Viimsi vald

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib praegusest vallast; endise valla kohta vaata artiklit Viimsi vald (Jõelähtme kihelkond)

Viimsi vald

Viimsi vald coatofarms.png
Viimsi valla vapp
Viimsi valla lipp
Viimsi valla lipp

Pindala: 72,8 km²
Elanikke: 19 011 (1.01.2014)[1]
Rahvastikutihedus: 261,1 in/km²
EHAKi kood: 0890
Keskus: Viimsi
Viimsi valla asendikaart

Viimsi vald on vald Eestis Harju maakonnas Tallinnast idas. Vald hõlmab Viimsi poolsaare ning Naissaare, Prangli, Aksi, Tiirloodi, Keri, Kräsuli, Seinakari, Kumbli ja Pandju saare.

Asustus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viimsi vallas on 2 alevikku ja 20 küla.

Alevikud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viimsi, Haabneeme.

Külad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Idaotsa, Kelnase, Kelvingi, Laiaküla, Leppneeme, Lubja, Lõunaküla (Storbyn), Lääneotsa, Metsakasti, Miiduranna, Muuga, Pringi, Pärnamäe, Püünsi, Randvere, Rohuneeme, Tagaküla (Bakbyn), Tammneeme, Väikeheinamaa (Lillängin), Äigrumäe.

Loodus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rahvastik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aasta Arvestuslik rahvaarv
1. jaanuari seisuga
Statistikaameti andmetel
[2]
Arvestuslik rahvaarv
(arvestatud rännet)
1. jaanuari seisuga
Statistikaameti andmetel
[2]
Rahvastikuregistri järgi
2001 8012 8057
2002 8049 9392
2003 8134 10 660
2004 8209 11 257
2005 8409 12 022
2006 8541 13 522
2007 8541 14 743 14 346
2008 8705 15 876 15 009[3]
2009 8868 16 593 15 867[4]
2010 9070 17 229 16 483[5]

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viimsi poolsaare vanimad arheoloogilised leiud pärinevad 3. ja 4. sajandist. Need tulid päevavalgele 1990 muinaskalmete väljakaevamistel Pärnamäel, kus avastati üle 200 muinasleiu.

Vanimad kirjalikud teated Viimsi kohta on “Taani hindamisraamatus1241. Esmakordselt märgitakse seal nn. Suures Eestimaa nimistus Revala kihelkonna, Jõelähtme kirikuringkonnas seitsmeadramaalist küla - Uainra (häälda Vianra, Viama).

1219 ristiti külaelanikud Taani vallutajate poolt.

Haabneemet on esimest korda mainitud 1271 (Apones), Miidurannat 1588 (Mitorannes). Haabneeme asutati rootslaste vallutusretkede ja sisserände tulemusel. Keskajal asustasid Haabneemet rootslased, kellel oli seal väike mõis (Habbinem) ja kindlus.

Viimsi mõisa rajas Pirita klooster 1471. Liivimaa Ordu eraldas (müüs) Pirita kloostrile oma Tallinna linnuse peamised valdused Viimsi poolsaarel ning klooster rajas Viimsi põlisküla maadele mõisa. Pärast kloostri hävitamist 1577 kuulus mõis Rootsi kroonule, alates 1629 Tallinna bürgermeistrile Otto Derenhtalile. 1882 ostis Felix Schottländer Viimsi mõisa ühes Aegna saarega parun Maydellilt.

Viimsi vald asutati Viimsi rahva tahtel Viimsi valla asutamiskoosolekul 26. jaanuaril 1919 ja EV Ajutise Valitsuse loal. Valla kooseisu arvati ka Leppneeme, Tammneeme ja Pirita küla. Valla piires elas 1258 elanikku.

Viimsi vald eraldati 1919 Nehatu vallast ja kaotati 1939 seoses Iru valla moodustamisega. Hilisem Viimsi külanõukogu sai omavalitsusliku valla staatuse 1990. aasta detsembris. 20. detsembril 1990 taastati valla omavalitsuslikud õigused.

Pirita küla liideti 7. jaanuaril 1923 Tallinnaga (211 ha ja 170 elanikuga).

Viimsi külanõukogu sai 20. detsembril 1990 esimesena Harjumaal taas valla õigused ja staatuse.

Viimsi valla sõprusvallad on Ylivieska Soomes ja Täby vald Rootsis.

Viimsi mõisas tegutseb tänapäeval Eesti Sõjamuuseum - kindral Laidoneri Muuseum.

Sõpruslinnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viimsi vallal on väljaspool Eestit järgmised sõpruslinnad ja -vallad:

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Statistikaamet, vaadatud 30. august 2014
  2. 2,0 2,1 Statistikaameti koduleht
  3. Viimsi valla koduleht 30.04.2008 seisuga
  4. Viimsi valla koduleht 30.06.2009 seisuga
  5. Viimsi valla koduleht 30.06.2010 seisuga


59.4966666724.84222222