Jägala juga

Allikas: Vikipeedia
Põhja-Eesti paekaldalt langev Jägala juga on Eesti kõrgeim looduslik juga
Vahutav Jägala juga
Jägala juga talvel
Joa tagune 2010. aasta jaanuaris

Jägala juga on juga Jägala jõe alamjooksul Harju maakonna Jõelähtme valla territooriumil, umbes 5 km [1] enne jõe suubumist Soome lahte, umbes 25 km Tallinnast ida pool ja 1 km Koogi küla keskmest põhja pool. Joa paremale kaldale on võimalik jõuda ka Jägala-Kaberneeme tee 3. kilomeetrilt vasakule, Neeme küla suunas keerates.

Koha geograafilised koordinaadid on 59° 26′ 59″ N, 25° 10′ 43″ E59.44981583333325.178546koordinaadid: 59° 26′ 59″ N, 25° 10′ 43″ E.

Joa kõrgus on 7,8 või 8,1 meetrit ja laius üle 50 meetri. Tegemist on kõige kõrgema loodusliku joaga Eestis. Veekardin on tekitanud joa alla kuni 7 meetri sügavuse hiiukirnu.

Joa tagant on võimalik läbi kõndida, astudes libedatele kividele.

Kõige huvitavamat vaatepilti pakub juga kevadise suurvee ajal ning talvel, kui juga on jäätunud.

Jõe lõunakallas joa kõrval on varisemisohtlik.

Jägala juga on aastast 1959 looduskaitse all (Jägala joa kaitseala)[2].

Geoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Juga langeb Põhja-Eesti pangalt. Joa taga ja kõrval paljanduvad Ordoviitsiumi settekivimid. Esindatud on Varangu, Hunnebergi, Billingeni, Volhovi ja Kunda lade. Varangu lademe Türisalu kihistu graptoliitargilliit jääb valdavalt veepiirist allapoole, kuid langeva vee poolt lahtimurtud argilliiditükke leidub joa ümbruses rohkesti. Argilliidi peal lasub glaukoniitliivakivi kiht, mis kuulub Hunnebergi lademe Leetse kihistusse. Ülalpool järgneb sellele Volhovi lademe glaukoniitlubjakivi ning seejärel Kunda lademe lubjakivi. Lubjakivis on rohkesti nautiloidide kivistisi.

Juga on klindiastangu, millelt ta langeb, tuhandete aastate jooksul kulutanud, nii et allapoole juga on Jägala jõele tekkinud kitsas kanjonorg, mille põhjas on kärestikuline jõesäng. Oru pikkus on 300 meetrit, sügavus 12–14 meetrit. Iga aastaga liigub juga lähtele lähemale.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jägala joa varasem rahvapärane nimi on Joarüngas.

Arvatavasti on sellel kohal olnud muistne kultusepaik. Jägala joa juurest pärinevad esimesed kirjalikud teated vesiveskist Eestis (13. sajandi algus; umbes 1240). Aastast 1688. pärinevatele kaartidele on märgitud joa juurde vesiveski.

Pilte[muuda | redigeeri lähteteksti]

Märts 2013
Suurenda
Märts 2013

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Jägala joa kaugus jõesuudmest Maa-ameti kaardil delfi.ee veebis
  2. Eesti entsüklopeedia. 12. köide: Eesti A–Ü. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003, lk 176.

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]