Hiiu maakond

See artikkel räägib tänapäeva maakonnast; 1946 moodustatud maakonna kohta vaata artiklit Hiiu maakond (1946–1950); saare kohta vaata artiklit Hiiumaa

---

Hiiu maakond Hiiumaa

Hiiumaa vapp

Hiiumaa lipp

Pindala: 1023,26 km²

Elanikke: 9150 (01.01.2012)

Maakonnalinn: Kärdla

Hiiu maakond ehk Hiiumaa on 1. järgu haldusüksus Eestis. Hõlmab endise Hiiumaa rajooni ala.

Üldandmed

Hiiu maakond asub Loode-Eestis ja hõlmab Hiiumaa saare ja seda ümbritsevad väikesaared ning laiud. Hiiu maakonna naabermaakondadeks on idas Lääne maakond ja lõunas Saare maakond.

Kohalikud omavalitsused

Hiiumaa omavalitsusüksused

Hiiu maakonnas on 5 omavalitsusüksust:

Linn

Kärdla

Vallad

Emmaste vald - Kõrgessaare vald - Käina vald - Pühalepa vald

Loodus

Hiiu maakond hõlmab terve Hiiumaa ja Kassari saare ning väiksemad laiud. Laidudest suurim on Vohilaid. Hiiumaast kagus asuvad Hiiumaa laiud, mille hulka kuulub tegelikult ainult osa maakonna piiridesse jäävatest väikesaartest.

• Kõrgeim punkt on Tornimägi, 68 m.ü.m.
• Pikim jõgi on Luguse jõgi, 21 km.
• Suurim järv on Tihu Suurjärv, u 85 ha.
• Suurim soo on Pihla raba, u 3050 ha.
• Rannajoone kogupikkus on u 326 km.

Kaitsealused looduse üksikobjektid Hiiumaal

Rahvastik

Demograafilised näitajad

Arvestuslikult seisuga 1. jaanuar 2009 oli Hiiu maakonnas 10 097 elanikku. Neist 47,91% oli mehed ning 52,09% oli naised. Sündimuse üldkordaja oli 7,13‰, suremuse üldkordaja 13,67‰ ja loomulik iive -6,54‰. 98,35% elanikest oli eestlased ja 1,02% venelased. Alaealisi (vanuses 0-14) oli 14,46%, tööealisi (vanuses 15-64) 69,95% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 15,59%. Töötuse määr oli 5,1%. Elanike tihedus oli 9,9 in/km².

Asustusüksused

Hiiu maakonnas on 1 linn (Kärdla), 2 alevikku ja 182 küla.

Alevikud

Kõrgessaare - Käina

Külad

Aadma - Ala - Allika - Aruküla - Emmaste - Esiküla - Hagaste - Haldi - Haldreka - Harju (Emmaste) - Harju (Pühalepa) - Hausma - Heigi - Heiste - Heistesoo - Hellamaa - Heltermaa - Hiiessaare - Hilleste - Hindu - Hirmuste - Härma - Hüti - Isabella - Jausa - Jõeküla - Jõeranna - Jõesuu - Kaasiku - Kabuna - Kaderna - Kaigutsi - Kalana - Kaleste - Kalgi - Kanapeeksi - Kassari - Kauste - Kerema - Kidaste - Kiduspe - Kiivera - Kitsa - Kleemu - Kodeste - Kogri - Koidma - Kolga - Kopa - Kukka - Kuri - Kuriste - Kurisu (Emmaste) - Kurisu (Kõrgessaare) - Kuusiku - Kõlunõmme - Kõmmusselja - Kõpu - Külaküla - Külama - Laartsa - Laasi - Laheküla - Lassi - Lauka - Leerimetsa - Lehtma - Leigri - Leisu - Lelu - Lepiku - Ligema - Lilbi - Linnumäe - Loja - Luguse - Luidja - Lõbembe - Lõpe - Malvaste - Mangu - Mardihansu - Meelste - Metsaküla - Metsalauka - Metsapere - Moka - Muda - Mudaste - Mäeküla - Mäeltse - Mägipe - Männamaa - Mänspe - Määvli - Napi - Nasva - Niidiküla - Nurste - Nõmba - Nõmme (Kõrgessaare) - Nõmme (Käina) - Nõmmerga - Ogandi - Ojaküla - Ole - Orjaku - Otste - Palade - Palli - Paluküla - Paope - Partsi - Pihla - Pilpaküla - Poama - Prassi - Prählamäe - Prähnu - Puliste - Puski - Putkaste - Pärna - Pärnselja - Pühalepa - Rannaküla - Reheselja - Reigi - Reikama - Riidaküla - Risti - Ristivälja - Rootsi - Sakla - Salinõmme - Sarve - Selja (Emmaste) - Selja (Käina) - Sepaste - Sigala - Sinima - Soonlepa - Suuremõisa - Suurepsi - Suureranna - Suuresadama - Sõru - Sääre - Sülluste - Taguküla - Tahkuna - Tammela - Tammistu - Tareste - Taterma - Tempa - Tiharu - Tilga - Tohvri - Tubala - Tärkma - Ulja - Undama - Utu - Vaemla - Vahtrepa - Valgu - Valipe - Vanamõisa - Viilupi - Viiri - Viita - Viitasoo - Vilima - Vilivalla - Villamaa - Villemi - Värssu - Õngu - Ühtri - Ülendi

