Hiiu maakond

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib tänapäeva maakonnast; 1946 moodustatud maakonna kohta vaata artiklit Hiiu maakond (1946–1950); saare kohta vaata artiklit Hiiumaa

Hiiu maakond
Hiiumaa

Hiiumaa vapp.svg
Hiiumaa vapp
Hiiumaa lipp.svg
Hiiumaa lipp

Pindala: 1023 km²
Elanikke: 8589 (1.01.2014)[1]
Rahvastikutihedus: 8,4 in/km²
Maakonnalinn: Kärdla
Hiiu maakond.svg

Hiiu maakond ehk Hiiumaa on 1. järgu haldusüksus Eestis. Hõlmab endise Hiiumaa rajooni ala.

Hiiu maakond asub Loode-Eestis ja hõlmab Hiiumaa saare ja seda ümbritsevad väikesaared ning laiud. Hiiu maakonna naabermaakondadeks on idas Lääne maakond ja lõunas Saare maakond.

Kohalikud omavalitsused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hiiumaa omavalitsusüksused

Hiiu maakonnas on neli omavalitsusüksust: Emmaste vald, Hiiu vald, Käina vald ja Pühalepa vald. Neist noorim on Hiiu vald, mis moodustati 2013. aastal Kõrgessaare vallast ja Kärdlast.

Loodus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hiiu maakond hõlmab terve Hiiumaa ja Kassari saare ning väiksemad laiud. Laidudest suurim on Vohilaid. Hiiumaast kagus asuvad Hiiumaa laiud, mille hulka kuulub tegelikult ainult osa maakonna piiridesse jäävatest väikesaartest.

  • Kõrgeim punkt on Tornimägi, 68 m.ü.m.
  • Pikim jõgi on Luguse jõgi, 21 km.
  • Suurim järv on Tihu Suurjärv, u 85 ha.
  • Suurim soo on Pihla raba, u 3050 ha.
  • Rannajoone kogupikkus on u 326 km.

Kaitsealused looduse üksikobjektid Hiiumaal

Rahvastik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Demograafilised näitajad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Arvestuslikult seisuga 1. jaanuar 2009 oli Hiiu maakonnas 10 097 elanikku. Neist 47,91% oli mehed ning 52,09% oli naised. Sündimuse üldkordaja oli 7,13‰, suremuse üldkordaja 13,67‰ ja loomulik iive –6,54‰. 98,35% elanikest oli eestlased ja 1,02% venelased. Alaealisi (vanuses 0–14) oli 14,46%, tööealisi (vanuses 15–64) 69,95% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 15,59%. Töötuse määr[2] oli 5,1%. Elanike tihedus oli 9,9 in/km².[3]

Asustusüksused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hiiu maakonnas on 1 linn (Kärdla), 2 alevikku ja 182 küla.

