Rammu saar

Allikas: Vikipeedia
Rammu
Rammu saare kaart
Rammu saare kaart
Pindala 1,0256 km²
Rahvaarv 1 (01.01.2012)
Asulad Rammu küla
Inimasustuse algus 18. sajandil
Koordinaadid 59° 34′ 26″ N, 25° 13′ 12″ E59.57388888888925.22
Viimsi-Juminda.svg

Rammu saar (saksa ja rootsi kaartidel Ramö) on Harju maakonnas Jõelähtme vallas asuv 1,0256 km² suurune väikesaar. Loodes asub Kudusäär, kirdes Ninaotsanukk, kagus Vesisäär, idas Allu saar. Saar on kuni 3,4 meetrit kõrge. Taimedest valdavad kadastik, männid, pihlakad, pajud, roostik.

Rammu pikkus on umbes 3,5 kilomeetrit. Rammu saart on võrreldud kapsarauaga, mis tähendab, et saar on S-kujuline ja keskel on varre kujuline jämedam koht.

Nagu teised sealkandis asuvad saared, on ka Rammu kivine: palju on rändrahne ja kivikuhjatisi. Rammul on järvikud, kohati on saar liivane.

Rammu saarel paikneb Rammu küla. 1. jaanuar 2012 seisuga on külas üks püsielanik[1]

Ajaloost[muuda | redigeeri lähteteksti]

Inimeste asumisest saarele täpsed andmed puuduvad. Pärimus räägib, et Rootsi kuninga käsul hukatud 1710. aastal üks soomerootslane ja ta naine koos pojapojaga põgenenud Pranglile. Ent sealgi ei saanud nad rahu, kuna kohalik rahvas põletanud nende hurtsiku. Ainukesena pääses pojapoeg, kes läinud asustamata Rammu saarele. Sinna kutsus ta ka ühe lapsepõlvekaaslase Soomest, mandrilt leidsid nad mõlemad naise ja nii saanudki alguse esimesed pered Rammul.

Käidi kalal ja hülgejahil ja nagu teistel saarekestel, veeti salakaupa.

1851. aasta aprillis muutus saare elu jõukamaks. Torm ajas Allu saare randa lõpnud küürvaala, mis kahe purjepaadi vahel Tallinna veeti ja mida raha eest rahvale näidati. Vaala ostis ära Peterburi Teaduste Akadeemia 850 rubla eest ja vaala luustik on seal siiani alles. See oli 9,68 meetri pikkune küürvaal, kelle kaaluks hinnati üle 10 tonni (25 tuhat naela).

1920. aastatel said rammulased ka 4-klassilise kooli ja kalmistu.

Rammu saarel oli 3 veskit.

Ligi 100 elanikku pagendati nõukogude võimude poolt 1952. aastal.

Tänapäev[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kunagisest vilkast, tihedalt paiknenud 22 taluga kalurikülast saare lõunarannikul on praeguseks säilinud vaid varemed. Taasasustatud on kolm suvitustalu, samuti on taastatud alumine silindriline tuletorn, mille juurde on ehitatud ka saun.

Saare kirdeosas paikneb muinsuskaitsealune kalmistu.

Saarel on kaks silindrilist tuletorni (idapoolne 32 m kõrge), kumbki enam ei tööta.

Saarel on ka RMK poolt rajatud 2,5 km pikkune matkarada.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Elanikud külade kaupa Jõelähtme vald

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]