: 2980 km²
Elanikke: 34 676 (1.01.2014)[1]
Rahvastikutihedus: 11,6 in/km²
Maakonnalinn: Rapla
Rapla maakond.svg

Rapla maakond ehk Raplamaa on 1. järgu haldusüksus Eestis. Hõlmab endise Rapla rajooni ala.

Üldandmed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rapla maakond (Raplamaa) asub Loode-Eestis. Raplamaa piirneb põhjas Harju, idas Järva, lõunas Pärnu, läänes Lääne maakonnaga.

Sõprusmaakond Kaiserslautern.

Kohalikud omavalitsused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Raplamaa omavalitsusüksused

Rapla maakonnas on 10 omavalitsusüksust (valda):

Juuru vald - Järvakandi vald - Kaiu vald - Kehtna vald - Kohila vald - Käru vald - Märjamaa vald - Raikküla vald - Rapla vald - Vigala vald

Loodus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Raplamaad hõlmab neli Eesti maastikurajooni. Need on Põhja-Eesti lavamaa, Lääne-Eesti madalik, Kõrvemaa ja Pärnu madalik. Suurima osaga jääb Raplamaa Põhja-Eesti lavamaale.

Suurem osa Raplamaast on siluri karbonaatsete kivimite avamusalal, maakonna põhjaosas avaneb ka ordoviitsiumi ladestu.

Veestik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Raplamaal asuv tähtsaim veelahe on Paluküla hiiemägi, kust saavad alguse mitme Eesti vesikonna jõed. Rapla maakond on Eesti üks karstirohkemaid piirkondi[2]. Tähtsaim karstiala on rahvusvahelise tähtsusega Kuimetsa karstiala.

Järvi on maakonnas vähe.

Rahvastik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Demograafilised näitajad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Arvestuslikult seisuga 1. jaanuar 2009 oli Rapla maakonnas 36 678 elanikku. Neist 47,63% oli mehed ning 52,37% oli naised. Sündimuse üldkordaja oli 11,04‰, suremuse üldkordaja 12,68‰ ja loomulik iive -1,64‰. 93,34% elanikest oli eestlased ja 3,93% venelased. Alaealisi (vanuses 0-14) oli 15,54%, tööealisi (vanuses 15-64) 68,35% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 16,11%. Töötuse määr[3] oli 9,2%. Elanike tihedus oli 12,3 in/km².[4]

Asustusüksused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rapla maakonnas on 1 linn, 3 alevit, 14 alevikku ja 267 küla.

Linn
Rapla
Alevid
Järvakandi - Kohila - Märjamaa
Alevikud
Aespa - Alu - Eidapere - Hageri - Hagudi - Juuru - Kaerepere - Kaiu - Käru - Keava - Kehtna - Kuusiku - Lelle - Prillimäe
Külad
Aandu - Adila - Ahekõnnu - Alaküla - Altküla - Alu-Metsküla - Angerja - Aranküla - Araste - Aravere - Aruküla - Atla - Avaste - Ellamaa - Haakla - Hageri - Hagudi - Haimre - Helda - Hertu - Hiie - Hiietse - Hõreda - Härgla - Iira - Inda - Ingliste - Jaaniveski - Jalase - Jaluse - Juula - Jõeküla - Jõeääre - Jädivere - Järlepa - Kadaka - Kaerepere - Kaguvere - Kaigepere - Kalbu - Kalda - Kalevi - Kangru - Karitsa - Kasti - Kastna - Kasvandu - Kausi - Kehtna-Nurme - Kelba - Kenni - Keo - Keskküla - Kesu (Vigala) - Kiilaspere - Kilgi - Kirna - Kivi-Vigala - Kodila - Kodila-Metsküla - Kohatu - Kohtru - Koigi - Koikse - Kojastu - Koluta - Konnapere - Konuvere - Koogimäe - Koogiste - Kuimetsa - Kuku - Kullimaa - Kumma - Kunsu - Kurevere - Kuusiku-Nõmme - Kõdu - Kõrbja - Kõrgu - Kõrtsuotsa - Kõrvetaguse - Käbiküla (Kehtna) - Käbiküla (Märjamaa) - Kädva - Kändliku - Käriselja - Kärpla - Laeste - Lalli - Lau - Laukna - Lauri - Leevre - Leibre - Lellapere - Lellapere-Nurme - Lestima - Linnaaluste - Lipa - Lipametsa - Lipstu - Loe - Lohu - Lokuta - Lokuta - Loodna - Loone - Luiste - Lungu - Lõiuse - Lõpemetsa - Läti - Lümandu (Kohila) - Lümandu (Märjamaa) - Mahlamäe - Mahtra - Maidla (Märjamaa) - Maidla (Juuru) - Manni - Masti - Metsaääre - Metsaääre - Metsküla - Metsküla - Moka - Mukri - Mõisaaseme - Mõisamaa - Mõraste - Mäliste - Mälivere - Mällu - Männiku - Nadalama - Naistevalla - Napanurga - Naravere - Nurme - Nurtu-Nõlva - Nõlva - Nõmme - Nõmmemetsa - Nõmmeotsa - Nõmmküla - Nääri - Oblu - Oela - Oese - Ohekatku - Ohukotsu - Ohulepa - Ojapere - Ojaäärse - Oola - Orgita - Orguse - Paaduotsa - Pae - Paeküla - Pahkla - Paisumaa - Pajaka - Palamulla - Palase - Palasi - Paljasmaa - Pallika - Paluküla - Pihali - Pirgu - Pukamäe - Purga - Purila - Purku - Põikma - Põlli - Põlliku - Põllu - Põlma - Põrsaku - Päädeva - Päärdu - Pühatu - Rabivere - Raela - Raikküla - Raka - Rangu - Rassiotsa - Reonda - Ridaküla - Riidaku - Ringuta - Risu-Suurküla - Rootsi - Russalu - Rõue - Rääski - Röa - Saarepõllu - Sadala - Saksa - Salutaguse - Saunaküla - Seli - Seli-Nurme - Selja - Sikeldi - Sipa - Sonni - Sooaluste - Sooniste - Soosalu - Sulu - Sulupere - Sutlema - Suurekivi - Suurküla - Sõmeru - Sõtke - Sääla - Tamme - Tamsi - Tapupere - Teenuse - Tiduvere - Tolla - Tolli - Toomja - Tuti - Tõnumaa - Tõrma - Ummaru - Urevere - Urge - Uusküla - Vaguja - Vahakõnnu - Vahastu - Vaimõisa - Valgu - Valli - Valtu - Valtu-Nurme - Vana-Aespa - Vana-Kaiu - Vanamõisa (Märjamaa) - Vanamõisa (Vigala) - Vana-Nurtu - Vana-Vigala - Vankse - Vaopere - Varbola - Vastja - Velise - Velisemõisa - Velise-Nõlva - Veski - Vilivere - Vilta - Võeva - Väljataguse - Vängla - Äherdi - Ülejõe (Märjamaa) - Ülejõe (Rapla)

Majandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tööstus on Raplamaal oluline majandusharu. Tööstustoodangu maht üle 20 töötajaga ettevõtetes oli 2005. aastal 1,6...2,1 miljardit krooni. 2006. aasta lõpus käivitati Kohila lähedal suur vineerivabrik.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Statistikaamet, vaadatud 30. august 2014
  2. Kink, Hella. (2006). Veeobjektid "Eesti ürglooduse raamatus". Tallinn, Teaduste Akadeemia Kirjastus. Lk 56
  3. 2007.–2009. aasta libisev keskmine
  4. Statistikaameti koduleht

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]