Alevikud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kõrgessaare - Käina

Külad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aadma - Ala - Allika - Aruküla - Emmaste - Esiküla - Hagaste - Haldi - Haldreka - Harju (Emmaste) - Harju (Pühalepa) - Hausma - Heigi - Heiste - Heistesoo - Hellamaa - Heltermaa - Hiiessaare - Hilleste - Hindu - Hirmuste - Härma - Hüti - Isabella - Jausa - Jõeküla - Jõeranna - Jõesuu - Kaasiku - Kabuna - Kaderna - Kaigutsi - Kalana - Kaleste - Kalgi - Kanapeeksi - Kassari - Kauste - Kerema - Kidaste - Kiduspe - Kiivera - Kitsa - Kleemu - Kodeste - Kogri - Koidma - Kolga - Kopa - Kukka - Kuri - Kuriste - Kurisu (Emmaste) - Kurisu (Hiiu) - Kuusiku - Kõlunõmme - Kõmmusselja - Kõpu - Külaküla - Külama - Laartsa - Laasi - Laheküla - Lassi - Lauka - Leerimetsa - Lehtma - Leigri - Leisu - Lelu - Lepiku - Ligema - Lilbi - Linnumäe - Loja - Luguse - Luidja - Lõbembe - Lõpe - Malvaste - Mangu - Mardihansu - Meelste - Metsaküla - Metsalauka - Metsapere - Moka - Muda - Mudaste - Mäeküla - Mäeltse - Mägipe - Männamaa - Mänspe - Määvli - Napi - Nasva - Niidiküla - Nurste - Nõmba - Nõmme (Hiiu) - Nõmme (Käina) - Nõmmerga - Ogandi - Ojaküla - Ole - Orjaku - Otste - Palade - Palli - Paluküla - Paope - Partsi - Pihla - Pilpaküla - Poama - Prassi - Prählamäe - Prähnu - Puliste - Puski - Putkaste - Pärna - Pärnselja - Pühalepa - Rannaküla - Reheselja - Reigi - Reikama - Riidaküla - Risti - Ristivälja - Rootsi - Sakla - Salinõmme - Sarve - Selja (Emmaste) - Selja (Käina) - Sepaste - Sigala - Sinima - Soonlepa - Suuremõisa - Suurepsi - Suureranna - Suuresadama - Sõru - Sääre - Sülluste - Taguküla - Tahkuna - Tammela - Tammistu - Tareste - Taterma - Tempa - Tiharu - Tilga - Tohvri - Tubala - Tärkma - Ulja - Undama - Utu - Vaemla - Vahtrepa - Valgu - Valipe - Vanamõisa - Viilupi - Viiri - Viita - Viitasoo - Vilima - Vilivalla - Villamaa - Villemi - Värssu - Õngu - Ühtri - Ülendi

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Hiiumaa ajalugu

Esimesed Hiiumaa asukad olid tõenäoliselt hülgekütid, kelle laager asus Kõpu poolsaarel umbes 5000 eKr. Muinaaja lõpus oli Hiiumaa arvatavasti Saaremaa üsnagi hõredalt asustatud tagamaa. Eestlaste muistse vabadusvõitluse järel 1228. aastal on Hiiumaad nimetatud "tühjaks saareks" (ladina keeles insula deserta, que dicitur Dageida). Keskajal jagati Hiiumaa Mõõgavendade, seejärel Liivi ordu ja Saare-Lääne piiskopkonna vahel. Ordule kuulus saare idapoolne kolmandik, ülejäänut valitses piiskop.

Saare (ja piirkonna) ajalooline saksakeelne nimi on Dagö (ladina Dageida) tuleneb rootsi keelest ja tähendas algselt arvatavasti päevasaart.

Ordu alade (haldus)keskus pani aluse hilisemale Pühalepa kirikukihelkonnale ja Suuremõisa mõisale. Piiskopkonna aladel tekkis Keina kihelkond. Hiljem eraldusid Reigi kirikukihelkond (1627 Pühalepa kihelkonnast) ja Emmaste kirikukihelkond (1866 Keina kihelkonnast).

17.20. sajandil kuulus praegune Hiiu maakonna ala halduslikult Läänemaa (Haapsalu kreisi) koosseisu. Maakonnakeskus Kärdla kujunes esmakordselt 1564. aastal mainitud rannarootslaste külast, mis hakkas kiiresti kasvama pärast kalevivabriku ületoomist Suuremõisast Kärdlasse 1820.–1830. aastatel. Kärdla kalevivabrik põletati maha taganevate punaarmeelaste poolt 1941. aastal ja selle varemed lammutati. Kuigi Kärdla sai 1938. aastal linnaks, jäi Hiiumaa ka Teise maailmasõja eelse Eesti Vabariigi ajal Läänemaa osaks.

Hiiu maakond kui omaette maakond loodi 1946. aastal, kui tema ala eraldati Läänemaast. 1950. aastal moodustati sellest omakorda Hiiumaa rajoon ja 1. jaanuarist 1990 Hiiumaa maakond, mis 1991 nimetati ümber Hiiu maakonnaks.

Majandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Hiiumaa majandus
Kärdlas asuv Rannapaargu on üks paljudest saare söögikohtadest
Heltermaa sadama abil hoitakse püsiühendust mandriga

Hiiumaa majandust kujundavad eelkõige saareline asend ja väike territoorium. Saare suurimaks majandusharuks on tööstus, millest üle 65% moodustab plasti- ja koostetööstus. Teisteks olulisemateks majandusharudeks on ehitus, kaubandus, turism ja transport. Tänu oma merelisele asendile sõltub tooraine sisse- ja väljavedu täielikult mere- ja õhutranspordist. 2012. aastal moodustas Hiiumaa väliskaubandusest 60,8% eksport ja 39,2% import.[4] Saare tööhõive määr oli 2012. aastal 54,6%[5] ja töötuse määr 11,8%. Keskmine brutopalk oli 760 eurot kuus.[6]

Olulisimaks majandusharuks Hiiumaal on tööstus. Tähtsaimaks tööstusharu aastatel 2002–2005 oli puidutööstus, mis tegeleb saarel puidu töötlemise ja puidust toodete valmistamisega. Suurimaks puidutöötlejaks saarel on Lauka saeveski. Alates 2006. aastast on plastitööstus kasvanud Hiiumaa suurimaks tööstusharuks. Saarel asub umbes 10 plastitööstusettevõtet, millest olulisim on Dagöplast. Hiiumaal on hästi arenenud toiduaine tööstus. Saarel on kala- ja pagaritööstus ning kulinaaria. Suurimaks toiduaine ettevõtteks on Hiiumaa Tarbjate Ühistu tütarettevõtte HTÜ Tootmine. Lisaks valmistatakse saarel tekstiili- ja matallitooteid. [7]

Suuruselt teine majandusharu on kaubandus ja teenindus.[7] Kuni 2011. aastani oli ainsaks kaubandusketiks saarel ETK poodide võrgustik. Selveri tulekuga Hiiumaale suurenes sektoris konkurents ning paljud väikesed poed on raskustesse sattunud ja suletud.

Suvehooajal on enamus saare elanikke otseselt või kaudselt seotud turismisektoriga. Aastas külastab Hiiumaad umbes 160 000 turisti,[8] keda on peaaegu 20 korda rohkem kui saare püsielanike. Turiste teenindavad saarel asuvad majutus- ja toitlustusettevõtted.

Hiiumaal tegeletakse ka kalanduse ja põllumajandusega. Esindatud on kalapüük ja -kasvatus ning taime- ja loomakasvatus. Suurim kalandusettevõtte on AS Hiiu Kalur[7] ja suurim põllumajandusettevõtte on Hiiumaa Agro OÜ.

Ehitussektoris on saarel esindatud üld- ja teedeehitus, eri-, elektri- ja maaparandustööd ning projekteerimine.

Ajakirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hiiumaal ilmus kaks maakonnalehte kuni aastani 2004, mil need ühinesid: Hiiu Leht liitis endaga Hiiumaa.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Statistikaamet, vaadatud 30. august 2014
  2. 2007.–2009. libisev keskmine
  3. Hiiu maakond. Piirkondlik portaal. Statistikaamet.
  4. Statistikaamet Kaupade eksport ja import haldusüksuse järgi. Kasutatud 28.09.2013.
  5. Statistikaamet 15-74-aastaste tööjõus osalemise määr ja tööhõive määr soo ja maakonna järgi. Kasutatud 29.09.2013.
  6. Statistikaamet Keskmine bruto- ja netopalk maakonna järgi. Kasutatud 29.09.2013.
  7. 7,0 7,1 7,2 Hiiumaa majandusülevaade 2011 Kasutatud 27.11.2013
  8. Hiiumaa turismiliit Kasutatud 27.11.2013

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]