Kaljukotkas

Allikas: Vikipeedia
Kaljukotkas
GoldenEagle-Nova.jpg
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Keelikloomad Chordata
Klass: Linnud Aves
Selts: Haukalised Accipitriformes
Sugukond: Haugaslased Accipitridae
Perekond: Kotkas Aquila
Liik: Kaljukotkas
Ladinakeelne nimetus
Aquila chrysaetos
(Linné, 1758)
Kaljukotka levikukaart:Heleroheline: PesitsusaladSinine:TalvitusaladTumeroheline:Aastaringne kohalolek
Kaljukotka levikukaart:
Heleroheline: Pesitsusalad
Sinine:Talvitusalad
Tumeroheline:Aastaringne kohalolek

Kaljukotkas ehk maakotkas (Aquila chrysaetos) on suur haugaslane.

2002. aastal pesitses Eestis 40–50 paari. Pesitseb peamiselt rabades, pesa ehitab rabasaarele kõrge puu otsa. Eestis on ta paigalind.

Kaljukotkas on looduskaitse all.

Kirjeldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Majesteetlik röövlind, kelle tiibade siruulatus võib küündida üle kahe meetri.

Eluviis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kaljukotkas elab paarina ja ehitab pesa kas kaljuseintele või harvemini mõne puu latva. Oma pesa ehitab ta okstest ja vooderdab rohttaimedega, mõne pesa läbimõõt on ligi kaks meetrit.

Toitumine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Saagi leidmiseks lendab ta üle kogu oma territooriumi. Toiduks on küülikud, ümisejad, sisalikud ja mõnikord koguni mägikitse talled või rebased. Kui kotkas on tänu erakordsele nägemisvõimele saagi leidnud, langeb ta kiirusega üle 150 km/h looma peale , haarab saagi küüniste vahele ja viib minema.

Paaritumine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Emaslind muneb pessa munad ja haub välja pojad, kelle arv jääb enamasti ühe ja nelja vahele samal ajal, kui ema valvab kotkapoegi, lendab isaslind toidu varumiseks jahile.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]