Eesti maakonnad

Allikas: Vikipeedia

Eesti maakonnad on praegused Eesti 1. järgu haldusüksused ja ning neile eelnenud sama suurusjärgu haldusüksused (välja arvatud rajoonid).

Praegused maakonnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hiiu maakond Lääne maakond Saare maakond Harju maakond Lääne-Viru maakond Ida-Viru maakond Rapla maakond Pärnu maakond Järva maakond Viljandi maakond Jõgeva maakond Tartu maakond Valga maakond Põlva maakond Võru maakondEesti maakonnad
Info pildi kohta

Suuruse järjekorras:

Muinas-Eesti[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti muinasmaakonnad. Soopoolitse on sellel kaardil arvatud Vaiga koosseisu

Muinas-Eesti maakonnad (muinasmaakonnad ehk tollal lihtsalt maad) olid muinaskihelkondade ühendused või üksikkihelkonnad (väikemaakonnad). Suuremaid maakondi nimetab Läti Henrik terra või "provincia".

Muinasmaakondade loend[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Alempois (Alempos, Alumbus – üks kihelkond)
  • Harjumaa (Harien, Harriæn – kolm kihelkonda)
  • Jogentagana (üks kihelkond, võib olla Ugandi osa)
  • Järvamaa (Gervia, Jerwia, Gerwa – kolm kihelkonda)
  • Läänemaa (Rotelewich – seitse kihelkonda)
  • Mõhu (Möge, Mocha – üks kihelkond)
  • Nurmekund (Nourmegunde – üks kihelkond)
  • Rävala (Reuælæ – kolm kihelkonda)
  • Saaremaa (Osilia – neli kihelkonda)
  • Sakala (Sackala – kuni seitse kihelkonda)
  • Soopoolitse (Sobolitz – üks kihelkond, hiljem Ugandi osa)
  • Ugandi ehk Oandi (Ugaunia – kuni seitse kihelkonda)
  • Vaiga ehk Vaia (Wegele, Waiga, Wayga – üks kihelkond, hiljem Ugandi osa)
  • Virumaa, (Wironia – viis kihelkonda)

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Maakonnad ja vojevoodkonnad 17. sajandi algul[muuda | redigeeri lähteteksti]

F. de Witt'i 18.saj alguses avaldatud kaart

Rootsi valdused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Poola valdused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Taani valdus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Maakonnad alates 1780. aastate haldusreformist kuni 1910. aastateni[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eestimaa kubermang (provints):

  • Harjumaa (saksa Kreis Harrien)
  • Järvamaa (saksa Kreis Jerwen)
  • Läänemaa (saksa Kreis Wiek, Kreis Wieck)
  • Virumaa (saksa Kreis Wierland)

Liivimaa kubermang (provints):

  • Pärnumaa (saksa Kreis Pernau)
  • Tartumaa (saksa Kreis Dorpat)
  • Viljandimaa (saksa Kreis Fellin)
  • Võrumaa (saksa Kreis Werro)
  • Saaremaa (saksa Oesel; Saaremaad loeti eraldi provintsiks, seal oli nt eraldi aadliomavalitsus kohaliku rüütelkonna näol)

Maakonnad 1918–1940[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti haldusjaotus 1925

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]