Läänemaa

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel on ajaloolisest Läänemaast; praeguse haldusüksuse kohta vaata artiklit Lääne maakond
Edit-copy orange button.svg See artikkel vajab toimetamist. Lisainfot võib leiduda arutelulehel.
Palun aita artiklit toimetada.

Läänemaa (lad. Maritima, Rotalia, inglise Weik[viide?], saksa Wiek, samuti Rotelewich – Wikke – Wikkezland – Wicia – Wikkelandia) on ajalooline maakond Eestis.

Lääne maakonna vanim teadaolev nimi oli viikingiaegne Adalsysla. Läti Henriku Liivimaa kroonikas esineb see Maritima (mereäärne) nime all, milles oli seitse kihelkonda. 13. sajandil kuulusid Läänemaa muinaskihelkondade hulka Hanila kihelkond, Kõrve kihelkond (Corbe), Karuse kihelkond (Cozzo), Lihula kihelkond, Ridala kihelkond, Sontagana. Kummatigi ei moodustanud nimetatud alad tollal arvatavasti veel ühtset ja kindla keskusega maakonda, küll aga teatavate ühistunnustega piirkonna - piirkondlikud keskused olid muinasajal nii Ridalas, Lihulas kui ka Soontaganal.

Keskajal oli Läänemaa jagatud Saare-Lääne piiskopi ja Liivi ordu vahel. Lihula linnus oli piiskopi ja ordu ühisvalduses. Ühtsele maakonnale pandi esimene kindlam alus 13. sajandi esimesel poolel seoses Saare-Lääne piiskopkonna asutamisega. 1279 piiskopkonna uueks keskuseks püstitatud Haapsalu linnus sai hiljem ka Läänemaa pealinnaks.

Läänemaa kujunes maakonnana (kreisina) 17. sajandiks, hõlmates praegusest tunduvalt suurema ala: Hiiumaa ning osa Rapla ja Pärnu maakonnast.

Aastal 1946 sai Hiiumaast omaette maakond.

Läänemaa maakond oma ajaloolistes piirides likvideeriti aastal 1950, kui senised maakonnad jagati rajoonideks. Läänemaast moodustati Haapsalu, Märjamaa ja Lihula rajoonid. Piirid ei järginud eelnevat haldusjaotust ning loodud rajoonidega liideti alasid Harjumaast ja Pärnumaast. Samuti liideti Läänemaa alasid loodud Rapla rajooni ja Pärnu-Jaagupi rajooni aladega.

Kaasaegne Läänemaa hõlmab ajaloolisest Läänemaast vaid keskmise osa - selle lõunapoolne ala Mihkli ja Varbla ümbruses kuulub kaasaegse Pärnu maakonna koosseisu, idapoolsed alad Märjamaa ja Vigala ümbruses moodustavad poole kaasaegsest Rapla maakonnast ning Hiiumaa on omaette maakond.

Sisukord

Läänemaa vallad aastal 1866 [muuda]

1866. aasta vallareformiga vabastati vallad mõisate eestkoste alt ja muudeti riiklikeks haldusüksusteks.[1] Sel aastal oli Läänemaal 122 valda.

Pärast valdade reorganiseerimist oli aastaks 1897 Läänemaal 38 valda.

Läänemaa kihelkonnad 20. sajandi algul [muuda]

Läänemaal oli 18 kihelkonda.

Läänemaa haldusjaotus aastal 1922 [muuda]

Läänemaal oli 1 linn, 1 alev ja 35 valda.

Läänemaa haldusjaotus aastal 1939 [muuda]

Pärast haldusreformi oli Läänemaal 2 linna ja 21 valda.

Vaata ka [muuda]

Viited [muuda]

  1. ↑ Ajalooarhiiv

Kirjandus [muuda]

Välislingid [muuda]

Eesti maakonnad muinasaja lõpul

Alempois • Harjumaa • Jogentagana • Järvamaa • Läänemaa • Mõhu • Nurmekund • Revala • Sakala • Soopoolitse • Ugandi • Vaiga • Virumaa

Läänemaa kihelkonnad 20. sajandi algul

Emmaste – Hanila – Karuse – Kirbla – Kullamaa – Käina – Lihula – Lääne-Nigula – Martna – Mihkli – Märjamaa – Noarootsi – Pühalepa – Reigi – Ridala – Varbla – Vigala – Vormsi

Eesti Vabariigi maakonnad kahe maailmasõja vahelisel ajal
Harjumaa  · Järvamaa  · Läänemaa  · Petserimaa  · Pärnumaa  · Saaremaa  · Tartumaa  · Valgamaa  · Viljandimaa  · Virumaa  · Võrumaa
Pärit leheküljelt "http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Läänemaa&oldid=3482921"