Viinistu

Allikas: Vikipeedia
Viinistu

Elanikke: 119 (31.12.2011)[1]

EHAKi kood: 9283
Koordinaadid: 59° 39′ N, 25° 45′ E59.64472222222225.754444444444koordinaadid: 59° 39′ N, 25° 45′ E
Viinistu (Eesti)
Viinistu
Viinistu rahvamaja
Viinistu rannapood

Viinistu on küla Harju maakonnas Kuusalu vallas.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viinistut mainiti esmakordselt 1372. aastal Wynesti külana. Hiljem on arvatud, et nime algne kuju oli Finnisdorf, mis tähendas soome kalurite asulat. 1643. aastal elas külas 24 peret mitmest rahvusest (eestlased, soomlased, rootslased ja venelased).

Põhjasõda ja katk vähendasid oluliselt Viinistu rahvaarvu, see taastus alles 19. sajandil. Enne teist maailmasõda elas külas umbes 500 inimest. Pärast Nõukogude küüditamist ja sõjasündmusi oli külla jäänud vaid 146 elanikku.

Sajandite vältel oli Viinistu rahva peamine elatusallikas kalapüük, mida täiendas sõbrakaubandus Soomega. Pärast keeluseaduse kehtestamist Soomes 1919. aastal lisandus sellele tulus piirituse salakaubavedu.

Nõukogude ajal mõjutas Viinistut tugevalt tööstuse areng naabruses asuvas Loksa linnas. Viinistusse rajati suur kalurikolhoos.

Viinistu muuseumid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viinistu Kunstimuuseum[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Viinistu Kunstimuuseum

Rootsi väliseestlane, ärimees ja kunstikoguja Jaan Manitski ostis 1998. aastal kunagise kalurikolhoosi pankrotivara. 2002. aastal avas ta renoveeritud hoonetes erakunstimuuseumi.

Muuseumis on suur eesti kunsti väljapanek, mille keskmes on baltisaksa kunstnike Düsseldorfi koolkond, Kõrgema Kunstikooli Pallas kunstnikud Tartust ja uuem eesti kunst.

Lisaks rajas Manitski kolhoosi vanasse katlamajja kontserdisaali, asutas suveteatri ning ehitas restorani ja hotelli. Sadamast lähevad ekskursioonid lähedal asuvale Mohni saarele.

Viinistu Külamuuseum[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Viinistu Külamuuseum

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Eesti 2011. aasta rahvaloendus, vaadatud 14. juuli 2014

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]