Peetri (Rae)

Allikas: Vikipeedia
Peetri
Kuldala tee Peetris
Pindala 4,8 km² (2020)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke 6352 (31.12.2021)[2] Muuda Vikiandmetes

EHAK-i kood 6086[3] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid 59° 24′ N, 24° 49′ E
Peetri (Rae) (Eesti)
Peetri (Rae)
Kaart

Peetri on alevik Harju maakonna Rae vallas. Piirneb Tallinna linnaga.

Peetri tuumik paikneb Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maanteest läänes, kuid aleviku koosseisu kuulub ka maanteest itta jääv Rae valla koosseisu kuuluv Mõigu piirkond. Aleviku pindala on 4,60 km², rahvastiku tihedus 1133 in/km².

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Peetri küla on kirjalikult esmamainitud aastal 1631 (Petriküll) seoses Mõigu mõisa müügitehinguga. 1857. aastal oli Peetri külas kolm talukohta (Peetri, Allika ja Vägeva) ning 12 saunikukohta, kokku seega 15 majapidamist.

Kuni 20. sajandi keskpaigani hõlmas Peetri vaid tänavküla tüüpi asulat (nn Peetri vana-küla). Vana-Tartu maantee lähedale jäänud talud moodustasid sel ajal omaette Mõigu küla. Maa-asulate liitmise ajal 1970. aastatel liideti Mõigu küla Peetri külaga. 1970. aastatel ehitati Mõigu kortermajade piirkond.

Peetri aleviku vanim ehitis on endine tuuleveski (1868), kus praegu tegutseb restoran Rucola.[4] Külas asub Mõigu-Peetri kivikalme.

Kool ja lasteaed[muuda | muuda lähteteksti]

Alevikus on üle 500 elumaja, nende hulgas mitukümmend kortermaja. Sügisel 2009 valmis Peetri lasteaed-põhikool koos spordihoone, staadioni ja avaliku raamatukoguga.[5] Aleviku väga kiire kasvu tõttu jäi uus hariduskompleks kiirelt väikeseks ja 2013. aasta sügisel avati nii põhikooli kui ka lasteaia laiendus. Pärast laiendust on koolis 648 õpilaskohta (enne laiendust oli 432), lasteaias on 360 lasteaialapse kohta (enne laiendust oli 120). Sellega muutus Peetri lasteaed suurimaks eestikeelseks lasteaiaks.[viide?] Koos lasteaed-põhikooli laiendusega laiendati ka Peetri raamatukogu ja kool sai juurde kaasaegse black box-ruumi.

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

Peetri oli kaua aega elanike arvult Eesti suurim küla. 2000. aastatel ehitusbuumi ajal küla rahvaarv mitmekordistus. 2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas Peetris 4435 elanikku[6]. Sellega on Peetri alevik suurim asula Rae vallas ja ühtlasi suurem ka 13 Eesti linnast. Rae vallavolikogu koostas suvel 2011 otsuse eelnõu nimetada Peetri ümber alevikuks. Regionaalminister Siim-Valmar Kiisler allkirjastas otsuse 22. detsembril 2011 ja Peetri staatus alevikuna jõustus 1. jaanuaril 2012. 01.06.2018.a seisuga ületas Peetri rahvaarv rahvastikuregistri andmetel esimest korda viie tuhande elaniku piiri, 1. jaanuaril 2021 oli Peetrisse registreeritud 5859 elanikku.[7] Eestlaste osakaal Peetris oli 2011. aasta rahvaloenduse järgi 82,8%; mitte-eestlased moodustavad 17,2%.

Peetri küla/aleviku elanike arv Rahvastikuregistri järgi[7]
Aasta 1959 1970 1979 1989 1996 2003 2007 2009 2010 2011 2012 2014 2015 2019 2022
Elanike arv 134 165 191 599 661 702 1537 1956 2407 2686 3255 3639 4392 5210 6277


Tänavaid[muuda | muuda lähteteksti]

Kaubandus ja teenindus[muuda | muuda lähteteksti]

2012. aasta suvel avati Peetris Rae Keegel[8], kus lisaks sportkeegli radadele paiknevad ka jõusaal, piljardisaal, üürisaun, baar ning õues on külastajatele avatud rannavõrkpalli väljak.

14. novembril 2013 avati Veesaare teel aleviku esimene kaubanduskeskus (Peetri Selver), kus lisaks Selveri hüpermarketile paiknevad ka teiste teenuseosutajate müügiboksid (sh apteek).

Toitlustusteenust osutavad kunagises Lepiku talus tegutsev Peetri Kõrts[9], Assaku Toidutare[10] (hoolimata nimest paikneb Peetris). Selveri hüpermarketi avamisega lisandusid kiirtoidurestoranid Hesburger ja Subway.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]