Ajalugu

Esimesed Hiiumaa asukad olid tõenäoliselt hülgekütid, kelle laager asus Kõpu poolsaarel umbes 5000 eKr. Muinaaja lõpus oli Hiiumaa arvatavasti Saaremaa üsnagi hõredalt asustatud tagamaa. Eestlaste muistse vabadusvõitluse järel 1228. aastal on Hiiumaad nimetatud "tühjaks saareks" (ladina keeles insula deserta, que dicitur Dageida). Keskajal jagati Hiiumaa Mõõgavendade, seejärel Liivi ordu ja Saare-Lääne piiskopkonna vahel. Ordule kuulus saare idapoolne kolmandik, ülejäänut valitses piiskop.

Saare (ja piirkonna) ajalooline saksakeelne nimi on Dagö (ladina Dageida) tuleneb rootsi keelest ja tähendas algselt arvatavasti päevasaart.

Ordu alade (haldus)keskus pani aluse hilisemale Pühalepa kirikukihelkonnale ja Suuremõisa mõisale. Piiskopkonna aladel tekkis Keina kihelkond. Hiljem eraldusid Reigi kirikukihelkond (1627 Pühalepa kihelkonnast) ja Emmaste kirikukihelkond (1866 Keina kihelkonnast).

17.–20. sajandil kuulus praegune Hiiu maakonna ala halduslikult Läänemaa (Haapsalu kreisi) koosseisu. Maakonnakeskus Kärdla kujunes esmakordselt 1564. aastal mainitud rannarootslaste külast, mis hakkas kiiresti kasvama pärast kalevivabriku ületoomist Suuremõisast Kärdlasse 1820.–1830. aastatel. Kärdla kalevivabrik põletati maha taganevate punaarmeelaste poolt 1941. aastal ja selle varemed lammutati. Kuigi Kärdla sai 1938. aastal linnaks, jäi Hiiumaa ka Teise maailmasõja eelse Eesti Vabariigi ajal Läänemaa osaks.

Hiiu maakond kui omaette maakond loodi 1946. aastal, kui tema ala eraldati Läänemaast. 1950. aastal moodustati sellest omakorda Hiiumaa rajoon ja 1. jaanuarist 1990 Hiiumaa maakond, mis 1991 nimetati ümber Hiiu maakonnaks.

Ajakirjandus

Hiiumaal ilmus kaks maakonnalehte kuni aastani 2004, mil nad ühinesid: Hiiu Leht liitis endaga "Hiiumaa".

Vaata ka

• Hiiumaa
• Hiiumaa rajoon
• Läänemaa
• Märtsiküüditamine Hiiumaal

Välislingid

• Hiiu maakond statistikaameti piirkondliku statistika portaalis
• Hiidlane.ee — Hiiumaa uudistearhiiv
• Hiiumaa.ee
• Saarlane.ee — artikleid "Hiiu Lehest"

Eesti maakonnad

Harju  · Hiiu · Ida-Viru · Jõgeva · Järva · Lääne · Lääne-Viru · Põlva · Pärnu · Rapla · Saare · Tartu · Valga · Viljandi · Võru

Hiiu maakonna omavalitsused

Emmaste vald - Kõrgessaare vald - Käina vald - Kärdla linn - Pühalepa vald