Eesti maakonnad

Eesti maakonnad on praegused Eesti 1. järgu haldusüksused ja ning neile eelnenud sama suurusjärgu haldusüksused (välja arvatud rajoonid).

Praegused maakonnad

• Harju maakond
• Hiiu maakond
• Ida-Viru maakond
• Jõgeva maakond
• Järva maakond
• Lääne maakond
• Lääne-Viru maakond
• Põlva maakond
• Pärnu maakond
• Rapla maakond
• Saare maakond
• Tartu maakond
• Valga maakond
• Viljandi maakond
• Võru maakond

Muinas-Eesti

Muinas-Eesti maakonnad (muinasmaakonnad ehk tollal lihtsalt maad) olid muinaskihelkondade ühendused või üksikkihelkonnad (väikemaakonnad). Suuremaid maakondi nimetab Läti Henrik terra või "provincia".

Muinasmaakondade loend

• Alempois (väikemaakond)
• Harjumaa ehk Harien
• Jogentagana (väikemaakond)
• Järvamaa ehk Gervia
• Läänemaa ehk Maritima
• Mõhu ehk Möka (väikemaakond)
• Nurmekund (väikemaakond)
• Rävala ehk Revala
• Saaremaa
• Sakala
• Soopoolitse (väikemaakond)
• Ugandi ehk Oandi
• Vaiga ehk Vaia (väikemaakond)
• Virumaa

Maakonnad ja vojevoodkonnad 17. sajandi algul

F. de Witt'i 18.saj alguses avaldatud kaart

Rootsi valdused

• Alutaguse
• Harjumaa
• Järvamaa
• Läänemaa
• Virumaa

Poola valdused

• Pärnu vojevoodkond
• Tartu vojevoodkond

Taani valdus

• Saaremaa

Maakonnad alates 1780ndate aastate haldusreformist kuni 1910ndate aastateni

Eestimaa kubermang (provints):

• Harjumaa (saksa Kreis Harrien)
• Järvamaa (saksa Kreis Jerwen)
• Läänemaa (saksa Kreis Wiek, Kreis Wieck)
• Virumaa (saksa Kreis Wierland)

Liivimaa kubermang (provints):

• Pärnumaa (saksa Kreis Pernau)
• Tartumaa (saksa Kreis Dorpat)
• Viljandimaa (saksa Kreis Fellin)
• Võrumaa (saksa Kreis Werro)
• Saaremaa (saksa Oesel; Saaremaad loeti eraldi provintsiks, seal oli nt eraldi aadliomavalitsus kohaliku rüütelkonna näol)

Maakonnad 1918–1940

• Harjumaa
• Järvamaa
• Läänemaa
• Pärnumaa
• Petserimaa
• Saaremaa
• Tartumaa
• Valgamaa
• Viljandimaa
• Virumaa
• Võrumaa

Vaata ka

• Eesti haldusjaotus
• Eesti valdade loend